KÔik töösuhete ja töölepingu seaduse kohta leiad siit

Liiga paljud eestlased ei ole kunagi tegelikult korralikult lugenud lĂ€bi töölepingu seadust ega isegi oma töölepingut. Kas sa tead, millised on sinu Ă”igused ja kohustused? Kuidas töötab töövaidluskomisjon ja millega tegeleb tööinspektsioon? Kuidas töölepingu lĂ”petamine kĂ€ib ja kuidas kirjutada lahkumisavaldust? KĂ€esolevalt lehelt leiad vastused kĂ”ikidele nendele kĂŒsimustele – selgitame lahti töölepingu seaduse kitsaskohad!

Need paigad vÔivad aidata luua lisasissetuleku palgatöö kÔrvalt:

  • Keskmine tootlikkus investoritele on ca 11.70%
  • Portaal suhtub investoritesse mĂ”istlikult ja suheldakse aktiivselt
  • Lihtne, kĂ€epĂ€rane ja moodne platvorm
  • Investeerida saab minimaalselt 10€ ning teenustasusid ei ole
Vaata siit

Valitud 5551 korda

  • Potentsiaalne tulusus 12.11% aastas
  • Eestimaise pĂ€ritoluga platvorm
  • Investeeri kinnisvaralaenudesse
  • Lihtsa ja kasutajasĂ”braliku vĂ€limusega platvorm
Vaata siit

Valitud 1486 korda

  • Investeeri kinnisvarasse ja Ă€riprojektidesse
  • Minimaalne investeeringusumma 100 eurot
  • Tulusus umbes 19.25 % aastas
  • VĂ€ga pĂ”hjalik taustakontroll kĂ”ikidel investeeringutel
Vaata siit

Valitud 343 korda

  • Kinnisvara- ja Ă€riprojektid
  • Investeeri minimaalselt 100 eurot
  • Investeerida saab igaĂŒks, kes on vĂ€hemalt 18-aastane
  • Investor ei pea tasuma ĂŒhtegi lisatasu
Vaata siit

Valitud 164 korda

  • eToro's on tĂ€isfunktsionaalne demoversioon, kus saab katsetada kauplemist.
  • Madal investeeringumiinimum
  • eTorol on unikaalne sotsiaalne CopyTrading funktsioon.
  • Kaubelda saab kĂ”ikide enim levinud valuutapaaride ja aktsiatega.
Vaata siit

Valitud 739 korda

  • Üks parimaid investeeringu tootluseid: keskmiselt alates 18%
  • Investeerida vĂ”ib kas vĂ”i 5 eurot!
  • Investeerida vĂ”imalik nii eraisikute kui ettevĂ”tete laenudesse
  • Olemas ka jĂ€relturg
Vaata siit

Valitud 229 korda

  • Lubatakse lausa kuni 12% tootlust investeeringutelt
  • MitmekĂŒlgsed automaatsed investeerimisvĂ”imalused
  • Investeerimine on tĂ€iesti vaba tasudest - 0€ lisatasusid igal investeeringul!
  • Tagasiostugarantii kĂ”ikidel investeeringutel
Vaata siit

Valitud 578 korda

  • Rahasta ettevĂ”tte arveid, et vĂ€ltida kĂ€ibevahendite puudumist
  • Arved rahatatakse 24h jooksul
  • Investeeri arvetesse, tulu 10-13%
  • Rahasta Eesti ja Suurbritannia arveid
Vaata siit

Valitud 8 korda

  • Keskmine aastane kasum 14.6%
  • Teeni tulu ĂŒĂŒritulult vĂ”i kinnisvara vÀÀrtuse kasvu pealt
  • Aja jooksul investoritele vĂ€lja makstud ĂŒle 3 miljoni euro
  • Alusta investeerimist 100 eurost
Vaata siit

Valitud 1935 korda

  • Aastane tootlus keskmiselt 12.36%
  • VĂ”imalik investeerida auto- ja hĂŒpoteeklaenudesse, Ă€rilaenudesse
  • Valikus ka faktooring
  • Tagasiostu garantii
Vaata siit

Valitud 94 korda

  • Saad investeerida kinnisvara arendusprojektidesse
  • Minimaalne investeeringu suurus: 50 eurot
  • Keskmine aastane tootlikkus: 14,27%
  • Investor ei pea tasuma ĂŒhtegi lisatasu
Vaata siit

Valitud 161 korda

  • Forex kauplemisplatvorm
  • 170 kaubeldavat vara
  • Tegutsenud alates 1997. aastast
  • Spread 0
Vaata siit

Valitud 97 korda

  • Tulusus kuni 12% aastas
  • Saad investeerida minimaalselt 10 eurot ĂŒhte laenu
  • Tagasiostugarantii - oled kaitstud "hapuks" lĂ€inud laenude korral
  • Automaatse investeerimise funktsioon olemas
Vaata siit

Valitud 659 korda

  • Suurim P2P laenuplatvorm Leedus
  • Keskmiselt 14% tootlus
  • UsaldusvÀÀrne - litsentseeritud Leedus
  • Uue registreerujana saad 25€ boonust!
Vaata siit

Valitud 50 korda

  • Lubatakse lausa kuni 12% tootlust investeeringutelt
  • MitmekĂŒlgsed automaatsed investeerimisvĂ”imalused
  • Investeerimine on tĂ€iesti vaba tasudest - 0€ lisatasusid igal investeeringul!
  • Tagasiostugarantii kĂ”ikidel investeeringutel
Vaata siit

Valitud 578 korda

  • Investeeri Iirimaa ettevĂ”tete laenudesse
  • Keskmine tootlus 10.4%
  • VĂ”imalik investeerida alates 50 eurost
  • Olemas automaatse investeerimise funktsioon
Vaata siit

Valitud 17 korda

  • Keskmine aastane tulusus: kuni 15%
  • Minimaalne investeeringusumma: 10 eurot
  • Investeerida saavad nii eraisikud kui ka ettevĂ”tted
  • VĂ”imalik investeerida nii eraisikute kui ettevĂ”tete laenudesse
Vaata siit

Valitud 173 korda

  • Investeeri vÀÀrtuslikku Austria kinnisvarasse
  • Pole mingeid lisatasusid
  • Kuni 7%-ne potentsiaalne aastane tulu
  • Lihtne ja kasutajasĂ”bralik platvorm, saadaval ka mobiili vahendusel
Vaata siit

Valitud 27 korda

  • Investeeri ĂŒĂŒripindadesse, mida vĂ”idakse ĂŒĂŒrida Airbnb'is jt kohtades
  • Minimaalne investeering 50€
  • Teeni kohe investeeringu alguses 5% tulu
  • Valikus rohkelt luksuslikke Hispaania ĂŒĂŒripindu
Vaata siit

Valitud 12 korda

  • Tootlus kuni 15% aastas
  • KĂ”ik investeeringud on tagatud
  • Minimaalne investeering alates 5 eurost
  • Hea vĂ”imalus investeerida TĆĄehhi projektidesse
Vaata siit

Valitud 38 korda

  • Aastane tulu 6-16%
  • Minimaalne investeering 50 eurot
  • Investeeringud tagatud kinnisvaraga
  • Automaatse investeerimise reĆŸiim
Vaata siit

Valitud 1 korda

  • Investeeri Leedu kinnisvaraprojektidesse
  • Eeldatav tulusus umbes 10,77%
  • VĂ”imalik investeerida ka ĂŒksnes 50 eurot
  • Investorile pole mingeid lisakulusid
Vaata siit

Valitud 1 korda

  • Investeerimine on tĂ€iesti automaatne
  • Keskmine tootlus 12%
  • Tagasiostugarantii
  • VĂ”imalik investeerida Euroopa ja Aasia tarbimislaenudesse
Vaata siit

Valitud 14 korda

  • Keskmine intressimÀÀr: 18.77%
  • Alusta investeerimist juba 10 eurost
  • Investeeri reaalsetesse Ă€ridesse
  • Saa igakuiselt tulu intressimaksetelt
Vaata siit

Valitud 41 korda

Töösuhte liigid: milline on ĂŒldse tööleping?

Enne, kui saab rÀÀkida lĂ€hemalt töölepingusuhtest, tuleks selgeks teha, mida ĂŒldse tööleping tĂ€hendab. KĂ”ik töösuhted ei ole alati töölepinguga seotud.

Tööleping sĂ”lmitakse sellise töösuhte puhul, kus töötaja pole oluliselt iseseisev ning ei saa niivĂ”rd valida töö tegemise viisi, aega ja kohta. St tööandja ĂŒtleb sulle, kuhu ja millal sa tulema pead ning sa ei saa seda ise valida. Samuti on töölepinguga tegemist eelkĂ”ige siis, kui fĂŒĂŒsiline isik teeb mingeid teatuid ĂŒlesandeid (st tööd), mitte ei osuta teenust.

Kui töösuhtes tekib vaidluseid, mis jÔuavad otsapidi töövaidluskomisjoni, teeb komisjon samamoodi esimese asjana selgeks, kas tegemist oli töölepinguga vÔi mitte, kuna töölepingu puhul on töösuhe palju tugevamalt kaitstud.

KĂ”ige selgem viis töölepingu kindlakstegemiseks: kui sa ei saa oluliselt otsustada töö tegemise viisi, aega ja kohta, on tegemist töölepinguga. Kui töö tegemise viis, aeg ja koht on vabalt sinu poolt otsustatav, siis pole tegemist töölepinguga. NĂ€iteks: kui sa pead töö tegemiseks minema iga pĂ€ev kontorisse kella ĂŒheksaks hommikul ning pead seal viibima kella viieni Ă”htul, on see töölepingusuhe. Kui su tĂ¶Ă¶ĂŒlesanne on aga kirjutada turundusplaan ettevĂ”ttele ja tööandjal on ĂŒkskĂ”ik, mis kell sa seda plaani kirjutad vĂ”i kus sa viibid selle kirjutamise ajal, ei ole selline suhe töölepingusuhe.

Erinevad töösuhteliigid:

  1. Tööleping – suhe, kus sa allud tĂ€ielikult tööandja kontrollile ning sa ei otsusta ise, millal vĂ”i kus tööd teed. Töölepingu alusel on sul kĂ”ik Ă”igused, st puhkus jms.
  2. TöövĂ”tuleping – suhe, kus sa teed mingi teatud kokkulepitud töö ja sulle makstakse selle eest tasu, kuid see, kus, kuidas ja millal sa töö teed, on sinu otsustada. Ainus, mis loeb, on tĂ¶Ă¶ĂŒlesande sisu, tasu suurus ja töö tĂ€htaeg, kuid muu osas oled sa vaba. Puhkusele Ă”igust töövĂ”tulepingu puhul ei ole.
  3. KĂ€sundusleping – suhe, mille puhul on eelkĂ”ige tegemist teenuse osutamisega (ĂŒhekordselt vĂ”i jĂ€tkuvalt). KĂ€sunduslepingu alusel töötavad enamasti nĂ€iteks juristid vĂ”i raamatupidajad.

Nende kolme töösuhte peamine erinevus on lihtne: töölepingut reguleerib töölepingu seadus, töövÔtulepingut ja kÀsunduslepingut reguleerib vÔlaÔigusseadus. Esimese puhul on tegemist rangelt piiritletud tööga, teise kahe puhul on töötegijal rohkem vabadust, kuid see-eest pole kaitseid, mis on olemas töölepingu korral.

PilvebĂŒroo on nĂ€iteks soovitanud teha vĂ”laĂ”iguslike suhete puhul tööd ettevĂ”tjana, mitte eraisikuna. Nii töövĂ”tuleping kui kĂ€sundusleping on vĂ€ga levinud lepinguvormid ettevĂ”tete vahel ja seega on tĂ€iesti normaalne teha taoliseid töid/pakkuda teenuseid ettevĂ”tjana.

Mille poolest need kÔik 3 töösuhet sarnased on:

Mille poolest need erinevad:

  • töölepingu puhul on tööaeg, töö tegemise koht jms rangelt piiritletud ja tööandja poolt mÀÀratud;
  • töölepingu puhul kehtib miinimumtasu, puhkus, hĂŒvitised jms, teiste lepingute puhul mitte;
  • töölepingu puhul on töövahendid tööandja poolt, teiste lepingute puhul tuleb töövahendid ise hankida;
  • töölepingut saab sĂ”lmida ainult fĂŒĂŒsilise isikuga, teisi lepinguid saab sĂ”lmida ka ettevĂ”ttega;
  • töölepingut reguleerib töölepingu seadus, teisi reguleerib vĂ”laĂ”igusseadus.

Töölepingu sÔlmimine

Tööleping sĂ”lmitakse kirjalikult – siin on EAS-ist pĂ€rit töölepingu nĂ€idis, mis vĂ”tab enam-vĂ€hem kokku selle, milline ĂŒks tööleping vĂ”ib vĂ€lja nĂ€ha.

Kirjaliku formaadi nĂ”ue aga ei tĂ€henda seda, et kui töötegemises lepiti kokku suuliselt, poleks tegemist töölepinguga. Töölepingu seadus sĂ”nab selgelt, et kui tööleping pole kirjalikult sĂ”lmitud, ei tĂ€henda see, et tööleping on tĂŒhine. Töölepinguks loetakse iga olukorda, kus inimene on hakkanud tĂ€itma tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid, mille puhul on selge, et siinkohal on tasu ka nĂ”utud. Isegi, kui kirjalikku lepingut ei ole.

NĂ€iteks Mati ĂŒtles Kristole, et kui Kristo tuleb suvel tema juurde 3 kuuks metsa tegema, saab Kristo Mati ettevĂ”ttelt Mati OÜ iga kuu eest 1000 eurot tasu. Mati ja Kristo annavad kĂ€tt ning otsustavad, et kuna nad on sĂ”brad, siis nad ei hakka kirjalikku lepingut tegema. Mati paneb paika, mis kell peab Kristo tulema tema juurde ning Mati annab Kristole tööriistad. Kuigi Mati ja Kristo pole sĂ”lminud kirjalikku lepingut, töötab Kristo teatud kohas, teatud aegadel ning tegemist on selgelt töölepinguga. See tĂ€hendab, et Kristol on kĂ”ik töölepingu seadusest tulenevad Ă”igused ja kohustused ning Mati OÜ ja Kristo vaheline tööleping kehtib tĂ€htajaliselt – 3 kuud.

Mis peab olema kirjas töölepingus?

Töölepingu seaduse alusel peab tööleping sisaldama vÀhemalt neid andmeid:

  • mĂ”lema poole nimed, isiku- vĂ”i registrikoodid ja aadressid;
  • töölepingu sĂ”lmimise kuupĂ€ev ning töö alustamise kuupĂ€ev, tĂ€pne tööaeg ja töö tegemise asukoht;
  • tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€pne kirjeldus, vajadusel ka ametinimetus;
  • töötasu suurus ja kĂ”ik tingimused, mis vĂ€hegi töötasuga seonduvad (sealhulgas töötasu arvutamise viis, palgapĂ€eva kuupĂ€ev jms). Töölepingus peavad kirjas olema ka kĂ”ik muud hĂŒved, milles omavahel kokku lepitakse;
  • puhkuse kestus;
  • poolte kohustused ja muud reeglid;
  • lepingu lĂ”petamise kord.
KAS TEADSID, ET: Tööandja peab sÀilitama töölepingut veel 10 aastat pÀrast töölepingu lÔppemist!

MÔned eripunktid, mida vÔiksid töölepingu sÔlmimise kohta teada:

  • Üldiselt eeldatakse, et tööleping on tĂ€htajatu. Kui on aga vaja sĂ”lmida tĂ€htajaline tööleping, siis vĂ”ib tĂ€htaeg olla maksimaalselt kuni 5 aastat. TĂ€htajalise töölepingu korral peab tööleping sisaldama pĂ”hjust, miks leping tĂ€htajaline on.
  • Kui töö on katseajaga, peab tööleping ka sĂ€testama katseaja kestuse.
  • Töölepingu alusel vĂ”ib teha tööd kaugtööna, kuid sel juhul tuleb seda sĂ€testada töölepingus.

Kohustused töölepingu seaduse alusel

Nii töötajal kui tööandjal on mitmeid kohustusi, millest enamus on ĂŒsna iseenesest mĂ”istetavad, kuid siiski toome siinkohal vĂ€lja, milliseid kohustusi tuleb tĂ€ita vastavalt töölepingu seaduses olevatele punktidele.

Töötaja kohustuste ja Ôiguste hulgas on muuhulgas jÀrgnevad punktid:

  • tööd tuleb teha kokkulepitud mÀÀral, paigas ja aegadel ning tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid tuleb tĂ€ita isiklikult (st keegi teine ei tĂ€ida ĂŒlesandeid sinu eest);
  • oma oskuste edasiarendamiseks tuleb osaleda koolitustel;
  • ĂŒlesannete tĂ€itmiseks tuleb teha koostööd teiste inimestega;
  • töötaja peab vĂ€ltima olukordi, mis vĂ”iksid kahjustada tööandja mainet;
  • kui vajalik, on Ă”igus nĂ”uda tööandjalt raseduse ajal sellist tööd, mis vastaks terviseseisundile. Kui tööandja ei saa sellist tööd anda, on töötajal Ă”igus keelduda oma tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmisest ajutiselt (seni, kuni terviseseisund on jĂ€lle vastav);
  • töötaja vĂ”ib keelduda töö tegemisest siis, kui ta on puhkusel, osaleb streigis, on ajateenistuses vĂ”i on nĂ€iteks ajutiselt töövĂ”imetu;
  • töötajat vĂ”ib saata töölĂ€hetusse, kuid maksimaalselt 30 kalendripĂ€evaks (kui just omavahel ei lepita kokku muus);
  • konkurentsipiirang vĂ”ib kehtida ĂŒksnes kuni 1 aastaks pĂ€rast töölepingu lĂ”ppemist. Konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel on vĂ”imalik sattuda leppetrahvi otsa, kui selles on omavahel kokku lepitud.

Tööandja kohustuste hulgas on jĂ€rgnevad punktid (kuid punkte on veelgi – tĂ€pse loetelu jaoks tutvu Riigi Teatajaga):

  • tööandja peab maksma tasu vastavalt töölepingus kokkulepitule. Samuti tuleb vĂ”imaldada puhkus ja puhkusetasu;
  • tööandja peab pidama tööaja arvestust;
  • tööandja peab vĂ”imaldama töötajatele koolitusi, kui see on vajalik nende oskuste arendamiseks ning seejuures peab tööandja katma koolituskulud ja tasuma töötajale keskmist töötasu koolituse kestel;
  • tööohutuse ja töötervishoiu nĂ”uded peavad tööpaigas olema tĂ€idetud;
  • uutele töötajatele tuleb tutvustada kĂ”iki tööohutuse ja töötervishoiuga seonduvaid reegleid;
  • kui ettevĂ”ttes on tekkinud tĂ€htajatu töölepinguga vaba töökoht, mida vĂ”iks tĂ€ita inimene, kes töötab parasjagu tĂ€htajalise töölepingu alusel, siis tuleb sellele inimesele sellest töökohast teada anda;
  • tööandja peab austama töötajate privaatsust;
  • töötajatele ei tohi maksta töötasu vĂ€hem kui on kehtestatud ametliku alammÀÀrana;
  • töötasu makstakse kord kuus, kuid kui palgapĂ€ev juhtub olema riigipĂŒha vĂ”i puhkepĂ€ev, vĂ”etakse palgapĂ€evana tööpĂ€eva, mis eelnes pĂŒhale.

Puhkus ja puhkeaeg

Vastavalt töölepingu seadusele on eeldatud, et töötaja töötab 40 tundi nĂ€dalas, 8 tundi pĂ€evas. Muidugi vĂ”ib aga omavahel kokku leppida teistes tingimustes – nĂ€iteks vĂ”ib kokku leppida ĂŒletunnitöös ehk töös, mis kestab kauem kui töölepingu seaduses eeldatud, kuid sel juhul on ĂŒletunnitöö tasu 1,5-kordne töötasu.

Eraldi tasu on mĂ”eldud ka olukordadeks, mil tööd tehakse öösel vĂ”i riigipĂŒhal. Öötöö tasu on 1,25-kordne töötasu, riigipĂŒha ajal on töötasu aga hoopis 2-kordne.

Mis puudutab puhkeaega, siis töötajal peab olema 24-tunnise perioodi jooksul puhkeaega vĂ€hemalt 11 tundi jĂ€rjest. Kokkulepped, mis selle suhtes eksivad, on tĂŒhised. 7 pĂ€eva jooksul peaks olema puhkeaega vĂ€hemalt 48 tundi jĂ€rjest.

Töölepingu seaduse alusel on olemas ka lĂŒhendatud tööpĂ€evi. 3 tunni vĂ”rra lĂŒhendatakse tööpĂ€evi, mis eelnevad:

  • Uusaastale
  • Eesti Vabariigi aastapĂ€evale
  • VĂ”idupĂŒhale
  • JĂ”ululaupĂ€evale

Mida sÀtestab töölepingu seadus puhkuse osas?

IgaĂŒks, kes töötab töölepingu alusel, vĂ”ib saada puhkust. Peamised puhkusega seonduvad punktid on jĂ€rgnevad:

  • iga aasta on vĂ”imalik saada 28 kalendripĂ€eva pĂ”hipuhkust;
  • osalise vĂ”i puuduva töövĂ”imega töötaja pĂ”hipuhkus on 35 kalendripĂ€eva;
  • haridus- ja teadustöötajad vĂ”ivad saada kuni 56 kalendripĂ€eva pĂ”hipuhkust;
  • rasedus- ja sĂŒnnituspuhkus on 140 kalendripĂ€eva;
  • kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni saab ema vĂ”i isa kasutada lapsehoolduspuhkust;
  • puhkust vĂ”ib kĂŒsida siis, kui oled töötanud ĂŒhe tööandja juures vĂ€hemalt 6 kuud;
  • korraga tuleb kasutada vĂ€hemalt 14 kalendripĂ€eva puhkust;
  • kasutamata puhkuseosa viiakse ĂŒle jĂ€rgmisesse aastasse;
  • puhkuse tĂ€pse aja mÀÀrab tööanda, arvestades sealhulgas ka töötaja soovi.

Millal makstakse puhkusetasu?

Puhkusetasu makstakse tavaliselt enne puhkuse algust – hiljemalt eelviimasel tööpĂ€eval. Ehkki omavahel vĂ”ib kokku leppida muus, ei tohi puhkusetasu maksta palgapĂ€eval pĂ€rast puhkust. Reeglina tuleb puhkusetasu siiski tasuda enne puhkuse algust.

Tööinspektsioon ja töövaidluskomisjon

Töösuhted on enim vaidluseid tekitavad suhted. Paraku vĂ”ib ĂŒsna julgelt öelda, et peaaegu igaĂŒhel on tulnud ette vaidlusi töösuhtega seoses. Mida aga teha siis, kui vaidlust ei saa lahendada omavahel?

Siinkohal tuleb mĂ€ngu Tööinspektsioon ja töövaidluskomisjon ning töövaidluskomisjoni tööd reguleeriv seadus nimega “Töövaidluse lahendamise seadus”, mille tĂ€isteksti leiab siit.

Tööinspektsioon on riiklik asutus, mis tegeleb otseses mĂ”ttes töösuhete jĂ€relvalvega ning töövaidlustega. Tööinspektsiooni allĂŒksusena töötav töövaidluskomisjon on kohtuvĂ€line töövaidlusi lahendav organ.

Töövaidluskomisjon lahendab töötaja ja tööandja vahelisi töövaidlusi tĂ€iesti tasuta ja tavaliselt 30 pĂ€eva jooksul. Kuna protsess on tasuta ja ĂŒsna kiire, on see parim alternatiiv kohtule (ja esimene asutus, kuhu tuleks pöörduda vaidluse korral). Töövaidluskomisjoni istungist vĂ”tavad osa komisjoni juhataja ning töötajate ja tööandjate esindajad. Istungil kuulatakse mĂ”lemad pooled Ă€ra ja seejĂ€rel tehaksegi otsus. Kui ka komisjoniga otsusega ei jÀÀda rahule, on lĂ”puks vĂ”imalik pöörduda asjaga kohtusse.

Kuidas pöörduda töövaidluskomisjoni poole?

Kui sul on tekkinud vaidlus, mida ei saa tööandjaga sugugi lahendatud, vÔid esitada oma elukohajÀrgsele töövaidluskomisjonile avalduse. Avaldus tuleb teha kirjalikult ning see peab sisaldama jÀrgnevat:

  • nimi, isikukood, aadress ja kontaktandmed;
  • selle poole nimi, isiku- vĂ”i registrikood, aadress ja kontaktandmed, kelle vastu nĂ”ue tehakse;
  • sinu nĂ”ue (kui nĂ”uad summat, siis summa suurus);
  • asjaolud, mis pĂ”hjendavad sinu nĂ”uet – sisuliselt pead lahti rÀÀkima kogu olukorra;
  • tĂ”endid, mis kinnitaksid sinu pĂ”hjendust ja kĂ”iki asjaolusid (nĂ€iteks tööleping);
  • mĂ€rge selle kohta, kas sa soovid asja ajada kirjaliku menetluse teel vĂ”i soovid, et korraldataks istung.

3 tööpÀeva jooksul antakse sulle teada, kas avaldus vÔetakse menetlusse vÔi mitte. Menetlusse vÔtmine tÀhendab, et töövaidluskomisjon hakkab asja lÀbi vaatama. Siit leiad ka Tööinspektsiooni avalduse, mille vÔid tÀita ja saata töövaidluskomisjonile.

Töölepingu lÔpetamine ja lahkumisavaldus

Töölepingut vÔib lÔpetada igal ajal omavahelise kokkuleppe alusel. TÀhtajaline tööleping lÔppeb aga muidugi siis, kui tÀhtaeg möödub.

Nii tööandjal kui töötajal on Ă”igus tööleping ĂŒles öelda. Korraliselt vĂ”ib ĂŒles öelda tĂ€htajatu töölepingu, tĂ€htajalist mitte. Erakorraliselt vĂ”ib samuti töölepingu ĂŒles öelda, kuid selle jaoks peab olema vĂ€ga mĂ”juv pĂ”hjus.

Tööandja vĂ”ib nĂ€iteks töölepingu erakorraliselt ĂŒles öelda, kui töötaja:

  • ei ole pikema aja jooksul toime tulnud oma tĂ¶Ă¶ĂŒlesannetega, nĂ€iteks ebapiisavate oskuste vĂ”i sobimatuse tĂ”ttu;
  • on rikkunud töökohustusi (ja on eiranud varasemat hoiatust);
  • on tööl olnud joobeseisundis;
  • ei tule tĂ¶Ă¶ĂŒlesannetega toime vĂ€henenud terviseseisundi tĂ”ttu;
  • on varastanud vĂ”i petnud;
  • on tekitanud varalist kahju vĂ”i on tekitanud kahju tekkimise ohu;
  • on rikkunud konkurentsipiirangut.

Mis puudutab töölepingu lĂ”petamist terviseseisundi tĂ”ttu, siis enne ĂŒlesĂŒtlemist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd, mis oleks töötaja terviseseisundile sobiv – kui vĂ€hegi on vĂ”imalik pakkuda midagi muud.

Ka töötaja vĂ”ib töölepingut erakorraliselt ĂŒles öelda, eriti siis, kui:

  • töötasu maksmisega on oluliselt viivitatud;
  • tööd ei saa jĂ€tkata, sest see ohustab töötaja elu ja tervist;
  • tööandja on kĂ€itunud töötaja suhtes ebavÀÀrikalt.

ÜlesĂŒtlemine on seotud ka mitmete piirangutega. NĂ€iteks ei vĂ”i tööandja töölepingut ĂŒles öelda seetĂ”ttu, et töötaja on rase, tĂ€idab tĂ€htsaid perekondlikke kohustusi, on ajateenistuses, ei tule ĂŒksnes lĂŒhiajaliselt tĂ¶Ă¶ĂŒlesannetega toime oma terviseseisundi tĂ”ttu vms.

Töölepingu ĂŒles ĂŒtlemiseks tuleb esitada ĂŒlesĂŒtlemisavaldus ehk sisuliselt lahkumisavaldus. Lahkumisavaldus ei pea olema sugugi peen – piisab vaid sinu nimest, allkirjast ja ĂŒhest lausest, kus ĂŒtled, et ĂŒtled töölepingu ĂŒles. Siit leiad ka lahkumisavalduse nĂ€idise (ĂŒheskoos vĂ”imalusega koheselt tĂ€ita ja alla laadida oma lahkumisavaldus). Töötajana pead pĂ”hjendama erakorralist ĂŒlesĂŒtlemist.

Mis puudutab ĂŒlesĂŒtlemise tĂ€htaegu, siis tööandja vĂ”ib erakorraliselt ĂŒles öelda lepingu ainult teatud tĂ€htaegu jĂ€rgides. Kui töösuhe on kestnud alla 1 aasta, peab etteteatamisaeg olema minimaalselt 15 pĂ€eva. KĂ”ige pikem tĂ€htaeg on 90 pĂ€eva ning seda siis, kui töösuhe on kestnud vĂ€hemalt 10 aastat.

Kui sa soovid töötajana oma töökoha korraliselt ĂŒles öelda, tuleb ette teatada vĂ€hemalt 30 pĂ€eva.

Töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhisus

Ehkki ĂŒlesĂŒtlemine on töölepingu seaduses vĂ€ga hĂ€sti reguleeritud, tuleb ikkagi alatihti ette olukordi, kus ĂŒks vĂ”i teine pool eirab mingeid punkte. Kui sul on tunne, et tööleping öeldi ĂŒles alustel, mis ei tulene töölepingu seadusest, on vĂ”imalik esitada selle osas kohtule hagi vĂ”i töövaidluskomisjonile avaldus. Selle jaoks on aega 30 pĂ€eva. On vĂ”imalik, et kohus vĂ”i töövaidluskomisjon leiab samuti, et tööleping öeldi ĂŒles valedel alustel. Seega, kui kahtled, pöördu töövaidluskomisjoni poole.

Koondamine

Kui tööandja majanduslik seis muutub nii, et töö lĂ”ppeb, töö korraldatakse ĂŒmber, tööandja lĂ”petab tegevuse vĂ”i kuulutatakse vĂ€lja pankrot, lĂ”petatakse tööleping erakorraliselt koondamise nĂ€ol. Kusjuures, kui koondamise kĂ€igus koondatakse vaid mĂ”ned töötajad, siis tööle jÀÀvad eelisĂ”igusega need inimesed, kellel on alla kolmeaastane laps.

Kui tööleping öeldakse ĂŒles koondamise pĂ€rast, makstakse töötajatele koondamishĂŒvitist – 1 kuu keskmise töötasu mÀÀral. Koondamine annab töötajale ka Ă”iguse saada kindlustushĂŒvitist, vastavalt töötuskindlustuse seadusele.

Kuldreeglid edukate töösuhete jaoks

  1. Loe töölepingut mitu korda enne allkirjastamist. Liialt paljud inimesed ei ole tegelikult lugenud oma töölepingut ning on hiljem avastanud, et on nĂ”ustunud absurdsete asjadega. Kuigi on vĂ€ga palju punkte, mis vĂ”ivad olla töölepingu seaduse alusel tĂŒhised, vĂ”id ikkagi sattuda ebameeldivuste otsa, kui oled ise juba kord allkirja pannud tingimustele. VĂ”ta rahulikult aega, et tööleping lĂ€bi lugeda. Kui tööandja kiirustab sind tagant ja ei lase sul töölepingut pĂ”hjalikult lugeda, on see juba hoiatusmĂ€rk, mis vĂ”ib tĂ€hendada, et midagi on valesti.
  2. SĂ”lmi alati tööleping! Eelmise punktiga alt lĂ€inud inimesi on kĂŒll palju, kuid veel rohkem on neid, kes polegi töölepingut sĂ”lminud ning on hiljem sattunud probleemide otsa, sest pole kirjalikku töölepingut, mis sĂ€testaks töötasu, tööaega ja muud taolist. Isegi, kui töövaidluskomisjon tuvastab töösuhte, tĂ€hendab kirjaliku töölepingu puudumine seda, et vĂ”id jÀÀda ilma kĂ”igest, mida suuliselt sai kokku lepitud. Ära nĂ”ustu mitte kunagi suulise kokkuleppega – kĂ”ik olgu paberil kirjas vĂ”i neid tingimusi ei ole olemas.
  3. Loe töölepingu seadust. Jah, lepingute lugemine on hirmus tĂŒĂŒtu. Jah, töölepingu seadus on pikk ja lohisev. Aga kui sa ei tea oma Ă”iguseid, kuidas saad sa end kaitsta? Absoluutselt iga tööleping lĂ€htub töölepingu seadusest (st kui rÀÀgime töölepingust, mitte töövĂ”tulepingust). VĂ”ta ĂŒks Ă”htu aega, et lugeda töölepingu seadus lĂ€bi – see tuleb sulle kuhjaga kasuks.
  4. Proovi kĂ”igepealt asju lahendada tööandjaga. Töövaidluskomisjon on kĂŒll loodud töövaidluste lahendamiseks, kuid esimese asjana proovi ikkagi asju tööandjaga lahendada. Teinekord tuleb vĂ€lja, et te ei saanud lihtsalt ĂŒksteise vaatevinklist aru. JÀÀ rahulikuks ja selgita oma vaatevinklit tööandjale.
  5. Ära karda pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui omavahel ei saa asju lahendatud, siis Ă€ra anna lihtsalt alla. Kui on selge, et tööandja on millegagi eksinud, pöördu julgelt töövaidluskomisjoni poole. See on ju tĂ€iesti tasuta, kuid vĂ”ib tĂ€hendada, et saad Ă”igluse jalule seatud!

Autori kohta

JĂ€lgi Financer.com tegemisi

JĂ€lgi meid Facebookis