Coop ja Inbank ostsid Krediidipanga ära

30. jaanuar on taaskord Eesti finantsmaailmas ikooniline päev, kuna jõustus tehing, millega ostab Inbank AS 25% ning Coop Eesti 59,7% Krediidipank AS aktsiatest. Uuest pangast saab Coop Pank ning tegemist on täiesti uudse pangaga Eesti turul.

Coop Panga, mille juhiks saab kunagise Hansapanga jaepanganduse juht Margus Rink, plaanib pakkuda mugavaid ja kergesti kättesaadavaid pangateenuseid Coopi klientidele. Coop on juba praegu tuntud  oma laenutoodete poolest ning ka Inbank, kes tuli turule 2015. aastal, vallutas tormiliselt Eesti klientide südameid. Uue panga näol on tegemist ettevõttega, kus kohtuvad kaubandus ja pangandus – pangatooted tuuakse poodi.

Mida tähendab Coop Pank kliendi jaoks?

See muudatus on kahtlemata põnev paljude klientide jaoks. Hetkel on paljud maakohad finantsteenustest kauged – paljudes alevikes on üks kurb pangaautomaat, ent muid toiminguid tuleb teha suuremates linnades. Coop Pank üritab seda muuta. Coopi poode on hetkel üle kogu Eesti kõvasti üle 300 ning uus pank võib tähendada seda, et pangateenused on kättesaadavad ka maal elavate inimeste jaoks.

Coopi idee on lihtne: pakkuda pangateenuseid seal, kus pole juba aastaid olnud panku. See tähendab, et pakutakse ka täiesti tavaliset igapäevapangandust – võimalik on avada konto, teha endale pangakaarte, kasutada internetipanka, teha ülekandeid ning sularahatehinguid. Muidugi ei kao kuhugi traditsioonilised laenutooted, mida pakutakse praegugi.

See muudatus võib Eesti senise panganduse täiesti peapeale lüüa, ent seda sugugi mitte halvas mõttes. Kui kõigil inimestel on võimalik kasutada pangatooteid niivõrd mugavamalt, on selge, et senised Swedbanki kliendid ei pea mõtlema just mitu korda selle üle, kas panka vahetada või mitte.

See puudutab eriti tugevalt just maapiirkondi ning vanemaid inimesi, kelle jaoks ei ole internetipangandus niivõrd vastuvõetav ning kes olid väga pettunud, kui Swedbank sulges palju maakohtades olevaid kontoreid. Pangabusski ei olnud eriline lahendus. Coop Pank võib neile inimestele tuua kauaoodatud muudatuse.

Kui on valik: kas teha oma tehinguid Eesti pangas või teha seda Rootsi pangas, siis on paljude jaoks valik lihtsamast lihtsam.

Üks Coopi suuri eeliseid on kahtlemata ka asjaolu, et neil on üle Eesti kokku üle 1000 kassa, ent pangaautomaate on Eestis üksnes 600 ringis. Coopi plaani kohaselt hakatakse sularaha väljastama kassast – seda on katsetatud juba praegugi maksekaardiga, mille abil saab 350 Coopi kauplusest võtta välja sularaha.

Mida toob tulevik?

Idee on hea ning on tervitatav näha, et Krediidipank on tänu sellele tehingule eestlaste omanduses, veelgi enam – on tore, et Eesti oma pangandus hakkab tugevamalt õitsema.

Samas on aga mitmeid kõhkluseid ja küsimusi: kuidas tagatakse see, et pangatooted ja kauba müümine toimuvad täielikus sünergias, ilma, et üks teist segaks? Kas hakkabki olema nii, et kassajärjekorras seistes soovib eesolija näiteks võtta välja 1000 eurot, üks maksta arveid, samas järgmine klient soovib osta piima ja saia? Kas suudetakse tagada panga võimekus ja teenuste ladus toimimine? Ilmselt on need detailid paigas ning meil jääb lihtsalt üle oodata ja näha, kuidas kõik tööle pannakse.

Kuigi hetkel on põhimõtteliselt kõigil juba olemas pangakonto ning kõigil on ka välja kujunenud teatud eelistused, ei tähenda see sugugi, et Coop Pank ei suuda pakkuda konkurentsi. SEB on juba esitanud oma esimese “vastuhaku”, mainides, et Coop Pank peab nägema vaeva klientide leidmiseks ning SEB on tegemas samuti lähiajal uuendusi. Swedbank muretseb jällegi selle pärast, millised hakkavad olema Coop Panga teenustasud – Swedbank pakub ju samuti “sularaha poest” teenust.

Järgnevad kuud toovad aga kindlasti põnevaid uuendusi selle muutuse osas ning võime hetkel vaid oletada, mida sügis meile toob ning kas Coop Pank võib olla tõepoolest uus Eesti turuliider.