Toetuste ĂŒlevaade: kĂ”ik olulised toetused & asjakohane info ĂŒhes kohas

Tunned huvi, kas sul on vĂ”imalik saada mĂ”ni toetus? VĂ”i otsid infot mĂ”ne konkreetse toetuse kohta? Sellel lehel anname ĂŒlevaate kĂ”igist olulistest toetustest – alates madalapalgaliste toetustest ja peretoetustest kuni kĂ”ige muuni. Lehitse alljĂ€rgnevat infot & paranda oma rahalist seisu!

Otsid viise, kuidas suurendada sissetulekut? Need investeerimisvÔimalused vÔivad aidata (PS: sobivad ka algajatele!):

  • VĂ”imalus investeerida kinnisvarasse, energiasse ja krĂŒptovaluutasse
  • Investeeringutel on tagasiostugarantii
  • Tulusus kuni 20%
  • MitmekĂŒlgsed ja turvalised investeeringud
Vaata siit

Valitud 1429 korda

  • Keskmine tootlikkus investoritele on ca 11.70%
  • Portaal suhtub investoritesse mĂ”istlikult ja suheldakse aktiivselt
  • Lihtne, kĂ€epĂ€rane ja moodne platvorm
  • Investeerida saab minimaalselt 10€ ning teenustasusid ei ole
Vaata siit

Valitud 6261 korda

  • Potentsiaalne tulusus 12.11% aastas
  • Eestimaise pĂ€ritoluga platvorm
  • Investeeri kinnisvaralaenudesse
  • Lihtsa ja kasutajasĂ”braliku vĂ€limusega platvorm
Vaata siit

Valitud 1734 korda

  • Investeeri kinnisvarasse ja Ă€riprojektidesse
  • Minimaalne investeeringusumma 100 eurot
  • Tulusus umbes 19.25 % aastas
  • VĂ€ga pĂ”hjalik taustakontroll kĂ”ikidel investeeringutel
Vaata siit

Valitud 372 korda

  • VĂ”imalus investeerida vĂ€ikestesse tarbimislaenudesse
  • Investeerida saab minimaalselt 10 eurot
  • Keskmine aastane tootlikkus: 11.67%
  • Tagasiostugarantii
Vaata siit

Valitud 122 korda

  • Lubatakse lausa kuni 12% tootlust investeeringutelt
  • MitmekĂŒlgsed automaatsed investeerimisvĂ”imalused
  • Investeerimine on tĂ€iesti vaba tasudest - 0€ lisatasusid igal investeeringul!
  • Tagasiostugarantii kĂ”ikidel investeeringutel
Vaata siit

Valitud 595 korda

  • Saad investeerida kinnisvara arendusprojektidesse
  • Minimaalne investeeringu suurus: 50 eurot
  • Keskmine aastane tootlikkus: 14,27%
  • Investor ei pea tasuma ĂŒhtegi lisatasu
Vaata siit

Valitud 176 korda

  • VĂ”imalik osta Bitcoine krediitkaardiga
  • Saadaval 5 erinevat krĂŒptovaluutat
  • Saadaval Eesti kasutajate jaoks
  • UsaldusvÀÀrne ja lĂ€bipaistvate tingimustega ettevĂ”te
Vaata siit

Valitud 285 korda

  • Tulusus kuni 12% aastas
  • Saad investeerida minimaalselt 10 eurot ĂŒhte laenu
  • Tagasiostugarantii - oled kaitstud "hapuks" lĂ€inud laenude korral
  • Automaatse investeerimise funktsioon olemas
Vaata siit

Valitud 691 korda

  • Ühisraha OÜ on uudne ĂŒhisrahastusplatvorm
  • VĂ”imalik tagatiseta laenata kuni 5000 eurot
  • Kuni 2000 eurot saab kĂ€tte kodust lahkumata
  • VĂ”imalik investeerida ja teenida kuni 15% aastas intressitulu
Vaata siit

Valitud 1812 korda

TÀhelepanu! Tegemist on finantstoodete reklaamiga. Palun jÀta meelde, et sa pead tasuma laenu Ôigeaegselt, vÀltimaks viiviseid ja muid lisakulusid. Iga laen on finantskohustus. MÔtle oma otsus hoolikalt lÀbi, tutvu laenulepingu tingimustega ja pea nÔu asjatundjatega.

Toetuste ĂŒlevaade

Igal Eesti kodanikul on Ă”igus kasutada erinevaid toetuseid ning neid on ĂŒsna rohkelt – toetuseid on saadaval pea igas valdkonnas, alates sissetulekutoetustest ja peretoetustest kuni toetusteni, mis on mĂ”eldud oma ideede elluviimiseks.

Muidugi on igal toetusel omad tingimused, millele tuleb vastata toetuse kasutamiseks. Kui otsid parasjagu infot mĂ”ne toetuse kohta vĂ”i tahad teada, kas sulle rakenduks mĂ”ni vĂ”imalus, vĂ”id abi saada Financer.com alljĂ€rgnevast toetuste ĂŒlevaatest, kuhu oleme kokku kogunud info Eesti levinumate toetuste kohta.

Pea silmas, et kuigi meie eesmĂ€rk on alati anda vĂ”imalikult tĂ€ielikku ĂŒlevaadet, vĂ”ivad mĂ”ned toetused siit nimekirjast puududa. KĂ”ige parem viis, kuidas teada saada, millised toetused sulle vĂ”ivad rakenduda, on ĂŒhendust vĂ”tta kohaliku omavalitsusega, kust saab juba rohkem pĂ€devat informatsiooni. VĂ”ta alljĂ€rgnevat juhendit kui vĂ€ikest eelvaadet teemasse – loodetavasti annab see sulle kĂ€tte Ă”ige teeotsa.

Madalapalgaliste toetus

Üks toetuste liike, mille suhtes on kĂ”ige rohkem huvi tuntud, on hiljuti palju kĂ”mu tekitanud madalapalgaliste toetus. Sellega seoses on paljudel mĂ”ttes: kas ka 2018. vĂ”i 2019. aastal saab madalapalgaliste toetust?

Vastus: paraku mitte.

Madalapalgaliste toetus oli hiljuti toimunud tulumaksureformi ĂŒks esimestest sammudest, mille kĂ€igus oli vĂ”imalik taotleda 2017. aastal tulumaksutagastust neil, kes olid töötanud 2016. aastal vĂ€hemalt 6 kuud, kuid nende aastane teenistus oli keskmiselt vĂ€hem kui 651 eurot kuus. Tagasimakse soov tuli esitada ĂŒheskoos oma 2017. tuludeklaratsiooniga ning tagastati maksimaalselt 709 eurot. Rahvasuus on see tagasimakse saanud endale nimeks “madalapalgaliste toetus”.

2018. aastast alates on 500 eurot maksuvaba tulu saadaval kÔigile, kelle sissetulek on alla keskmise. Seega pole enam toetust kui sellist, vaid on lihtsalt tulumaksuvabastus.

Ka tulumaksuvabastus on vÀga kasulik vÔimalus, mis tÀhendab, et iga kuu lÀheb palgast vÀhem raha maha. Tagamaks, et saad tulumaksuvabastuse kasutatud tÀies ulatuses, anna tööandjale teada, millisel mÀÀral soovid oma tulumaksuvabastust kasutada.

Töötukassa toetused

Töötukassa vahendusel on vĂ”imalik saada mitmeid toetuseid ja hĂŒvitisi, mille tĂ€ielik nimekiri on saadaval Töötukassa lehel siin.

Nagu ikka, tasub vĂ”tta ĂŒhendust Töötukassa endaga, et tĂ€psemalt teada saada, millised toetused ja hĂŒvitised on sulle saadaval. Piisab sellest, kui suundud Töötukassa bĂŒroosse vĂ”i lĂ€hed nĂ”ustamisele, kus juba selgitatakse vĂ€lja, millised toetused sulle rakenduksid.

AlljÀrgnevalt toome aga vÀlja mÔned olulisemad toetused, mida Töötukassa kaudu vÔib saada.

TöötuskindlustushĂŒvitis

TöötukindlustushĂŒvitis on ĂŒks kĂ”ige kasulikumaid abivahendeid neile, kes on jÀÀnud hiljuti töötuks. HĂŒvitis on saadaval neile, kes:

  • on end vĂ”tnud töötuna arvele;
  • on esitanud töötuskindlustushĂŒvitise saamiseks avalduse (seda saab teha Töötukassas mĂ”istagi);
  • enne töötuks jÀÀmist on olnud 3 aasta jooksul vĂ€hemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaĆŸi;
  • sa ei ole lahkunud enda algatusel.

NĂ€iteks saab hĂŒvitist siis, kui tĂ€htajaline tööleping lĂ”ppeb Ă€ra, töövĂ”tuleping lĂ”ppeb, sind koondatakse, ettevĂ”te likvideeritakse vms.

Rohkem infot selle kohta, kui kaua hĂŒvitist tasutakse ning kui suur see on, saad Töötukassast. PS: avaldust on vĂ”imalik teha ka e-töötukassa kaudu.

Töötutoetus

Töötukassa maksab ka töötutoetust. Seda vÔivad saada need inimesed, kes:

  • on töötuks registreeritud;
  • kelle igakuine sissetulek on vĂ€iksem kui 164,61 eurot;
  • 12 kuud enne töötuks jÀÀmist olid tööl vĂ€hemalt 6 kuud.

2018. aastal saab töötutoetust 164,61 eurot.

Töötutoetusega samal ajal vĂ”id ka saada stipendiumi, toimetulekutoetust omavalitsuselt, peretoetuseid, elatisabi (perehĂŒvitiste seaduse alusel), lapsele tasutavat elatist jms.

Töötutoetusele ei ole Ă”igust siis, kui sul on muud sissetulekud, mis on kokku suuremad kui töötutoetuse summa. “Muude sissetulekute” alla kuuluvad töövĂ”imetoetus, töövĂ”imetuspension, vanemahĂŒvitis ja paljud muud sissetulekud. Töötutoetust ei saa ka siis, kui sulle makstakse parasjagu töötuskindlustushĂŒvitist.

Selleks, et ka jĂ€tkuvalt saada töötutoetust, tuleb kenasti kĂ€ia oma Töötukassa konsultandi juures ja tĂ€ita tööotsimiskava. Pea meeles, et Töötukassa peamine eesmĂ€rk on sind toetada seni, kuni otsid tööd, kuid kindlasti pole Töötukassa toetused ja hĂŒvitised mĂ”eldud permanentseks lahenduseks.

KoondamishĂŒvitis

KoondamishĂŒvitist on vĂ”imalik saada siis, kui:

  • sinu töösuhe kestis vĂ€hemalt 5 aastat;
  • tööleping öeldi ĂŒles koondamise pĂ€rast vĂ”i ĂŒtlesid ise töölepingu ĂŒles, sest sinu tööandja ei saanud anda nii palju tööd nagu oli ette nĂ€htud töölepingu alusel

KoondamishĂŒvitist saavad ka vanaduspensionil olevad inimesed kasutada.

KoondamishĂŒvitise suurus sĂ”ltub töösuhte kestusest:

  • kui töötasid 5-10 aastat: hĂŒvitis on vĂ”rdne ĂŒhe kuu keskmise palgaga;
  • kui töötasid ĂŒle 10 aasta: hĂŒvitis on vĂ”rdne kahe kuu keskmise palgaga.

TöövÔimetoetus

TöövÔimetoetust vÔib saada iga vÀhemalt 16-aastane (kuni vanaduspensionieas) olev inimene, kes on Eesti kodanik (vÔi alalise elamisloaga isik) ning kes on lÀbinud töövÔime hindamise Töötukassas, misjÀrel on tunnistatud töövÔime osaliseks vÔi puuduvaks. TöövÔimetoetuse suurus osalise töövÔime puhul on umbes 217 eurot kuus, puuduva töövÔime korral umbes 381 eurot kuus.

Kui töövĂ”ime on osaline, tuleb tĂ€ita nö aktiivsusnĂ”ue, mis tĂ€hendab, et pead tegema vĂ€hemalt ĂŒhte jĂ€rgnevast:

  • töötama;
  • Ă”ppima;
  • kasvatama alla 3-aastast last;
  • hooldama raske vĂ”i sĂŒgava puudega pereliiget;
  • saama loometoetust;
  • viibima erihooldusteenust pakkuvas hoolekandeasutuses;
  • viibima ajateenistuses;
  • viibima ravil.

Kui töövĂ”ime on puuduv, ei tule tĂ€ita ĂŒlalmainitud tingimusi. TöövĂ”imetoetust ei saa aga siis, kui saad juba pensioni.

Mobiilsustoetus

Töötukassa eesmĂ€rk on ĂŒhtlasi ka motiveerida inimesi tööd otsima. Üks sellistest motivaatoritest on mobiilsustoetus. Mobiilsustoetust saab siis, kui oled olnud töötu vĂ€hemalt 6 kuud ning leiad töökoha, mis asub sinu kodust enama kui 30 kilomeetri kaugusel. Sel juhul tasubki töötukassa toetust.

Mobiilsustoetust makstakse esimese 4 kuu jooksul pĂ€rast tööle asumist ning toetus on maksimaalselt 200 eurot kuus – 0,10 eurot 1 kilomeetri kohta. Selleks, et toetust saada, on vaja ka tööandja tĂ”endit. Toetuse vĂ€ljamaksmisel arvestatakse iga töötatud pĂ€eva ning vĂ”etakse arvesse töökoha ja elukoha vahelist lĂŒhimaad vahemaad kahekordselt.

Peretoetused

Sotsiaalkindlustusamet tasub mitmeid erinevaid perehĂŒvitisi. TĂ€pse info ja pĂ”hjaliku ĂŒlevaate leiab Sotsiaalkindlustusameti perehĂŒvitiste lehelt siin.

PerehĂŒvitiste taotlemine on eriti lihtne tĂ€nu Eesti.ee riigiportaalile, kuna seal on juba sinu andmed rahvastikuregistri andmetega eeltĂ€idetud ja seega on mĂ€rgitud Ă€ra, milliste hĂŒvitiste saamisele on sul Ă”igus. Seega tasub kindlasti kĂ”igepealt logida sisse Eesti.ee portaali ja otsida sealt ĂŒles perehĂŒvitiste info.

AlljĂ€rgnevalt selgitame aga pĂ”gusalt mĂ”ningaid olulisemaid perehĂŒvitisi, et saaksid kiire ĂŒlevaate enne, kui hakkad lĂ€hemalt uurima vĂ”i kulutad aega riigiportaali sisenemisele.

SĂŒnnihĂŒvitis

SĂŒnnitoetus on pĂ”nev ĂŒhekordne toetus, mis makstakse lapse sĂŒndimise korral. Toetuse summa on 320 eurot lapse kohta.

Toetus on aga suurem siis, kui sĂŒndima peaksid nĂ€iteks kolmikud: sel juhul on toetus 1000 eurot lapse kohta.

Toetuse saamiseks tuleb saata Sotsiaalkindlustusametile taotlus, mida saab teha ka eesti.ee vahendusel.

Lapsetoetus

Lapsetoetus on ĂŒks levinumaid peretoetuseid, millega on enamus ka kursis – rahvakeeli nimetatakse seda “lasterahaks”.

Lapsetoetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni, kuid kui laps Ôpib, tasutakse toetust kuni kooli lÔpetamiseni.

Sarnaselt teistele peretoetustele sÔltub ka lapsetoetuse suurus sellest, mitu last peres on:

  • kui peres on 1-2 last, kes mahuvad lapsetoetuse vanusepiiridesse, on toetus 55 eurot kuus;
  • kui peres on 3 vĂ”i rohkem last, kes peaksid saama lapsetoetust, saab alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus.

See tÀhendab, et nÀiteks kolmelapselises peres saab 55 eurot esimese kahe lapse eest ning 100 eurot kolmanda lapse eest.

VanemahĂŒvitis

VanemahĂŒvitist tuntakse ka nö emapalga nime all. Selle toetuse peamine eesmĂ€rk on anda lapsevanemale vĂ”imalus olla lapsega kodus esimeste eluaastate jooksul ilma, et pere sissetulek peaks kannatama. Sisuliselt on emapalk asendussissetulek ning seda saab kuni lapse 3. eluaastani.

VanemahĂŒvitise suurus

VanemahĂŒvitise suurus sĂ”ltub sellest, milline oli lapsevanema sissetulek enne lapse saamist ning seda arvutatakse vastavalt sotsiaalmaksu suurusele, mis sai deklareeritud. Kui sa ei töötanud aastal enne lapse sĂŒndi, tasutakse hĂŒvitist vastavalt riiklikule mÀÀrale, mis on vĂ”rdne töötasu alammÀÀraga – 2019. aastal on see nĂ€iteks 500 eurot.

Paika on pandud ka emapalga maksimaalne suurus: see on 3x Eesti keskmine palk vastavalt ĂŒle-eelmisel aastal kehtinud andmetele. 2019. aastal on see summa nĂ€iteks ca 3319 eurot.

VanemahĂŒvitise tasumise periood

See, kui kaua emapalka makstakse, sĂ”ltub sellest, kas kĂ€isid enne lapse sĂŒndimist tööl ja jĂ€id rasedus- ning sĂŒnnituspuhkusele. Kui nii, siis tasutakse emapalka 435 pĂ€eva eest. Sotsiaalministeeriumi kodulehel on ka selle vĂ€ljaarvutamiseks olemas kasulik kalkulaator.

Kui sul ei ole sĂŒnnituslehte, tasutakse hĂŒvitist kuni lapse 18-kuuseks saamist.

Sarnaselt teistele peretoetustele saab ka vanemahĂŒvitist taotleda eesti.ee portaali kaudu.

MĂ”ned asjad, mida vĂ”iksid teada vanemahĂŒvitise kohta:

Lasterikka pere toetus

Kui peres on vÀhemalt 3 last, kelle eest tasutakse juba lapsetoetust, siis saab ka lasterikka pere toetust:

  • kui peres on 3-5 last, tasutakse 300 eurot kuus;
  • kui peres on 7 vĂ”i rohkem last, tasutakse 400 eurot kuus.

Eraldi taotlust pole selle toetuse saamiseks vaja teha – see arvestatakse juurde automaatselt peretoetustele.

Eestkostetava lapse toetus

Kui kasvatad last, kes on eestkostel, on vÔimalik saada 240 eurot kuus toetust eestkostetava lapse kohta.

Toetust saab taotleda kohe, kui on tehtud eestkoste kohtumÀÀrus. Kui sul on nÀiteks ununenud toetuse taotlemine, makstakse seda vÀlja kuni 6 kuu eest tagantjÀrgi.

Eestkostetava lapse toetust tasutakse seni, kuni laps saab 18-aastaseks (vÔi kui ta Ôpib, tasutakse selle Ôppeaasta lÔpuni, mil ta saab 19-aastaseks).

Toetust saab ainult siis, kui lapse ĂŒle on seatud eestkoste. See tĂ€hendab, et toetust ei saa siis, kui laps on antud perre hooldamisele omavalitsuse poolt vĂ”i on sĂ”lmitud perega leping. Eestkoste peab olema kohtulikult mÀÀratud.

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetust vĂ”ivad saada siis, kui sĂŒnniaktis pole andmeid isa kohta vĂ”i kui teine lapsevanem on ametlikult tagaotsitav. Sellise toetuse suurus on 19,18 eurot kuus.

Nagu teistegi peretoetustega, saab ka seda toetust taotleda eesti.ee lehel. Toetust makstakse seni, kuni lapse isa vÔtab lapse omaks, isadus tuvastatakse kohtulikult, lapsevanem pole enam tagaotsitav jne.

Toitjakaotuspension

Toitjakaotuspensionit on vÔimalik saada pereliikmetel siis, kui keegi perekonnas sureb. Selle jaoks peab olema surnud pereliikme:

  • alaealine laps vĂ”i nooruk, kes Ă”pib tĂ€iskoormusel;
  • vĂ€henenud töövĂ”imega lesk vĂ”i vanem;
  • vanaduspensionit saav lesk vĂ”i vanem;
  • mittetöötav rase lesk;
  • mittetöötav lapsevanem/eestkostja kuni 3-aastasele lapsele.

Toitjakaotuspensionit saab siis, kui pereliige oli jĂ”udnud ka teatud pensionistaaĆŸini. See sĂ”ltub surnu vanusest, nĂ€iteks on vaja 39-41-aastase inimese korral 7 aastat pensionistaaĆŸi. Erandiks on olukord, kus inimene sai surma töövigastuse tĂ”ttu. TĂ€pse info leiab aga Sotsiaalkindlustusametist.

Matusetoetus

Matusetoetust tasub kohalik omavalitsus ning seega vĂ”ivad tingimused erineda – tĂ€psemat infot saab kohalikust omavalitsusest. Tallinna puhul nĂ€iteks tasutakse matusetoetust 250 eurot ning seda saab taotleda 3 kuu jooksul.

Üksi elava pensionĂ€ri toetus

Üksi elavatel pensionĂ€ridel on Ă”igus saada kord aastas toetust 115 eurot. See toetus makstakse vĂ€lja ĂŒheskoos oktoobrikuu pensioniga ning seda saavad kĂ”ik vanaduspensionieas olevad inimesed, kes elavad ĂŒksi (vastavalt rahvastikuregistrile) ning kelle pension on vĂ€iksem kui 1,2-kordne keskmine vanaduspension. NĂ€iteks 2018. aastal oli keskmine summa 492 eurot.

Toetust pole vaja ise taotleda, sest see makstakse vastavalt rahvastikuregistri andmetele.

Ainus, mida tuleb silmas pidada, on see, et toetuse saamiseks peab kogu perioodi jooksul (st toetuse maksmise aasta aprillist septembrini) olema olnud vanaduspensioniiga, elatud ĂŒksi ning vastatud ka eelmainitud pensioninĂ”udele.

Tagasipöörduja toetus

Motiveerimaks inimesi Eestisse naasema on loodud spetsiaalne tagasipöörduja toetus. Kui sa oled elanud vÀlisriigis ning naased Eestisse, on vÔimalik nii sinul kui sinu abikaasal (vÔi ka lapsel ja vanemal) saada iga kuu toetust rahvapensioni mÀÀras: selleks on 189,31 eurot. Nagu pensiongi, laekub ka tagasipöörduja toetus iga kuu viiendal kuupÀeval.

Toetuse saavad inimesed, kes on jÔudnud vanaduspensioni ikka ning lisaks peab olema ka kuusissetulek vÀiksem kui rahvapensioni mÀÀr.

Kuigi see vĂ”ib tunduda pisut naljakas, siis toetuse peamine eesmĂ€rk on tagada sissetulek ka neile, kes tulevad tagasi Eestisse vanemas eas, kuid kellel ei ole Eestis pensioni saamiseks tööstaaĆŸi.

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on kohaliku omavalitsuse poolt makstav toetus, mis on mÔeldud puuduses inimestele. Toetust makstakse eelkÔige siis, kui muud vahendid, millega muidu vaesust ja puudust leevendataks, pole aidanud.

Summa arvestamisel vĂ”etakse arvesse kogu pere netosissetulekut, eluasemekulusid ja toimetulekupiiri. 2018. aastal on selleks piiriks 140 eurot kuus (ĂŒksikule inimesele vĂ”i pere esimesele liikmele). Iga jĂ€rgmise inimese kohta on piiriks 112 eurot kuus. Seega kui sissetulek jÀÀb nendest summadest vĂ€iksemaks, on vĂ”imalik saada toimetulekutoetust.

Sissetulekuks arvestatakse pĂ”himĂ”tteliselt kĂ”ike: nĂ€iteks kuuluvad sissetulekute hulka erinevad toetused, sh peretoetused ja töötutoetus, elatis, pension, töötasu ja kĂ”ik muu taoline. Arvesse ei lĂ€he ĂŒhekordsed toetused, Ă”ppelaen ja mĂ”ned muud sissetulekud – tĂ€psemat infot saab sotsiaalministeeriumi kodulehelt ning kohalikust omavalitsusest.

Kredex toetus

Kredex on eriti hÀsti tuntud oma laenukÀenduse poolest, mis on paljudel peredel vÔimaldanud kodulaenu vÔtta. Lisaks kÀendusele on aga eraisikutele olemas ka 4 erinevat toetust:

  1. vĂ€ikeelamute rekonstrueerimise toetus – see toetus on mĂ”eldud neile, kes soovivad muuta oma kodu energiatĂ”husamaks. Maksimaalne vĂ”imalik toetus on 15 000 eurot ning finantseeritakse kuni 30% kuludest.
  2. vĂ€ikeelamute kĂŒttesĂŒsteemide uuendamise toetus – selle toetuse eesmĂ€rk on toetada neid, kes soovivad oma kodu kĂŒttesĂŒsteemi muuta vedelkĂŒtustelt taastuvenergiaallikatele. Toetus on maksimaalselt 4000-eurone ning kaetakse kuni 40% kuludest.
  3. kodutoetus lasterikastele peredele – toetus on mĂ”eldud peredele, kus on vĂ€hemalt 3 alaealist last ning eelkĂ”ige antakse toetust peredele, kus eluase ei vasta elementaarsetele tingimustele, nĂ€iteks puudub pesemisvĂ”imalus, katus lekib vĂ”i on kĂŒttekolded ebapiisavad ja ei taga sooja tuba. Toetus on maksimaalselt 8000 eurot.
  4. elektripaigaldiste renoveerimise toetus – seda toetust vĂ”ivad saada need, kes soovivad renoveerida Tallinnas vanal pingesĂŒsteemil toimivaid hooneid ning viia hoone uuele pingesĂŒsteemile.

TÀpsemat infot nÔuete ja taotlemise kohta saab uurida Kredexi kodulehelt.

Loe siit ka Kredexi kÀenduse kohta!

Alustava ettevÔtte toetus

KĂ”igele ĂŒlaltoodule lisaks on vĂ”imalik taotleda ka erinevaid toetuseid, mis on mĂ”eldud ettevĂ”tte alustamiseks. Kuigi variante on mitmeid erinevaid, siis kĂ”ige levinumad toetused on Töötukassa ettevĂ”tluse alustamise toetus ja EAS-i starditoetus.

Töötukassa ettevÔtluse alustamise toetus

Töötukassa kaudu on vÔimalik saada kuni 4474 eurot toetust ettevÔtlusega alustamiseks. Toetuse saamiseks tuleb vastata jÀrgnevatele tingimustele:

  • peab olema arvel töötuna;
  • peab olema vĂ€hemalt 18-aastane;
  • peab olema lĂ€bitud ettevĂ”tluskoolitus/omandatud haridus majanduse alal/omama ettevĂ”tluskogemust.

Toetuse saamisel on ka mitmeid piiranguid. NÀiteks ei ole vÔimalik saada toetust muuhulgas siis, kui: 

  • sul on juba ettevĂ”te vĂ”i oled olnud viimase 6 kuu jooksul FIE-na registreeritud;
  • sul on Ă€rikeeld vĂ”i maksuvĂ”lg;
  • Ă€riplaan on riskantne;
  • algatatud on tĂ€itemenetlus lapse elatise vĂ”lgnevusega seoses;

VĂ€ga tĂ€pselt tuleb aru anda ka selle kohta, mille jaoks on toetuse summat kulutatud – Töötukassa piirab ĂŒsna tugevalt ka seda, milliseid tehinguid vĂ”ib ĂŒldse teha ja mida vĂ”ib katta toetuse eest.

EAS-i starditoetus

Starditoetus on mĂ”eldud neile ettevĂ”tetele, mis on loodud vĂ€hem kui 24 kuud tagasi. Peamine eesmĂ€rk on toetada uue ettevĂ”tte kasvu, luua uusi töökohti ja edendada mĂŒĂŒgitulu. Toetuse maksimaalne summa on 15 000 eurot.

Toetuse saamiseks tuleb vastata kindlasti nendele tingimustele (tingimusi on aga veelgi rohkem, seega tasub uurida EAS-i kodulehte):

  • ettevĂ”te peab olema registreeritud Ă€riregistris;
  • ettevĂ”ttes on vĂ€hem kui 10 töötajat;
  • eelmise majandusaasta mĂŒĂŒgitulu oli vĂ€iksem kui 80 000 eurot;
  • peamine eesmĂ€rk on luua töökohti – toetuse saamisel on ettevĂ”ttel kohustus luua vĂ€hemalt 2 uut töökohta ja maksta keskmist brutopalka vĂ€hemalt 70% ulatuses;
  • varasemalt pole saadud Töötukassast toetust;
  • ettevĂ”te peab olema suuteline kasvama vĂ€hemalt 20% aastas.

Piiratud on ka valdkonnad, mille puhul on vÔimalik toetust taotleda ning mÔistagi on piiratud ka see, mida toetuse rahaga tÀpsemalt teha saab.

LÔpetuseks paar sÔna toetuste kohta:

Nagu vĂ”id nĂ€ha ĂŒlaltoodud infost, on Eestis rohkelt erinevaid toetuseid, mis vĂ”ivad anda pere eelarvesse natuke lisaraha. Toetuste peamine eesmĂ€rk on toetada neid, kellel on rasked ajad – nĂ€iteks neid, kes on kaotanud töö vĂ”i muu elatise vĂ”i kelle pere on suurenenud.

Kui kuulud mĂ”nda sellisesse sihtrĂŒhma, kasuta kindlasti vĂ”imalust – vĂ”ta ĂŒhendust kohaliku omavalitsusega vĂ”i muude organisatsioonidega. Ära karda paberimajandust ega abi kĂŒsimust – toetused on mĂ”eldud abistamiseks ning abi kĂŒsimises pole midagi hĂ€bivÀÀrset.

Kui sul on kĂŒsimusi mĂ”ne toetuse kohta vĂ”i meie nimekirjast on jÀÀnud vĂ€lja mĂ”ni toetus, vĂ”ta meiega julgelt ĂŒhendust – aitame nii nagu oskame. KĂ”ige parem on aga pöörduda erinevate riiklike organisatsioonide poole, kust antakse samuti palju kasulikku infot.

Autori kohta

Aasta parimad laenuandjad

Toome esile kÔige populaarsemad laenuandjad. Need laenufirmad on kÔige usaldusvÀÀrsemad ja kÔrgeima hinnanguga meie lugejate arvustuste kohaselt.

(aluseks 21 arvustust)

(aluseks 24 arvustust)

(aluseks 15 arvustust)

VÔrdle kÔiki laenuandjaid

JĂ€lgi Financer.com tegemisi

JĂ€lgi meid Facebookis

×

Palun hinda ettevÔtet Toetused