Kõik töösuhete ja töölepingu seaduse kohta leiad siit

Liiga paljud eestlased ei ole kunagi tegelikult korralikult lugenud läbi töölepingu seadust ega isegi oma töölepingut. Kas sa tead, millised on sinu õigused ja kohustused? Kuidas töötab töövaidluskomisjon ja millega tegeleb tööinspektsioon? Kuidas töölepingu lõpetamine käib ja kuidas kirjutada lahkumisavaldust? Käesolevalt lehelt leiad vastused kõikidele nendele küsimustele – selgitame lahti töölepingu seaduse kitsaskohad!

Töösuhted ja töölepingu seadus

Need paigad võivad aidata luua lisasissetuleku palgatöö kõrvalt:

Valitud 7 998 korda
  • Keskmine tootlikkus investoritele on ca 11.70%
  • Portaal suhtub investoritesse mõistlikult ja suheldakse aktiivselt
  • Lihtne, käepärane ja moodne platvorm
  • Investeerida saab minimaalselt 10€ ning teenustasusid ei ole
Valitud 1 295 korda
  • eToro's on täisfunktsionaalne demoversioon, kus saab katsetada kauplemist.
  • Madal investeeringumiinimum
  • eTorol on unikaalne sotsiaalne CopyTrading funktsioon.
  • Kaubelda saab kõikide enim levinud valuutapaaride ja aktsiatega (75% tavainvestoritest kaotab CFD-dega kaubeldes raha).
Valitud 2 538 korda
  • Potentsiaalne tulusus 12.11% aastas
  • Eestimaise päritoluga platvorm
  • Investeeri kinnisvaralaenudesse
  • Lihtsa ja kasutajasõbraliku välimusega platvorm

Tähelepanu! Tegemist on finantstoodete reklaamiga. Enne mistahes finantsteenuse kasutamist mõtle otsus põhjalikult läbi, tutvu lepingutingimustega ning pea nõu asjatundjatega.

Töösuhte liigid: milline on üldse tööleping?

Enne, kui saab rääkida lähemalt töölepingusuhtest, tuleks selgeks teha, mida üldse tööleping tähendab. Kõik töösuhted ei ole alati töölepinguga seotud.

Tööleping sõlmitakse sellise töösuhte puhul, kus töötaja pole oluliselt iseseisev ning ei saa niivõrd valida töö tegemise viisi, aega ja kohta. St tööandja ütleb sulle, kuhu ja millal sa tulema pead ning sa ei saa seda ise valida. Samuti on töölepinguga tegemist eelkõige siis, kui füüsiline isik teeb mingeid teatuid ülesandeid (st tööd), mitte ei osuta teenust.

Kui töösuhtes tekib vaidluseid, mis jõuavad otsapidi töövaidluskomisjoni, teeb komisjon samamoodi esimese asjana selgeks, kas tegemist oli töölepinguga või mitte, kuna töölepingu puhul on töösuhe palju tugevamalt kaitstud.

Kõige selgem viis töölepingu kindlakstegemiseks: kui sa ei saa oluliselt otsustada töö tegemise viisi, aega ja kohta, on tegemist töölepinguga. Kui töö tegemise viis, aeg ja koht on vabalt sinu poolt otsustatav, siis pole tegemist töölepinguga. Näiteks: kui sa pead töö tegemiseks minema iga päev kontorisse kella üheksaks hommikul ning pead seal viibima kella viieni õhtul, on see töölepingusuhe. Kui su tööülesanne on aga kirjutada turundusplaan ettevõttele ja tööandjal on ükskõik, mis kell sa seda plaani kirjutad või kus sa viibid selle kirjutamise ajal, ei ole selline suhe töölepingusuhe.

Erinevad töösuhteliigid:

  1. Tööleping – suhe, kus sa allud täielikult tööandja kontrollile ning sa ei otsusta ise, millal või kus tööd teed. Töölepingu alusel on sul kõik õigused, st puhkus jms.
  2. Töövõtuleping – suhe, kus sa teed mingi teatud kokkulepitud töö ja sulle makstakse selle eest tasu, kuid see, kus, kuidas ja millal sa töö teed, on sinu otsustada. Ainus, mis loeb, on tööülesande sisu, tasu suurus ja töö tähtaeg, kuid muu osas oled sa vaba. Puhkusele õigust töövõtulepingu puhul ei ole.
  3. Käsundusleping – suhe, mille puhul on eelkõige tegemist teenuse osutamisega (ühekordselt või jätkuvalt). Käsunduslepingu alusel töötavad enamasti näiteks juristid või raamatupidajad.

Nende kolme töösuhte peamine erinevus on lihtne: töölepingut reguleerib töölepingu seadus, töövõtulepingut ja käsunduslepingut reguleerib võlaõigusseadus. Esimese puhul on tegemist rangelt piiritletud tööga, teise kahe puhul on töötegijal rohkem vabadust, kuid see-eest pole kaitseid, mis on olemas töölepingu korral.

Pilvebüroo on näiteks soovitanud teha võlaõiguslike suhete puhul tööd ettevõtjana, mitte eraisikuna. Nii töövõtuleping kui käsundusleping on väga levinud lepinguvormid ettevõtete vahel ja seega on täiesti normaalne teha taoliseid töid/pakkuda teenuseid ettevõtjana.

Mille poolest need kõik 3 töösuhet sarnased on:

Mille poolest need erinevad:

  • töölepingu puhul on tööaeg, töö tegemise koht jms rangelt piiritletud ja tööandja poolt määratud;
  • töölepingu puhul kehtib miinimumtasu, puhkus, hüvitised jms, teiste lepingute puhul mitte;
  • töölepingu puhul on töövahendid tööandja poolt, teiste lepingute puhul tuleb töövahendid ise hankida;
  • töölepingut saab sõlmida ainult füüsilise isikuga, teisi lepinguid saab sõlmida ka ettevõttega;
  • töölepingut reguleerib töölepingu seadus, teisi reguleerib võlaõigusseadus.

Töölepingu sõlmimine

Tööleping sõlmitakse kirjalikult – siin on EAS-ist pärit töölepingu näidis, mis võtab enam-vähem kokku selle, milline üks tööleping võib välja näha.

Kirjaliku formaadi nõue aga ei tähenda seda, et kui töötegemises lepiti kokku suuliselt, poleks tegemist töölepinguga. Töölepingu seadus sõnab selgelt, et kui tööleping pole kirjalikult sõlmitud, ei tähenda see, et tööleping on tühine. Töölepinguks loetakse iga olukorda, kus inimene on hakkanud täitma tööülesandeid, mille puhul on selge, et siinkohal on tasu ka nõutud. Isegi, kui kirjalikku lepingut ei ole.

Näiteks Mati ütles Kristole, et kui Kristo tuleb suvel tema juurde 3 kuuks metsa tegema, saab Kristo Mati ettevõttelt Mati OÜ iga kuu eest 1000 eurot tasu. Mati ja Kristo annavad kätt ning otsustavad, et kuna nad on sõbrad, siis nad ei hakka kirjalikku lepingut tegema. Mati paneb paika, mis kell peab Kristo tulema tema juurde ning Mati annab Kristole tööriistad. Kuigi Mati ja Kristo pole sõlminud kirjalikku lepingut, töötab Kristo teatud kohas, teatud aegadel ning tegemist on selgelt töölepinguga. See tähendab, et Kristol on kõik töölepingu seadusest tulenevad õigused ja kohustused ning Mati OÜ ja Kristo vaheline tööleping kehtib tähtajaliselt – 3 kuud.

Mis peab olema kirjas töölepingus?

Töölepingu seaduse alusel peab tööleping sisaldama vähemalt neid andmeid:

  • mõlema poole nimed, isiku- või registrikoodid ja aadressid;
  • töölepingu sõlmimise kuupäev ning töö alustamise kuupäev, täpne tööaeg ja töö tegemise asukoht;
  • tööülesannete täpne kirjeldus, vajadusel ka ametinimetus;
  • töötasu suurus ja kõik tingimused, mis vähegi töötasuga seonduvad (sealhulgas töötasu arvutamise viis, palgapäeva kuupäev jms). Töölepingus peavad kirjas olema ka kõik muud hüved, milles omavahel kokku lepitakse;
  • puhkuse kestus;
  • poolte kohustused ja muud reeglid;
  • lepingu lõpetamise kord.
KAS TEADSID, ET: Tööandja peab säilitama töölepingut veel 10 aastat pärast töölepingu lõppemist!

Mõned eripunktid, mida võiksid töölepingu sõlmimise kohta teada:

  • Üldiselt eeldatakse, et tööleping on tähtajatu. Kui on aga vaja sõlmida tähtajaline tööleping, siis võib tähtaeg olla maksimaalselt kuni 5 aastat. Tähtajalise töölepingu korral peab tööleping sisaldama põhjust, miks leping tähtajaline on.
  • Kui töö on katseajaga, peab tööleping ka sätestama katseaja kestuse.
  • Töölepingu alusel võib teha tööd kaugtööna, kuid sel juhul tuleb seda sätestada töölepingus.

Kohustused töölepingu seaduse alusel

Nii töötajal kui tööandjal on mitmeid kohustusi, millest enamus on üsna iseenesest mõistetavad, kuid siiski toome siinkohal välja, milliseid kohustusi tuleb täita vastavalt töölepingu seaduses olevatele punktidele.

Töötaja kohustuste ja õiguste hulgas on muuhulgas järgnevad punktid:

  • tööd tuleb teha kokkulepitud määral, paigas ja aegadel ning tööülesandeid tuleb täita isiklikult (st keegi teine ei täida ülesandeid sinu eest);
  • oma oskuste edasiarendamiseks tuleb osaleda koolitustel;
  • ülesannete täitmiseks tuleb teha koostööd teiste inimestega;
  • töötaja peab vältima olukordi, mis võiksid kahjustada tööandja mainet;
  • kui vajalik, on õigus nõuda tööandjalt raseduse ajal sellist tööd, mis vastaks terviseseisundile. Kui tööandja ei saa sellist tööd anda, on töötajal õigus keelduda oma tööülesannete täitmisest ajutiselt (seni, kuni terviseseisund on jälle vastav);
  • töötaja võib keelduda töö tegemisest siis, kui ta on puhkusel, osaleb streigis, on ajateenistuses või on näiteks ajutiselt töövõimetu;
  • töötajat võib saata töölähetusse, kuid maksimaalselt 30 kalendripäevaks (kui just omavahel ei lepita kokku muus);
  • konkurentsipiirang võib kehtida üksnes kuni 1 aastaks pärast töölepingu lõppemist. Konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel on võimalik sattuda leppetrahvi otsa, kui selles on omavahel kokku lepitud.

Tööandja kohustuste hulgas on järgnevad punktid (kuid punkte on veelgi – täpse loetelu jaoks tutvu Riigi Teatajaga):

  • tööandja peab maksma tasu vastavalt töölepingus kokkulepitule. Samuti tuleb võimaldada puhkus ja puhkusetasu;
  • tööandja peab pidama tööaja arvestust;
  • tööandja peab võimaldama töötajatele koolitusi, kui see on vajalik nende oskuste arendamiseks ning seejuures peab tööandja katma koolituskulud ja tasuma töötajale keskmist töötasu koolituse kestel;
  • tööohutuse ja töötervishoiu nõuded peavad tööpaigas olema täidetud;
  • uutele töötajatele tuleb tutvustada kõiki tööohutuse ja töötervishoiuga seonduvaid reegleid;
  • kui ettevõttes on tekkinud tähtajatu töölepinguga vaba töökoht, mida võiks täita inimene, kes töötab parasjagu tähtajalise töölepingu alusel, siis tuleb sellele inimesele sellest töökohast teada anda;
  • tööandja peab austama töötajate privaatsust;
  • töötajatele ei tohi maksta töötasu vähem kui on kehtestatud ametliku alammäärana;
  • töötasu makstakse kord kuus, kuid kui palgapäev juhtub olema riigipüha või puhkepäev, võetakse palgapäevana tööpäeva, mis eelnes pühale.

Puhkus ja puhkeaeg

Vastavalt töölepingu seadusele on eeldatud, et töötaja töötab 40 tundi nädalas, 8 tundi päevas. Muidugi võib aga omavahel kokku leppida teistes tingimustes – näiteks võib kokku leppida ületunnitöös ehk töös, mis kestab kauem kui töölepingu seaduses eeldatud, kuid sel juhul on ületunnitöö tasu 1,5-kordne töötasu.

Eraldi tasu on mõeldud ka olukordadeks, mil tööd tehakse öösel või riigipühal. Öötöö tasu on 1,25-kordne töötasu, riigipüha ajal on töötasu aga hoopis 2-kordne.

Mis puudutab puhkeaega, siis töötajal peab olema 24-tunnise perioodi jooksul puhkeaega vähemalt 11 tundi järjest. Kokkulepped, mis selle suhtes eksivad, on tühised. 7 päeva jooksul peaks olema puhkeaega vähemalt 48 tundi järjest.

Töölepingu seaduse alusel on olemas ka lühendatud tööpäevi. 3 tunni võrra lühendatakse tööpäevi, mis eelnevad:

  • Uusaastale
  • Eesti Vabariigi aastapäevale
  • Võidupühale
  • Jõululaupäevale

Mida sätestab töölepingu seadus puhkuse osas?

Igaüks, kes töötab töölepingu alusel, võib saada puhkust. Peamised puhkusega seonduvad punktid on järgnevad:

  • iga aasta on võimalik saada 28 kalendripäeva põhipuhkust;
  • osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus on 35 kalendripäeva;
  • haridus- ja teadustöötajad võivad saada kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust;
  • rasedus- ja sünnituspuhkus on 140 kalendripäeva;
  • kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni saab ema või isa kasutada lapsehoolduspuhkust;
  • puhkust võib küsida siis, kui oled töötanud ühe tööandja juures vähemalt 6 kuud;
  • korraga tuleb kasutada vähemalt 14 kalendripäeva puhkust;
  • kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse aastasse;
  • puhkuse täpse aja määrab tööanda, arvestades sealhulgas ka töötaja soovi.

Millal makstakse puhkusetasu?

Puhkusetasu makstakse tavaliselt enne puhkuse algust – hiljemalt eelviimasel tööpäeval. Ehkki omavahel võib kokku leppida muus, ei tohi puhkusetasu maksta palgapäeval pärast puhkust. Reeglina tuleb puhkusetasu siiski tasuda enne puhkuse algust.

Tööinspektsioon ja töövaidluskomisjon

Töösuhted on enim vaidluseid tekitavad suhted. Paraku võib üsna julgelt öelda, et peaaegu igaühel on tulnud ette vaidlusi töösuhtega seoses. Mida aga teha siis, kui vaidlust ei saa lahendada omavahel?

Siinkohal tuleb mängu Tööinspektsioon ja töövaidluskomisjon ning töövaidluskomisjoni tööd reguleeriv seadus nimega “Töövaidluse lahendamise seadus”, mille täisteksti leiab siit.

Tööinspektsioon on riiklik asutus, mis tegeleb otseses mõttes töösuhete järelvalvega ning töövaidlustega. Tööinspektsiooni allüksusena töötav töövaidluskomisjon on kohtuväline töövaidlusi lahendav organ.

Töövaidluskomisjon lahendab töötaja ja tööandja vahelisi töövaidlusi täiesti tasuta ja tavaliselt 30 päeva jooksul. Kuna protsess on tasuta ja üsna kiire, on see parim alternatiiv kohtule (ja esimene asutus, kuhu tuleks pöörduda vaidluse korral). Töövaidluskomisjoni istungist võtavad osa komisjoni juhataja ning töötajate ja tööandjate esindajad. Istungil kuulatakse mõlemad pooled ära ja seejärel tehaksegi otsus. Kui ka komisjoniga otsusega ei jääda rahule, on lõpuks võimalik pöörduda asjaga kohtusse.

Kuidas pöörduda töövaidluskomisjoni poole?

Kui sul on tekkinud vaidlus, mida ei saa tööandjaga sugugi lahendatud, võid esitada oma elukohajärgsele töövaidluskomisjonile avalduse. Avaldus tuleb teha kirjalikult ning see peab sisaldama järgnevat:

  • nimi, isikukood, aadress ja kontaktandmed;
  • selle poole nimi, isiku- või registrikood, aadress ja kontaktandmed, kelle vastu nõue tehakse;
  • sinu nõue (kui nõuad summat, siis summa suurus);
  • asjaolud, mis põhjendavad sinu nõuet – sisuliselt pead lahti rääkima kogu olukorra;
  • tõendid, mis kinnitaksid sinu põhjendust ja kõiki asjaolusid (näiteks tööleping);
  • märge selle kohta, kas sa soovid asja ajada kirjaliku menetluse teel või soovid, et korraldataks istung.

3 tööpäeva jooksul antakse sulle teada, kas avaldus võetakse menetlusse või mitte. Menetlusse võtmine tähendab, et töövaidluskomisjon hakkab asja läbi vaatama. Siit leiad ka Tööinspektsiooni avalduse, mille võid täita ja saata töövaidluskomisjonile.

Töölepingu lõpetamine ja lahkumisavaldus

Töölepingut võib lõpetada igal ajal omavahelise kokkuleppe alusel. Tähtajaline tööleping lõppeb aga muidugi siis, kui tähtaeg möödub.

Nii tööandjal kui töötajal on õigus tööleping üles öelda. Korraliselt võib üles öelda tähtajatu töölepingu, tähtajalist mitte. Erakorraliselt võib samuti töölepingu üles öelda, kuid selle jaoks peab olema väga mõjuv põhjus.

Tööandja võib näiteks töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja:

  • ei ole pikema aja jooksul toime tulnud oma tööülesannetega, näiteks ebapiisavate oskuste või sobimatuse tõttu;
  • on rikkunud töökohustusi (ja on eiranud varasemat hoiatust);
  • on tööl olnud joobeseisundis;
  • ei tule tööülesannetega toime vähenenud terviseseisundi tõttu;
  • on varastanud või petnud;
  • on tekitanud varalist kahju või on tekitanud kahju tekkimise ohu;
  • on rikkunud konkurentsipiirangut.

Mis puudutab töölepingu lõpetamist terviseseisundi tõttu, siis enne ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd, mis oleks töötaja terviseseisundile sobiv – kui vähegi on võimalik pakkuda midagi muud.

Ka töötaja võib töölepingut erakorraliselt üles öelda, eriti siis, kui:

  • töötasu maksmisega on oluliselt viivitatud;
  • tööd ei saa jätkata, sest see ohustab töötaja elu ja tervist;
  • tööandja on käitunud töötaja suhtes ebaväärikalt.

Ülesütlemine on seotud ka mitmete piirangutega. Näiteks ei või tööandja töölepingut üles öelda seetõttu, et töötaja on rase, täidab tähtsaid perekondlikke kohustusi, on ajateenistuses, ei tule üksnes lühiajaliselt tööülesannetega toime oma terviseseisundi tõttu vms.

Töölepingu üles ütlemiseks tuleb esitada ülesütlemisavaldus ehk sisuliselt lahkumisavaldus. Lahkumisavaldus ei pea olema sugugi peen – piisab vaid sinu nimest, allkirjast ja ühest lausest, kus ütled, et ütled töölepingu üles. Siit leiad ka lahkumisavalduse näidise (üheskoos võimalusega koheselt täita ja alla laadida oma lahkumisavaldus). Töötajana pead põhjendama erakorralist ülesütlemist.

Mis puudutab ülesütlemise tähtaegu, siis tööandja võib erakorraliselt üles öelda lepingu ainult teatud tähtaegu järgides. Kui töösuhe on kestnud alla 1 aasta, peab etteteatamisaeg olema minimaalselt 15 päeva. Kõige pikem tähtaeg on 90 päeva ning seda siis, kui töösuhe on kestnud vähemalt 10 aastat.

Kui sa soovid töötajana oma töökoha korraliselt üles öelda, tuleb ette teatada vähemalt 30 päeva.

Töölepingu ülesütlemise tühisus

Ehkki ülesütlemine on töölepingu seaduses väga hästi reguleeritud, tuleb ikkagi alatihti ette olukordi, kus üks või teine pool eirab mingeid punkte. Kui sul on tunne, et tööleping öeldi üles alustel, mis ei tulene töölepingu seadusest, on võimalik esitada selle osas kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus. Selle jaoks on aega 30 päeva. On võimalik, et kohus või töövaidluskomisjon leiab samuti, et tööleping öeldi üles valedel alustel. Seega, kui kahtled, pöördu töövaidluskomisjoni poole.

Koondamine

Kui tööandja majanduslik seis muutub nii, et töö lõppeb, töö korraldatakse ümber, tööandja lõpetab tegevuse või kuulutatakse välja pankrot, lõpetatakse tööleping erakorraliselt koondamise näol. Kusjuures, kui koondamise käigus koondatakse vaid mõned töötajad, siis tööle jäävad eelisõigusega need inimesed, kellel on alla kolmeaastane laps.

Kui tööleping öeldakse üles koondamise pärast, makstakse töötajatele koondamishüvitist – 1 kuu keskmise töötasu määral. Koondamine annab töötajale ka õiguse saada kindlustushüvitist, vastavalt töötuskindlustuse seadusele.

Kuldreeglid edukate töösuhete jaoks

  1. Loe töölepingut mitu korda enne allkirjastamist. Liialt paljud inimesed ei ole tegelikult lugenud oma töölepingut ning on hiljem avastanud, et on nõustunud absurdsete asjadega. Kuigi on väga palju punkte, mis võivad olla töölepingu seaduse alusel tühised, võid ikkagi sattuda ebameeldivuste otsa, kui oled ise juba kord allkirja pannud tingimustele. Võta rahulikult aega, et tööleping läbi lugeda. Kui tööandja kiirustab sind tagant ja ei lase sul töölepingut põhjalikult lugeda, on see juba hoiatusmärk, mis võib tähendada, et midagi on valesti.
  2. Sõlmi alati tööleping! Eelmise punktiga alt läinud inimesi on küll palju, kuid veel rohkem on neid, kes polegi töölepingut sõlminud ning on hiljem sattunud probleemide otsa, sest pole kirjalikku töölepingut, mis sätestaks töötasu, tööaega ja muud taolist. Isegi, kui töövaidluskomisjon tuvastab töösuhte, tähendab kirjaliku töölepingu puudumine seda, et võid jääda ilma kõigest, mida suuliselt sai kokku lepitud. Ära nõustu mitte kunagi suulise kokkuleppega – kõik olgu paberil kirjas või neid tingimusi ei ole olemas.
  3. Loe töölepingu seadust. Jah, lepingute lugemine on hirmus tüütu. Jah, töölepingu seadus on pikk ja lohisev. Aga kui sa ei tea oma õiguseid, kuidas saad sa end kaitsta? Absoluutselt iga tööleping lähtub töölepingu seadusest (st kui räägime töölepingust, mitte töövõtulepingust). Võta üks õhtu aega, et lugeda töölepingu seadus läbi – see tuleb sulle kuhjaga kasuks.
  4. Proovi kõigepealt asju lahendada tööandjaga. Töövaidluskomisjon on küll loodud töövaidluste lahendamiseks, kuid esimese asjana proovi ikkagi asju tööandjaga lahendada. Teinekord tuleb välja, et te ei saanud lihtsalt üksteise vaatevinklist aru. Jää rahulikuks ja selgita oma vaatevinklit tööandjale.
  5. Ära karda pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui omavahel ei saa asju lahendatud, siis ära anna lihtsalt alla. Kui on selge, et tööandja on millegagi eksinud, pöördu julgelt töövaidluskomisjoni poole. See on ju täiesti tasuta, kuid võib tähendada, et saad õigluse jalule seatud!
Autor Viktoria Krusenvald

Financer.com Eesti toimetaja. Hoian finantsteemadel kätt pulsil ning jagan oma teadmisi ka sinuga, et sa saaksid saavutada parema rahalise olukorra ja teha parimaid otsuseid.

Jaga
Avaldatud: juuni 23, 2019
(Viimati uuendatud: juuli 9, 2020)