Ülevaade: Coop Pank

Nimi “Coop” on paljudele eestlastele juba tuntud, seda kas finantsteenuste või toidupoodide poolest – tuleb tunnistada, et viimane on kindlasti kuulsam. Meile kõigile tuntud ETK poed ehk Konsumid ja Maksimarketid on nüüd Coop poed ning mis veelgi üllatavam – tekkis uus pank nimega Coop Pank.

Võid ehk küsida, mis on sarnast toidupoel ja pangal?

Nagu tuleb välja, siis väga palju. 2017. aasta oktoobris avatud panga puhul on tegemist endise Krediidipangaga ehk kõik senised Krediidipanga kliendid kogesid samuti üleminekut uuele brändile. Nimelt ostsid Coop ja Inbank Krediidipanga ära ning nii ongi nüüdsest loodud hoopis uutmoodi pank.

Mis on Coop Panga eesmärk?

Milleks meile Eestisse juurde veel üks pank? Nende eesmärk on lihtne: Coop soovib tuua pangad inimestele lähemale ja muuta praegust olukorda, kus inimesed peavad võtma ette korraliku rännaku selleks, et oma pangatoiminguid teha. Kõikides Coopi poodides saab nüüdsest teha tavapäraseid pangatoiminguid nagu näiteks võtta sularaha. Nende hüüdlausegi on: “pank kolib lähemale”.

Ajal, mil kuuleme, kuidas pangaautomaate ja kontoreid maakohtades järjest kaotatakse, on see uuendus väga teretulnud, eriti maakohtade jaoks.

Coop Pank on iseenesest esindatud 14 kontoriga üle kogu Eesti, kuid pangakontoritele lisaks saavad kõik Coop kauplused järjest pangapunkti ja -stendi:

• Pangapunktis saad teha absoluutselt kõiki tavalisi pangateenuseid nagu näiteks kas või vormistada pangakaarti.
• Pangastendis saad lihtsalt infomaterjale näha või saad teha näiteks laenutaotluse.

Ära muretse, kui sinu kodukohas veel pole pangapunkti, sest järk-järgult lisatakse need kõikjale. See tähendab, et varsti saad ühe korraga osta leiba ja vorsti ning maksta arveid.

Coop Pank igapäevapangandus

Nagu igal korralikul pangal on ka Coop Pangal arvelduskontod ja pangakaardid. Igapäevase arvelduse jaoks on Coopil erinevad arvelduspaketid (sarnaselt SEB-le).

Hetkel on pakette kaks: Rahn ja Rändrahn. Rahn on natuke soodsam ja väiksem: tavaline kuutasu on sel puhul 1,99 eurot (teisel paketil on see 4,99). Rahn paketiga on kõik maksed tasuta (sh Eestisisesed maksed ja Euroopa maksed) ning sularaha saab välja võtta tasuta 200 euro ulatuses.

Coopil on hetkel üks pangakaart: Coop Mastercard deebetkaart. Sellega Coopi poes tasudes saab püsikliendi soodustusi, seega polegi vaja eraldi kliendikaarti. Samuti on kaardil olemas uudne viipemakse võimalus.

Coop Pank laenud

Muidugi ei puudu valikust kõikvõimalikud krediiditooted, eesotsas Coopi väikelaenuga, mida sai juba varasemalt taotleda.

Teeme alljärgnevalt kiire ülevaate praegustest Coopi krediiditoodetest:

Väikelaen

Coopi väikelaen on klassikaline tagatiseta laen, mille summa jääb 300 ja 15 000 vahemikku. Periood on samuti tavapärane: 6 kuud kuni 6 aastat. Mille poolest erineb Coop paljudest väikelaenupakkujatest, on intress, mis võib olla alates 8,9%.

Rääkides lisatasudest, siis tuleb arvestada lepingutasuga, mis on 2% summalt (minimaalselt 35 eurot) ning igakuise haldustasuga, mis on 1,5 eurot.

Tingimused ei ole samuti midagi ennekuulmatut. Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane, ei tohi olla maksehäireid ning sissetulek peab olema iga kuu vähemalt 280 eurot.

See, kas saad laenu või mitte, sõltub suuresti sinu praeguste kohustuste hulgast, kuid üldises mõttes on tingimused väga mõistlikud.

Coop kodulaen ja laen kinnisvara tagatisel

Täisteenuspangana on muidugi Coop Panga valikus ka kodulaen. Coop Panga abil võib kodu osta ükskõik kuhu Eestis – kas või Võrumaale.

Coop kodulaenu põhitingimused:

• laenusumma 7500 kuni 340 000 eurot;
• laenuperiood kuni 30 aastat;
• intress: 6 kuu Euribor + intressimarginaal 2,3% laenujäägilt aastas;
• vajalik omafinantseering 15% kinnisvara hinnast;
• minimaalne sissetulek Harjumaal 550 eurot kuus, Tartumaal 500 eurot kuus, mujal 450 eurot kuus;
• laenuperioodi lõppedes ei tohiks taotleja olla vanem kui 75-aastane;
• aktsepteeritakse lisatagatisena muud kinnisvara (ka kinnistuid).

Coop Panga kodulaenu lisakulud:

• laenulepingu sõlmimise tasu (kuni 1% laenusummalt);
• notaritasu ja riigilõiv;
• tagatise hindamise tasu;
• tagatise kindlustamine.

Coop Panga laen kinnisvara tagatisel

Kui sul on juba kinnisvara ning sa soovid näiteks seda renoveerida või sul on midagi muud plaanis, võib sulle sobida Coopi laen kinnisvara tagatisel.

Kinnisvara tagatisel laenu korral on sul vaba voli otsustada, kuidas raha kasutada. Laenu tingimused on järgnevad:

• Laenusumma 5000 -100 000 eurot;
• Tagasimakseperiood kuni 20 aastat;
• Intressimäär: 6 kuu Euribor + 4,5% aastas;
• nõuded taotlejale on samad, mis kodulaenu puhul.

Sisuliselt on tegemist hüpoteeklaenuga, kuid tänu madalale intressile võiks öelda, et tegemist on ühe Eesti kõige mõistlikuma taolise kinnisvaralaenuga.

Autoliising

Coopi liisingu puhul saab valida kahe variandi vahel: tavaliising või väikeliising. Viimase puhul on summa väiksem, jäädes 10 000 euro piiresse ning intress on fikseeritult alates 8%.

Tavaliisingu puhul ei ole summa ülemist piiri täpsustatud ning intressimäär määratakse individuaalselt (alates 3.5% ning seotud 6 kuu Euriboriga).

Teine oluline vahe on omafinantseering: väikeliisingu puhul seda pole, tavaliisingu puhul on see aga 10%.

Arvelduskrediit

Arvelduskrediit tähendab põhimõtteliselt seda, et võid oma pangakaardiga minna miinusesse, vastavalt määratud limiidile. Seega on tegemist mõnes mõttes krediitkaardiga.

Arvelduskrediidi intress on üsna kõrge – 18% aastas – ning leping sõlmitakse kõige rohkem 2 aastaks. Krediidilimiidi summa saab olla alates 300 eurot kuni 3500 eurot, täpne summa sõltub su praegustest kohustustest ja rahalisest käekäigust.

Üleüldiselt peab netosissetulek olema vähemalt 450 eurot kuus.

Järelmaks

Coop pakub ka järelmaksu, millega saad erinevatest poodidest kaupa soetada. Järelmaksu intress on vaid 11,9% ning sellega saab osta toote hinnavahemikus 80 – 2000 eurot.

Lepinguperiood on natuke lühem kui tavalisel tagatiseta laenul, olles 6 kuud kuni 4 aastat, kuid muud tingimused on samad – näiteks on ka järelmaksu saamiseks vaja, et su netosissetulek oleks minimaalselt 280 eurot.

Coop pangakaardid ja krediitkaardid

Coop Panga valikus on mõistagi ka krediitkaardid ja tavalised deebetkaardid. Coopi kaartidega saab teha viipemakseid ja krediitkaardile saab alati teha ka täiendavaid juurdemakseid ise.

Coop Pank krediitkaart

Nagu iga pank, pakub ka Coop Pank tavalist krediitkaarti (seda ei tasu segi ajada Coop Panga Säästukaart Plussiga, mis on samuti krediitkaart). Krediitkaardi limiit võib olla maksimaalselt 5000 eurot, kuid sõltub sinu krediidivõimekusest. Üldise reeglina võib limiit olla võrdne sinu 4 kuu netosissetulekuga.

Coopi krediitkaarti saab taotleda ka internetipangas.

Mis puudutab tagasimakseid, siis selle osas on sul üsna vabad käed. Nimelt, võid valida ise, millal ja millises summas limiiti tagasi maksad. Iga kuu 10. kuupäeval võetakse arvelduskontolt maha ainult intress, mis vastab kasutatud limiidile, kuid limiiti ennast võid maksta tagasi nii nagu soovid.

Coop Panga deebetkaart

Coop Panga deebetkaart on eriline ühel põhjusel: see on ühtaegu ka Coop kaupluste kliendikaart. Coop Panga deebetkaardiga makstes saad Coopi kauplustes soodustusi ja kogud ka 10% rohkem boonuspunkte kui teised inimesed.

Seetõttu on Coop Panga deebetkaart eriti kasulik neile, kelle kodupood on Coop.

Coopi kaardil on veel üks eriline omadus: sa saad Coopi kaupluste kassast sularaha välja võtta. Teadupärast otsustas Coop ühendada oma kauplused ja pangad sellise mehhaanikaga ja nüüd on võimalik kassas teha sularahamakseid, st võid ka kaardile sissemakseid teha.

Coop Panga deebetkaardil on ka viipemaksevõimalus ning kaardi saab mugavalt koju tellida.

Coop Pank Säästukaart Pluss

Säästukaart on paljudele vägagi tuttav kliendikaart – vähemalt neile, kelle kodupoeks on Konsum, A&O või Maksimarket. Tänaseks päevaks on need poed muidugi muutunud Coopideks.

Säästukaart on Coopi kliendikaart, mis nagu ühele kliendikaardile kohane annab pidevalt erinevaid soodustusi ning võimaldab tooteid osta poes erisoodustusega.

Kui enamikel poekettidel on üks kliendikaart, siis Coopil on kaks erinevat kaarti: tavaline Säästukaart ning Säästukaart Pluss.

Tavaline Säästukaart on ka täiesti lisatasudeta – pole mitte mingisugust kuutasu ning saad rahulikult nautida soodustusi.

Säästukaardil on ka punktisüsteem, mis võimaldab iga ostuga natuke raha säästa ja punkte koguda, mida hiljem siis kasutada reaalselt toodete ostmiseks.

Tavaline Säästukaart vs Säästukaart Pluss

Nagu mainitud, siis Säästukaarte on tegelikult kaks.

Nö “tavaline” Säästukaart on nagu traditsiooniline kliendikaart. Säästukaart Pluss on aga krediitkaardi omadustega kliendikaart, millel on kõik tavalise Säästukaardi võimalused (ning ka need on võimendatud – näiteks saab boonuspunkte rohkem), kuid sellega saab lisaks ka täielikult tasuda oma ostude eest, just nagu krediitkaardiga.

Selle funktsiooni tõttu ei pea Säästukaart Plussi omanik kandma kaasas ei pangakaarti ega sularaha, sest ostude eest saab tasuda oma kliendikaardiga.

Samuti on see kasulik neile, kellel on häda toidukulutuste kontrolli all hoidmisega – Säästukaart Plussile saab ka ise raha kanda (selle asemel, et kasutada krediidilimiiti) ning seega panna kaardile just toidule vajamineva summa. Lisaks sellele saab Säästukaart Pluss kaardilt võtta välja sularaha poe kassast.

Pluss kaart on saanud samuti ka mõnevõrra kriitikanooli, kuna klientidele pole istunud mõte sellest, et pood eristab kliente, tõstes ühed kliendid teistest “kõrgemale”.

Samas aga võimaldab Säästukaart Pluss kordades mugavamalt askeldada, eriti siis, kui sa ei soovi kanda kaasas raha või soovid toiduraha eraldada.

Säästukaardi boonuspunktiprogramm

Säästukaardi boonuspunktiprogramm on üsna keerukas. Boonuspunkte arvestatakse taseme järgi – mida rohkem ühe kuu jooksul poes kulutad, seda kõrgemale tasandile tõused ning seda rohkem punkte teenid.

Tasemeid on kokku neli:

Seega näiteks, kui kulutad 100 eurot, kogud kokku 100 x 10 boonuspunkti, mis tähendab, et saad juba 1000 boonuspunkti.

Iga teenitud 1000 punkti = 1€. Boonuspunkte saab ühtlasi hakata kasutama siis, kui on teenitud kokku esimesed 1000 punkti. Samuti on võimalik Säästukaart Plussiga teenida 10% rohkem boonuspunkte kui tavakaardiga.

Boonuspunktidega teenitud boonusraha saab kasutada põhimõtteliselt vabalt ostude eest tasumiseks. Ainsad tooted, mida boonusrahaga osta ei saa, on alkoholi- ja tubakatooted, kõnekaardid, piletid jms.

Coop Pank hoiused

Mis oleks üks pank ilma hoiusteta? Coop Pank hoiused on põgusalt kokku võttes järgnevad:

• tähtajaline hoius – sellega saab hoiustada 1 kuust kuni 10 aastani ning minimaalselt 100 eurot. Hoiustatud summat aga aja jooksul kasutada ei saa ning seda ei saa ka välja võtta.
• kogumishoius – kogumishoius on paindlikum, võimaldades igal hetkel summat suurendada. Hoiusele saab panna ka vaid 10 eurot ning hoiustamisperiood on maksimaalselt 2 aastat.
• kasutushoius – nagu nimi viitab, saab seda hoiust igal hetkel kasutada, kui selleks peaks vajadus olema. Intresse arvestatakse päevajäägilt 0,02% aasta baasil.
• lastehoius – lastehoius kestab kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ning igal aastal tuleb hoiusele panna vähemalt 72 eurot. Kusjuures, Coop annab ka ise ühekordse lisaboonusena juurde 50 eurot!

Coopi hoiuste intressimäär on kuni 2%, mis on hetkel paljudest pankadest hulk maad kõrgem.

Kui tahad lihtsalt raha nö silma alt ära panna, et seda tõhusamalt koguda, võib hea variant olla kasutushoius, mis on tähtajatu ja ilma igasuguse summapiiranguta – hoiusta kas või 1 euro kaupa. Kasutushoiuse puhul saab ka sisse- ja väljamakseid teha igal ajal, nii nagu vähegi soovid.

Kompromissina nende paindlike tingimuste pärast on kasutushoiuse intress küll väga madal, kuid see aitab inflatsiooni vastu võidelda.