Rahateemaline sõnastik

Oled vahel laenulepingu terminite pärast segadusse sattunud? Panime kokku põhjaliku lühisõnastiku, kuhu oleme lisanud kõige olulisemad finantsteemalised mõisted, mida sa võiksid teada.

Rahaasjad on meiega lihtsad!

Kui sa ei ole just majandusteadlane, võivad rahateemalised mõisted olla üsna segased ja võivad ajavad pea valutama. Selleks, et su elu oleks natuke lihtsam (ja peaksid vähem pead valutama), on loodud see rahateemaline sõnastik. Alljärgnevalt on tähestiku järjekorras kirja pandud mõned rahateemaga seonduvad mõisted, mida oleks kasulik teada.

Kui sul on vaja teinekord mõne mõiste tähendust järgi vaadata, siis loodetavasti naased jälle siia Financer.com lehel asuvasse sõnastikku ja leiad vajaliku termini!

PS: Kui mõni sinu jaoks oluline mõiste on siit puudu, siis anna meile teada – teeme hea meelega täiendusi.

Rahateemalised mõisted tähestiku järjekorras

A

  • Autolaen – laen, mille korral saab raha auto tagatisel. Autolaenuga saab osta ka uue auto, mis on seejärel laenu tagatiseks.
  • Aktsia – väärtpaber, mis tähendab osalust mingis ettevõttes ning annab sulle õiguse osale ettevõtte varast (vastavalt sellele, kui palju sul on ettevõtte aktsiaid).
  • Aliment – kohtu poolt määratud igakuine elatis, mis on mõeldud lapse ülalpidamiseks. Alimente peab maksma see lapsevanem, kes ei osale lapse kasvatamisel muidu (nt läks partnerist lahku vms).
  • Amortiseerumine – vara kulumine ning seetõttu selle väärtuse langemine. Amortiseerumise tõttu ei anta ka tagatisvaraga laenu 100% väärtuses, kuna laenufirma peab arvesse võtma vara väärtuse vähenemist.
  • Annuiteetgraafik – laenugraafik, mille puhul on kõik kuumaksed sama suured. Laenu tasumise alguses on suurem osa intressidel ning mida kauem maksad, seda väiksemaks intressi osakaal jääb.
  • Arvelduskrediit – krediiditeenus, mille puhul saad sa oma kontoga minna miinusesse ja tasuda deebetkaardiga endale määratud limiidi summas. Sisuliselt on arvelduskrediit sarnane krediitkaardile.
  • Avanss – töötasu ettemakse, mis tasutakse enne tööülesannete täitmist. Avanssi küsitakse tööandjalt eelkõige olukorras, kus on vaja lisaraha ning seega küsitakse osa oma töötasust enne tegelikku palgapäeva.

B

  • Bilanss – raamatupidamisaruanne, kus on teatud kuupäeva seisuga kirjas vara, kohustused, kapital, tulud-kulud ja muu selline.
  • Brutopalk – palgasumma, millelt arvestatakse veel maksud maha. Brutosumma märgitakse väga tihti palganumbriks töölepingus.
  • Börs – institutsioon, mille vahendusel saab kaubelda väärtpaberitega.

D

  • Deebetkaart – kõige tavalisem pangakaart, millega saad poes maksta ning kasutada oma arvelduskontol olevat raha.
  • Deflatsioon – inflatsioonile vastupidine nähtus, mille puhul hinnad langevad pikema ajaperioodi jooksul.
  • Dekreediraha – rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitis.
  • Dividend – osanikutasu ehk summa, mis makstakse aktsionärile.

E

  • E-arve – elektrooniline arve, mis asendab paberarvet. Teenusepakkuja saadab e-arve panka ning seetõttu on maksete tegemine tunduvalt hõlpsam.
  • Eelarve – tulude ja kulude ülevaade ning plaan/arvestus selle kohta, kuidas tulusid ja kulusid jaotada.
  • Elatusmiinimum – väikseim summa, millega on võimalik inimesel hakkama saada.
  • Elukindlustus – kindlustuse liik, mis võimaldab peale kindlustatu surma (või õnnetuse toimumist) perel hakkama saada kindlustussumma arvelt.
  • Emissioon – raha ja väärtpaberite väljalaskmine.
  • Eraisiku pankrot – eraisiku maksejõuetuks tunnistamine kohtupoolse otsusega.
  • Euribor – Euroopa pankade omavaheliselt kokkulepitud intressimäär, mis muutub pidevalt ning mida kasutatakse eluasemelaenude ühe intressimäärana (lisaks panga enda baasintressile).

F

  • Faktooring – finantsteenus, mille puhul loovutatakse müügiarved (ning nendest laekuvate tulude väljanõudmine) kolmandale poolele, kes omakorda maksab arveid müüvale poolele müügiarvete summa täies ulatuses välja.
  • Finantsinspektsioon – Eestis finantsjärelvalvet teostav riigiasutus.

G

  • Garantii – tagatis või lubadus.

H

  • Hindamisakt – professionaali poolt koostatud dokument, milles on hinnatud objekti (kinnisvara, sõiduk) turuväärtust teatud parameetrite alusel.
  • Hoiu-laenuühistu – finantsteenuseid pakkuv ühing, mis pakub oma liikmetele raha hoiustamisvõimalust ning mitmeid krediiditooteid nagu laenu või faktooringut.
  • Hoius – raha, mis on pandud panka hoiule ning mis kogub aja jooksul kindlaks määratud intressimäära arvelt raha juurde. Hoiused on tihti kindla tähtajaga ning leidub mitmeid erinevaid hoiuseliike, sh tähtajaline hoius, investeerimishoius jms, mis kõik erinevad hoiustamise tähtaja ja muude tingimuste poolest.
  • Hüpoteek – kinnisvara pant, mis seatakse laenu tagatiseks. Hüpoteegiga saab koormata kinnisvara (olgu selleks maja, suvila, maalapp vms) ning see on laenusumma tagatiseks, mis tähendab, et probleemide korral on võimalik laenuandjal oma laen realiseerida tagatise arvelt.

I

  • Inflatsioon – majanduslik nähtus, mille korral väheneb raha ostujõud ja hinnad tõusevad.
  • Inkasso – rahasumma sissenõue. Sellega tegelevad tihti spetsiaalsed inkassofirmad, mis on spetsialiseerunud oma klientide poolt välja antud rahasummade sissenõudmisele.
  • Intressimäär – protsentuaalne määr, mis on krediiditoote väljastanud ettevõtte (laenufirma, panga) tasuks. Nt intressimäär 10% aastas tähendab, et konkreetse teenuse puhul tuleb lisaks teenusele (laenusummale) endale tasuda veel 10% aastas lisaks.
  • Isikusamasuse tuvastamine – protsess, mille puhul kontrollitakse isiku dokumenti ning selle vastavust. Antud toiming on laenu saamise aluseks ning on nõutud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt.

J

  • Järelmaks – krediiditeenus, mille puhul on võimalik ostude eest tasuda osadena.
  • Jääkväärtus – objekti väärtus pärast kulunud osa maha arvestamist st objekti väärtus miinus kulunud osa. Nt: kui liisingulepingus on märgitud sõiduki jääkväärtuseks minimaalselt 80%, siis see tähendab, et sõiduki turuväärtus peab olema vähemalt 80% algsest väärtusest.

K

  • Kaastaotleja – põhilise laenuvõtja lähedane või pereliige, kellega soovitakse võtta koos laen. Kaastaotlejaga koos laenates on võimalik laenata tihtipeale tavalisest suuremaid summasid ja paindlikumate tingimustega.
  • Kapitalilaen – ärilaenu liik, mida antakse tegutsevatele/värsketele ettevõtetele oma tegevuse arendamiseks.
  • Kapitalirent – liisingu liik, mille korral saab liisinguvõtja pärast liisinguperioodi lõppu (st pärast kõikide maksete tegemist) auto omanikuks.
  • Kaskokindlustus – vabatahtlik sõidukikindlustus, mis katab riske, mida tavaline kohustuslik liikluskindlustus ei pruugi katta. Kaskokindlustus on tihtipeale vajalik uue sõiduki liisimisel.
  • Kasutusrent – liisingu liik, mille korral liisinguvõtja tagastab sõiduvahendi liisinguandjale pärast perioodi lõppu (ent on võimalik ka sõiduk välja osta soovi korral).
  • Kiirlaen – laenuliik, mida iseloomustavad väikesed laenusummad, lühike laenuperiood, kõrge intress ning väga kiire laenuprotsess (st laenu võib saada samal päeval).
  • Kodanikupalk – riigi poolt tasutav tingimusteta põhisissetulek igale riigi kodanikule. Kodanikupalga kontseptsiooni testitakse mitmel pool üle kogu maailma, sh Soomes.
  • Kodukindlustus – kindlustuse liik, mis kaitseb kodust vara ning kinnisvara.
  • Krediidi kulukuse määr – laenu kogukulukus, mis näitab, kui palju on laenu tegelik täielik kulukus aastas.
  • Krediidiskoor – laenusoovijale koostatav hinnang, mis on aluseks laenuotsuste tegemisel. Krediidiskoor võidakse koostada avalike registrite alusel ning laenutaotluses esitatud informatsiooni põhjal.
  • Krediitkaart – krediiditoode, mille puhul väljastatakse teatud limiidis krediiti, mida saab kasutada erilise pangakaardiga st krediitkaardiga.
  • Käendus – tagatise liik, mille puhul on tagatiseks teine inimene st käendaja, kes annab lubaduse probleemide korral ise laenukohustusega tegeleda.

L

  • Laenulimiit – maksimaalne rahasumma, mis määratakse laenusoovijale ning mille piires on võimalik laenu võtta.
  • Lepingutasu – lepingu sõlmimisel tasutav ühekordne tasu, mis võib olla nii fikseeritud summa kui ka protsent laenusummast.
  • Lihtintress – intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt või maksta jäävalt põhisummalt.
  • Liikluskindlustus – kohustuslik sõiduki vastutuskindlustus, mille puhul hüvitatakse kindlustusjuhtumis kannatanuks olnud poole kahjud.
  • Liising – tehing, mille puhul annab üks pool teisele oma vara kasutamiseks teatud perioodi jooksul ning saab vastutasuks kindlaks määratud summas tasu.
  • Liitintress – intress, mida arvestatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevalt kogunenud intressidelt.

M

  • Maksehäireregister – avalik võlgnike nimekiri, kuhu kantakse nende inimeste nimed, kel on 30 eurost suurem võlgnevus, mida pole 45 päeva jooksul tasutud. Maksehäireregistri kande olemasolu korral on laenuteenuste saamine raskendatud (ning enamasti lausa täiesti võimatu).
  • Maksepuhkus – olukord, mille puhul laenusaaja ja laenuvõtja lepivad kokku maksetes vaheaja. Maksepuhkuse jooksul ei pea kas üldse laenumakseid tegema või peab maksma üksnes intressisumma.
  • Marginaal – piirsuurus, teatud määrade vahe.

N

  • Netopalk – palgasumma, mille saab kätte pärast maksude maha arvestamist, st summa, mille saab puhtalt kätte.

O

  • Omafinantseering – osa laenusummast, mille sa pead ise katma soovitud ostu tegemiseks. St kui soovid osta 1000€ maksva auto ja võtad laenu, mille puhul on omafinantseering 10%, saad sa 900€ laenu ning pead 100€ ise tasuma auto ostmiseks.

P

  • Palgatõend – tööandja poolt väljastatav dokument, mis tõestab palga igakuist väljastamist isikule.
  • Palk – töötasu, mille maksab tööandja töövõtjale töölepingu alusel.
  • Pandimaja – asutus, mis annab laenu tarbeesemete või väärisesemete pantimisel ehk tagatiseks andmisel.
  • Pangapäev – kalendripäev, mis ei ole nädalavahetus ega riigipüha, st tavaline argipäev.
  • Pensionifond – fond, kuhu kogutakse raha pensioni tasumiseks. Olemas on nii kohustuslik pensionifond kui ka vabatahtlik fond.
  • Poliis – dokument, mis tõestab kindlustuslepingu sõlmimist.
  • Püramiidiskeem – petturlik rikastumissüsteem, kus teenitakse raha liikmete lisandumiselt, mitte mingi reaalse toote või teenuse müügilt.

R

  • Ravikindlustus – kindlustusliik, mis tagab ravikulude ja tervishoiukulude katmise.
  • Refinantseerimine – laenukohustuste koondamine st olukord, kus võetakse üks laen selleks, et tasuda kõik teised kohustused ning jätkata vaid ühe laenu tasumist.
  • Reisikindlustus – kindlustusliik, mis tagab reisimisega seotud ootamatute kulude katmise.

S

  • SEPA(Single Euro Payments Area) Euroopa makse, mis toimib Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning muudab maksete tegemise tõhusamaks ja kiiremaks.
  • SMS-laen – laenuliik, mida iseloomustab laenusumma taotlemine mobiilsõnumi teel.
  • Stipendium – abiraha/toetus, mida tasutakse õppetööde, teadustöö vms jaoks.
  • SWIFT-kood (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication) kood, mis võimaldab krediidiasutust identifitseerida ning muudab makse teostamise kiiremaks ja tõhusamaks. SWIFT-koodi kasutatakse välismaksete tegemiseks.

T

  • Tagatisfond – riiklik fond, mis kaitseb investeeringuid ning võimaldab oma raha tagasi saada, kui krediidiasutusega peaks juhtuma midagi ettenägematut (nt pankrotistumine).
  • Tarbimislaen – tagatiseta laenu liik, mida iseloomustavad suuremad laenusummad, pikem makseperiood ning madalam intress.
  • Turuväärtus – vara väärtus, mis vastab turu hetkeseisu tingimustele. Turuväärtust kasutatakse tagatisega laenude ja hüpoteeklaenude andmisel ning selle alusel määratakse laenusumma suurus.
  • Töötuskindlustus – sotsiaalkindlustuse liik, mis tagab töötuks jäänud isikule tööotsingute ajaks sissetuleku.

U

  • Uus majandus – infotehnoloogia ajastuga seonduv majandussüsteem.

V

  • Valuutakurss – rahaühiku hind võrreldes mingi teise rahaühikuga.
  • Viipemakse – puutevaba makseviis, mille korral saab pangakaardiga tasuda seda “viibutades” makseterminali läheduses, PIN-koodi sisestamata.
  • Viivis – rahasumma, mida nõutakse rahalise kohustuse tasumisega viivitamisel.
  • Võlakiri – väärtpaber, mille korral kohustub võlakirja välja lasknud pool tasuma investorile laenu koos intressidega teatud perioodi möödumisel.
  • Võrdse põhiosaga graafik – laenugraafik, mille puhul on laenu põhiosa sama suur, ent sellele lisandub intress, mistõttu on kuumakse muutuva suurusega.

Õ

  • Õppelaen – panga poolt väljastatav laen, mida antakse õpingute jaoks.

Ä

  • Ärilaen – laenuliik, mida antakse üksnes ettevõtetele. Ärilaenu tingimused võivad olla väga erinevad ning ärilaenul on ka mitmeid alamliike nagu näiteks kapitalilaen, stardilaen jms.

Ö

  • Ökopank – pank, mis rahastab keskkonnaprojekte ning mille põhiline eesmärk ei ole teenida üksnes kasumit.

Ü

  • Ühisrahastus – krediiditeenus, mille korral toimub laenutegevus teatud platvormi ehk krediidivahendaja kaudu ning kus laenuandjaks ei ole mitte laenufirma või pank, vaid teised eraisikud või ettevõtted. Ühisrahastus on tuntud ka inimeselt-inimesele laenu ja kogukondliku laenu nime all.
  • Ühistupank – krediidiasutus, mis tegutseb ühistulisel põhimõttel, st koosneb erinevatest liikmetest ning krediiditeenuste väljastamine toimub liikmete vahel.

Jälgi Financer.com tegemisi

Jälgi meid Facebookis

Edenda oma rahalist olukorda

Saa kasulikke nippe ja trikke, kuidas oma rahalist olukorda parandada - hoia alati silma peal rahateemadel!.