Eesti pensionireform ja teise samba lammutamine

Pensioni väljavõtmine ja pensionireform: miks, kuidas ja millal?

  • aprill 23, 2022
  • 10 minuti lugemine
  • Read Icon1422 lugemist

Pensionireform on tänaseks täies hoos ning pensioni väljavõtmine on paljudel mõtteis (ja paljudel ka juba tehtud).

Ehkki tuhanded eestlased on juba 2. pensionisambast lahkunud, on teema endiselt segane. Näiteks võivad sul olla järgnevad mõtted:

Financer.com toob sellesse teemasse pisut selgust ning selgitab lähemalt, mida pensionisammaste muudatus ja kogu pensionireform sinu jaoks sisuliselt tähendab.

Teise pensionisambaga seotud korduma kippuvad küsimused

Kas pensionisambast lahkumine on kohustuslik?

Ei, sa võid täiesti vabalt teise pensionisambaga jätkata. Seda võimalust saavad kasutada need inimesed, kes lihtsalt soovivad pigem ise investeerida raha ja ei soovi, et keegi teine (nagu pank) tegeleks investeeringuga tema eest.

Millal saab pensionisambast lahkumise jaoks avalduse esitada?

Sa saad teha avalduse pensionisambast lahkumiseks absoluutselt igal ajal, tehes seda kas internetipanga või pensionikeskus.ee portaali kaudu.

Millal pensioniraha välja makstakse?

Teise pensionisamba raha makstakse välja 5 kuud pärast seda, kui parasjagu käimasolev avaldusteperiood on läbi. Näiteks, kui sa esitad oma lahkumisavalduse kuni 31. märtsini, saad oma pensionisamba raha kätte septembris.

Kui palju raha teisest pensionisambast saab välja võtta?

Kui sa esitad pensionisambast lahkumise taotluse, makstakse sulle välja kogu summa, mis sambasse kogutud on. Täpset summat näed oma internetipangas või Pensionikeskuse lehel. Pea meeles, et väljamakselt peetakse kinni 20% tulumaksu.

Kui ma võtan teisest sambast raha välja, kas saan sambaga uuesti liituda?

Jah, kui sa peatad oma teise pensionisamba maksed, saad küll hiljem uuesti liituda, AGA seda alles 10 aasta pärast!

Mis on pensioni investeerimiskonto?

Pensioni investeerimiskonto on spetsiaalne konto, mis võimaldab sul hakata investeeringuid ise tegema. Pensioni investeerimiskonto saad avada suuremates Eesti pankades ning see on lihtsalt viis, kuidas suunata oma II samba maksed lihtsalt investeerimiskontole, kus saad ise hakata investeeringuid tegema. Teisisõnu, sinu pensionimaksed suunduvad pensioni investeerimiskontole edaspidi. See valik on saadaval ainult neile, kes pole pensionisambast lahkunud.

Kas pensionisambast lahkumise avalduse saab tagasi võtta?

Jah, kui sa mõtled ümber, siis saad pensionisambast lahkumise avalduse tagasi võtta enne, kui raha väljamakse on tehtud. Selle jaoks on määratud kindlad kuupäevad:

  • kui avaldus on esitatud kuni 31. märtsini, saab avalduse tagasi võtta kuni 31. juulini;
  • kui avaldus on esitatud kuni 31. juulini, saab avalduse tagasi võtta kuni 30. novembrini;
  • kui avaldus on esitatud kuni 30. novembrini, saab avalduse tagasi võtta kuni 31. märtsini.

Mida pensionisambast lahkumine endast täpsemalt kujutab?

Kogu pensionireformi sisuks on teise pensionisamba lõhkumine.

Teisisõnu, kui varasemalt oli teine pensionisammas kõigile kohustuslik, siis nüüd on 2. pensionisamba omamine vabatahtlik ning igaüks võib teisest sambast lahkuda.

Pensionisambast lahkumiseks tuleb teha Pensionikeskusele avaldus internetipanga või Pensionikeskus.ee portaali kaudu.

Paljud eestlased on just valinud kolmanda variandi: pensionisambast lahkumine ja raha ise investeerimine edaspidi.

Pensionisamba väljavõtmine tähendab põhimõtteliselt seda, et sa saad seni kogutud teise samba raha lihtsalt kätte oma pangakontole kohe praegu, aastaid enne oma pensionipõlve algust.

Olulised pensionireformi faktid:

  • Teise pensionisambasse kogutud raha makstakse ühe korraga välja kuni 10 000 euro ulatuses (suurema summa korral jagatakse makse kolmeks).
  • Väljamakselt peetakse kinni 20% tulumaksu.
  • Pärast teisest sambast lahkumist on võimalik sellega uuesti liituda 10 aasta pärast.
  • Enne 1982. aastat sündinud inimesed, kes otsustavad liituda sambaga alles nüüd, saavad oma raha välja võtta 10 aasta pärast.

Olulised II samba kuupäevad:

Pensionisambast lahkumise avalduseperioodid:

  • 1. jaanuar kuni 31. märts
  • 1. aprill kuni 31. juuli
  • 1. august kuni 30. november

Väljamakse tehakse 5 kuud pärast avalduseperioodi lõppu (nt aasta esimese perioodi avalduste väljamaksed tehakse septembris).

Avalduse tagasivõtmise kuupäevad:

  • Kuni 31. märtsini tehtud avaldus: tagasivõtmine kuni 31. juulini
  • Kuni 31. juulini tehtud avaldus: tagasivõtmine kuni 30. novembrini
  • Kuni 30. novembrini tehtud avaldus: tagasivõtmine kuni 31. märtsini

Kas pensionisambast lahkumine ja pensioni väljavõtmine on mõistlik?

Kümned tuhanded eestlased on juba otsustanud pensioni välja võtta ning iga avalduseperioodi jooksul lisandub teisigi.

Samas aga on psühholoogid, majandusteadlased ja paljud eksperdid avaldnud murelikke arvamusi, kartes, et inimesed kulutavad teise samba raha tühja-tähja peale ning jäävad pensionipõlves rahast lagedaks.

Miks pensioni väljavõtmine ei pruugi olla halb mõte

Kõik peaksid endale juurutama ühe arusaama: iga inimene vastutab ise oma rahaasjade eest ning riik, pank ega keegi teine ei saa kellelegi peale suruda või dikteerida, kuidas oma raha kasutama peaks.

Mõni inimene võtab tõesti raha välja selleks, et see niisama ära kulutada. Kas see tähendab, et tema tulevikus terendab üksnes prügikastis sonkimine? Kindlasti mitte.

Me Financer.com-is usume, et igal eestlasel on võimekus parandada oma elujärge, kuid teise pensionisambaga liitumine või sellest lahkumine ei muuda suure tõenäosusega pikaajalises perspektiivis mitte midagi.

Miks pensioni väljavõtmine pole nii suur probleem tuleviku perspektiivis?

Sest tegemist on lühiajalise rahasummaga. Nagu on eelnevalt meedias selgunud, ei ole enamikel inimestel teises pensionisambas just eriti suurt summat.

Jutt ei käi olukorrast, kus 100 000 inimest saab järsku pangakontole miljon eurot.

    Rahandusministeeriumi kohaselt on:

  • u 162 000 inimesel teises sambas kuni 1000 eurot;

  • u 99 000 inimesel on 10 000 – 20 000 eurot;

  • u 71 000 inimesel on seal 1000 – 2000 eurot;

  • u 63 000 inimesel on 2000 – 3000 eurot;

  • u 57 000 inimesel on 3000 – 4000 eurot.

Kui mõelda realistlikult, siis mida see tähendab, kui inimene saab täna endale pensionisambast kätte summa, mis on väiksem kui 10 000 eurot?

Kõige tõenäolisem on see, et suur osa inimestest kasutab raha selleks, et maksta kinni erinevad laenud ja muud kohustused.

Kantar Emori sõnul on eestlastel keskmiselt 7500 eurot laenukohustusi. Pensionisamba raha eest oleks seega reaalne tasuda oma olemasolevad kohustused.

Mida see tähendaks? Seda, et inimeste elujärg võib paraneda!

Piltlik näide:

  • Ütleme, et Jüril on pensionisambas 10 000 eurot.
  • Tal on 8000 euro ulatuses laenukohustusi, mille eest ta maksab hetkel iga kuu 250 eurot oma palgast.
  • Ta võtab raha sambast välja, tasub 20% tulumaksu ja saab seega kätte 8000 eurot.
  • Selle summa eest maksab ta oma laenukohustused ära ja saab võlavabaks.
  • Nüüd on Jüril üle 250 eurot iga kuu ning ta võib selle raha panna näiteks ise kasvama hoiusele, ühisrahastusse, investeerimiskontole või kuhu iganes ta vähegi soovib.
  • Kui Jüri investeerib 250 eurot iga kuu, on ta aastaga investeerinud 3000 eurot.
  • Kui ta on investeerinud 10% tootlusega ühisrahastusse, on ta aastaga juurde teeninud 300 eurot.

Kas me peaksime tõesti kogu aeg inimeste käest vägisi raha võtma selleks, et tagada hea elujärg tulevikus?

Igal inimesel peaks olema vaba voli otsustada, kuidas oma pensionipõlve tarbeks raha koguda, kuid fakt on see, et hetkel on tehtud pensionireformi ümber liiga palju paanikat.

Miks peaksime me kartma, et kõik inimesed võtavad nüüd järsku pensionisamba raha ja lihtsalt “löövad selle laiaks”? Ehk oleks aeg usaldada seda, et inimesed teevad ratsionaalseid otsuseid ja kasutavad seda raha selleks, et midagi oma elus parandada?

Paljud majandusteadlased on viidanud, et inimesed ei oska ise oma vara kasvatada. Külvatakse paanikat ja hirmu selle osas, et inimesed “ei oska investeerida”.

Reaalsus on aga see, et teise pensionisamba tootlus ei ole ka hetkel midagi kiiduväärt ning igal inimesel on olemas võimekus, et 6% oma palgast iga aasta ise kuhugi kasvama panna, kas või näiteks hoiukontole.

Vaata hoiuseid

Kuidas ja kuhu investeerida teise pensionisamba raha?

Investeerimine pole absoluutselt keeruline ja seda ei pea kartma.

Eestis on pikka aega jäetud investeerimisest mulje nagu see oleks midagi, millega ainult pankurid ja analüütikud hakkama saavad – nagu tavainimene ei saakski investoriks hakata.

Miks aga mitte?!

Me elame infoajastul, mil meil on vabalt internetis kättesaadav meeletu hulk investeerimisteemalist informatsiooni. Näiteks on täiesti võimalik igaühel läbida tasuta (või tasulisi) investeerimisteemalisi kursuseid erinevates internetipõhistes kursuseportaalides.

Alati on võimalik osta või laenutada investeerimisteemalisi raamatuid. Kes tahab, leiab alati viisi, kuidas õppida!

Oma raha kasvatamine ei tähenda alati ka seda, et oleks vaja investeerida ainult aktsiatesse.

Investeerimine tähendab oma raha kasvatamist pikas perspektiivis ja aktsiatesse investeerimine pole ainus viis (kuigi aktsiad võiksid kahtlemata kuuluda investeeringute hulka).

Me Financer.com-is julgustame inimesi võtma vastutust oma rahaasjade üle. Isegi pensionifondiga käib kaasas risk – risk, et see ei kasva piisavalt hästi ning su raha muutub väärtusetuks aja jooksul inflatsiooni tõttu. Miski siin maailmas pole riskivaba.

Ära aga karda ise investeerida – õpi ja arenda end, loe raamatuid ja õpi erinevaid viise, kuidas investeerida. Panus iseendasse ja oma teadmistesse on parim, mida sa saad enda jaoks teha.

Kas pensionisambast lahkumine muudab su järsku ülirikkaks või tulevikus ülivaeseks? Tõenäoliselt mitte kumbagi.

Kas sambasse jäämine muudab sind järsku vaeseks või rikkaks? Mitte kumbagi.

Sul on aga otsustusvabadus.

Financer.com soovitab kõigil aga kulutada aega lisateadmiste hankimisele ja oma tulevikku investeerimisele. Investeerimine pole raske ja pensioni väljavõtmine ei vii veel elu hukka – ärme paanitse ning mõtleme ratsionaalselt oma tulevikule ja rahaasjade korrastamisele.

Kas see artikkel oli kasulik?

  • Ole esimene, kes jätab oma tagasiside

    Artikli allikad

    Financer.com Eesti toimetaja. Olles ise väikeinvestor ja ettevõtja, hoian ma majandusteemadel kätt pulsil ning jagan oma teadmisi ka sinuga, et sa saaksid saavutada parema rahalise olukorra ja teha parimaid otsuseid.

    Jaga
    Read Icon1422 lugemist

    Uuri meie teemasid

    Financer.com toetab ühiskonda.  Uuri lähemalt