Eraisiku pankrot – võimalus pääseda võlgnevustest?

Kui on tekkinud probleeme laenude ja muude kohustuste tagasi maksmisega ning väljapääsu ei näi olevat, leiavad paljud inimesed lahenduse pankroti välja kuulutamise näol. Räägime lähemalt, kuidas eraisiku pankrot välja kuulutatakse ning kas see võib olla lahendus võlakoormast pääsemiseks.

Mida tähendab eraisiku pankrot?

Eraisiku pankrot tähendab olukorda, kus võlgnik kuulutatakse kohtupoolse otsusega maksejõuetuks. Maksejõuetuseks loetakse seda, kui võlgnik ei suuda oma võlgnevusi tasuda ja selline majanduslik olukord ei ole ajutine.

Pankrotimenetlusega rahuldatakse nõuded võlgniku vara arvelt ning sisuliselt annab see võimaluse vabaneda oma kohustustest. Pankrotiavalduse võib esitada ka võlausaldaja, ent seda võib teha ka võlgnik ise.

Millal võib võlausaldaja esitada pankrotiavalduse võlgniku vastu?

Pankrotiavalduse võib maakohtule esitada ka see pool, kellele ollakse võlgu ehk võlausaldaja. Vastavalt pankrotiseadusele peab võlausaldaja tõestama nõude olemasolu ja võlgniku maksejõuetust, tuginedes ühele nendest punktidest:

  • võlgnikut on hoiatatud pankrotiavalduse esitamise eest ning võlgnik ei ole seejärel täitnud kohustust kümne päeva jooksul;
  • täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei ole piisavalt vara kohustuste katmiseks;
  • võlgnik peidab või raiskab oma vara ning on oma juhtimisvigade tõttu muutunud maksejõuetuks;
  • võlgnik on teatanud võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei ole suuteline täitma oma kohustusi;
  • võlgnik on riigist lahkunud või varjab end selleks, et hoiduda kohustustega tegelemisest.

Kui ühe isiku vastu tehakse mitu pankrotiavaldust, koondatakse need kõik kokku üheks menetluseks.

Kuidas kuulutada välja eraisiku pankrot?

Pankrotti saab taotleda ka ise, esitades selleks maakohtule pankrotiavalduse. Avaldusega tuleb tõestada oma maksejõuetust – avalduses tuleb selgitada maksejõuetuse põhjuseid ja võlgade nimekirja. Nimekirja tuleb lisada võlausaldajate nimed, aadressid, andmed nõete kohta ning lisaks tuleb märkida ka kõik oma varad. Samuti tuleb tasuda 10€ suurune riigilõiv.

Avalduse ülesehitus:

  • Kohtu nimi, kellele avaldus esitatakse (asukohajärgne maakohus);
  • Avalduse esitaja andmed (nimi, isikukood, aadress, kontaktinfo) ja kuupäev;
  • Lühike kokkuvõte olukorrast ning viide sellele, et täpsed andmed on esitatud lisades. Selle kokkuvõtte lõppu võib näiteks kirjutada: “Olen muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita ka pikema ajaperioodi jooksul. Palun algatada minu suhtes eraisiku pankroti menetlus, kuulutada välja minu maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.” Selle lõppu tuleks lisada oma nimi ning allkiri. Digitaalselt allkirjastades võiksid ka märkida, et avaldus on digitaalselt allkirjastatud.
  • Seejärel tuleks viidata lisadele, mida on kokku 4: 1) avaldus kohustustest vabastamiseks, 2) Selgitus maksejõuetse põhjuste kohta, 3) Varade ja kohustuste nimekiri ning 4) Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta (kui viia avaldus otse kohtumajja, ei ole seda vaja, kuna riigilõivu saab tasuda sularahas kohapeal).
  • Pärast lisade nimekirja tulevadki eelpool mainitud lisad. Kohustuste nimekirja tuleb märkida võlausaldaja nimi, aadress, registrikood ja andmed nõude kohta ning samuti tuleb üles märkida ausalt oma varad: igakuine sissetulek, toetused, kinnis- või vallasvara jms. Varade aus nimetamine on ülimalt oluline, kuna varade alusel kaetakse kohustused.

Seejärel vaadatakse avaldus üle ja otsustatakse, kas võtta see menetlusse. Vastavalt pankrotiseadusele ei võeta avaldus menetlusse, kui ei ole suudetud tõestada maksevõimetust või ei ole selgunud, et võlausaldajal on nõue võlgniku vastu. Kui avaldus võetakse menetlusse, otsustakse 10 päeva jooksul ajutise halduri nimetamine.

Mida teeb ajutine pankrotihaldur?

Ajutise pankrotihalduri peamine ülesanne on selgitada välja võlgniku vara ning teha kindlaks, kas see katab pankrotimenetluse kulud. Juhul, kui varasid ei ole piisavalt palju, et katta menetluse kulud, lõppeb menetlus raugemisega ehk menetlus lõpetatakse varade puudumise tõttu.

Ajutine pankrotihaldur on sisuliselt võlgniku esindaja ning tal on õigus saada võlgnikult vajalikke dokumente vara ja kohustuste kohta ning isegi viibida võlgniku eluruumides. Oma ülesannete täitmise eest on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu, mille suuruse määrab kohus. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Pankrotimenetluse juures tuleb ka meeles pidada, et juhul, kui varadest ei piisa ning menetlus lõppeb raugemisega, peab võlgnik tasuma halduri tasu. Kohus võib küll määrata ka halduri tasu katmise riigi vahenditest, kuid seda tehakse üksnes kuni 397 euro ulatuses.

Pankroti väljakuulutamine

Kui kohus leiab, et võlgnik on maksevõimetu, kuulutatakse välja pankrot. Sellega algab pankrotimenetlus – määratakse pankrotihaldur ning lepitakse kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek. Pankrotiteade avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.

Millal tasub taotleda eraisiku pankrotti? Pankroti tagajärjed

Eraisiku pankrot ei ole aga sugugi nii lilleline nagu tundub ning see on absoluutselt viimane väljapääs. Pankrotiga jääd ilma oma varast, seejuures riskid ka väärtuslikuma vallasvara kaotamisega, olenevalt oma võlgnevuste suurusest. Kogu rahalist olukorda kontrollitakse väga põhjalikult isegi järgnevatel aastatel, kontrollimaks, et võlgnik poleks varasid kõrvale pannud või kuidagi varjanud midagi. Samuti võidakse järgnevaks paariks aastaks kehtestada ärikeeld. Elatusmiinimumist rohkem teenitud raha tuleb loovutada võlausaldajatele seni, kuni võlgnevused on kaetud, seega tuleb kogu aeg elada kasinalt.

Positiivsest küljest aga peatab pankrotimenetlus viiviste ja intresside kasvamise, lõpetab sundtäitemenetlused ja võib üleüldiselt leevendada stressi, mis muidu võlgnevustega kaasneb. Pankrotihaldur jälgib võlgniku õiguseid ja kui võlgnikul ei ole mitte midagi karta ega varjata, on pankrotimenetlus hea võimalus kohustustest vabanemiseks ja oma elu uuesti üles ehitamiseks.

Pankrotiseaduses märgitud tagajärjed, mis kaasnevad pankroti väljakuulutamisega:

  • Võlgniku varast saab pankrotivara;
  • Pankrotihaldur saab õiguse valitseda võlgniku vara ning esindada võlgnikku menetluses vaidluste osas, mis puudutavad pankrotivara;
  • Võlgnik kaotab õiguse teha igasuguseid tehinguid pankrotivaraga;
  • Intresside ja viiviste arvestamine peatatakse.

Eraisiku pankroti väljakuulutamise alternatiivid

Pankrotimenetlusega silmitsi seismine on absoluutselt viimane lahendus, mille poole võlaprobleemidega pöörduda. Pankroti väljakuulutamine võib olla mõistlik juhul, kui võlgnevuste suurus on tõepoolest kolossaalselt suur, ainus vara on näiteks kinnisvara, mis on juba hüpoteegiga koormatud ning pole lootust järgnevate aastate jooksul kuidagi teist lahendust leida – ehk ei ole ka võlausaldajad nõus sõlmima kokkuleppeid maksegraafikuks ning tööturu seis on kehv.

Pankrotimenetlus võib olla aga üsna kulukas, rääkimata veel asjaolust, et pankrotimenetlusega kaotatakse põhimõtteliselt kogu oma vara.

Enne pankrotiavalduse tegemist tasuks mõelda, kas tõesti ei ole mitte ühtegi väljapääsu, mis aitaks võlgnevustega toime tulla või kohustused tasuda. Mõtle näiteks nendele variantidele:

  • Räägi võlausaldajatega – ehk suudate leida kuldse kesktee maksegraafiku sõlmimiseks. Kui sa näitad üles initsiatiivi probleemiga aktiivselt tegeleda, on see hea märk ka võlausaldaja jaoks.
  • Kaalu hüpoteeklaene – kui sul on kinnisvara, mis ei ole juba hüpoteegiga koormatud, võid kaaluda hüpoteeklaenu võtmist. See variant sobib siis, kui sul on ka stabiilne sissetulek, mis võimaldab laenumakseid tasuda. Saadud laenusumma eest saad aga kõik oma kohustused tasuda – ehk laenud refinantseerida.
  • Küsi abi perelt ja sõpradelt – arusaadavalt on väga raske küsida sõpradelt või sugulastelt abi, ent enne pankrotimenetluse algatamist võiksid siiski pöörduda lähedaste poole. Kui neil on võimalik sulle tuge pakkuda on see tunduvalt parem variant, kui võtta ette kohtumenetlus ja riskida oma vara kaotamisega.
  • Pöördu võlanõustaja poole – professionaalsed võlanõustajad aitavad teha selgeks, kuidas sa saaksid võlgnevustega tegeleda ning milliseid väljapääse on olemas. Üheskoos võlanõustajaga võib avastada, et probleemi lahendamine ei olegi nii keeruline kui tundus.

Igal juhul ei tasuks oma mures üksi olla – otsi lähedastelt abi. Jagatud mure on pool muret, seega enne rutaka otsuse tegemist kaalu kõikvõimalikke muid variante, sest eraisiku pankroti väljakuulutamine peaks olema lahenduste nimekirjas viimane.

Financer privaatsussätted

Kasutades financer.com veebilehte kinnitad sa, et oled tutvunud meie kasutustingimuste ja privaatsuspoliitikaga. Me kasutame küpsiseid selleks, et analüüsida ja jälgida seda, kuidas külastajad suhestuvad meie veebilehega ning selleks, et täiustada oma teenuseid. Teatud küpsiste kasutamiseks ja andmete kogumiseks on meil vaja sinu aktiivset nõusolekut. Vaata meie küpsise sätteid selleks, et saada teada, milliseid kolmandate poolte teenuseid me kasutame ning selleks, et igal ajal oma nõusolekust taganeda.

Facebooki turundus

SEO Solutions Ltd. (me) kui financer.com veebilehe haldaja kasutab Facebooki Pixel funktsiooni, et turundada meie sisu ja teenuseid meie külastajatele Facebooki vahendusel ning ühtlasi ka jälgida nende turundustegevuste tulemusi. Need andmed on meie jaoks anonüümsed ning on mõeldud üksnes statistika jaoks. Facebook võib Facebook Pixel kaudu kogutud andmeid ühendada sinu Facebooki profiiliga (nimi, e-posti aadress jms) ning kasutada neid andmeid oma turundustegevuse jaoks. Sa saad vaadata ja kontrollida Facebooki poolt kogutavaid andmeid oma Facebooki privaatsussätetes.