• Pealeht
  • Üldine
  • JĂ”ulud ja materialism: kuidas tagada, et kingitegemine ei riku jĂ”ulumaagiat

JÔulud ja materialism: kuidas tagada, et kingitegemine ei riku jÔulumaagiat

Detsembrikuu algus tĂ€hendab nii mĂ”ndagi: aasta lĂ”ppeb, tĂ€navad on kaetud pehme lumemĂŒtsiga, jĂ”ulutunne on hakkanud tasapisi kĂ”ikjale hiilima. Ühtlasi tĂ€hendab see mĂ”ne inimese jaoks ka jĂ”ulustressi, mis on seotud jĂ”ulukinkide leidmisega.

Pole mingi ĂŒllatus, et jĂ”ulud on muutunud ĂŒsna kommertslikuks. Kuigi eestlased on oma jĂ”uluaegsete kulutuste osas pisut tagasihoidlikumad, selgus nĂ€iteks hiljutisest Ferratumi jĂ”ulu-uuringust, et tĂ€navu planeerivad Eesti inimesed kulutada jĂ”uluaegsetele ostudele keskmiselt 257 eurot. Sama uuringuga selgus ka see, millele Eesti inimesed raha kulutavad: kĂ”ige suurem osa jĂ”ulueelarvest kulub erinevatele ĂŒritustele, teisel kohal on mĂ€nguasjad ning sellele jĂ€rgnevad kinkekaardid, elektroonikaseadmed ja maiustused.

Materiaalsed esemed ei ole tegelikult olulised

Kui aga lehitseda foorumeid vĂ”i kommentaariume, on selgelt nĂ€ha, kuidas paljud inimesed on tĂ”siselt mures selle pĂ€rast, mida kinkida. Paljud kulutavad tunde poes jalutamisele ĂŒhe eesmĂ€rgiga: kui vaid leiaks midagi, mis nagu sobiks kellelegi kingituseks. Peamine, et oleks vaid midagi kĂ€ega katsutavat, mida saaks paki sisse pista ning kellelegi kinkida. KĂ”ik need sajad vĂ”i tuhanded eurod, mis kulutatakse mĂ€nguasjadele, tĂ€hendavad tihtipeale tegelikult seda, et lapsele ostetakse jĂ€rjekordne lelu, mis pĂ€rast esialgset elevust unustatakse ning jĂ€etakse tolmu koguma.

Tihtipeale arvatakse, et materiaalsed kingitused tekitavad rahulolu ning rÔÔmu kingisaajas, kuid tegelikult ei tekita seda materiaalsed kingitused, vaid hoopis ĆŸest ise. Seda teemat on lahanud isegi erinevad uuringud, kus on leitud, et kingitused, mis loovad kogemusi, on tĂ€hendusrikkamad ning muudavad kingisaaja ja -andja lĂ€hedasemateks. Materiaalsed objektid ei tekita nii suurt emotsionaalset vastust kui seda tekitavad kogemuslikud kingitused: nĂ€iteks ĂŒhine reis, kontserdile minemine vĂ”i muu taoline.

Paljud inimesed tunnevad pinget osta kindlapeale kas vĂ”i mingisugune kingitus, kuid kas see on tegelikult ka vajalik? Kingitegemise mĂ”te on teha teine pool Ă”nnelikuks, mitte kuhjata kokku nipsasjakesi vĂ”i igapĂ€evaseid praktilisi esemeid. Materiaalsed asjad kuluvad, saavad otsa – lĂ”hnakĂŒĂŒnal pĂ”leb Ă€ra, seebid-kreemid saavad otsa, maiustused sĂŒĂŒakse Ă€ra. Emotsioonid ja kogemused on aga igavesed – neid ei saa mitte keegi kunagi Ă€ra vĂ”tta.

Hoia jĂ”ulumaagia elus – tee personaalseid kingitusi

Maailm on jĂ”udnud hetke, mil inimesed lĂ€hevad stressi ja kulutavad sadu eurosid jĂ”ulukinkidele, mille taga ei ole tegelikult emotsioone ega ehtsat jĂ”ulutunnet. Isegi ĂŒlalmainitud Ferratumi uuringus selgus, et eestlaste jaoks on kĂ”ige tĂ€htsam perega koos aega veeta, kuid materiaalne kingiralli ei tĂ”esta seda eriti hĂ€sti.

Seega, selle asemel, et sel aastal tormata ringi kaubanduskeskuses, lootuses leida see Ă”ige kĂŒĂŒnal, kehahooldusvahendite komplekt vĂ”i kulutad rohkelt raha selle nimel, et osta midagi materiaalset, tee kingituseks hoopis midagi personaalset, mis oleks seotud kogemusega – vĂ”i veelgi parem, tee kingitus, mis annab kingisaajale vĂ”imaluse kogeda midagi sinuga koos.

Aga mis saab laste jÔulukinkidest?

Nagu nĂ€ha Ferratumi uuringust, siis kulutatakse tegelikult kĂ”ige suurem osa jĂ”ulueelarvest mĂ€nguasjadele. Paljud ongi teinud lihtsa valiku: kingitusi ei tehta tĂ€iskasvanutele, vaid ĂŒksnes lastele. Paraku on aga laste jĂ”ulukingid samamoodi vallutatud materiaalsete objektide poolt, mitte niivĂ”rd emotsioonide vĂ”i personaalsete kingituste poolt.

KĂŒsi endalt aga ausalt: kas laps mĂ€letab ka 10-20 aasta pĂ€rast seda Furby mĂ€ngulooma vĂ”i iPadi? Lapsed vĂ”ivad tĂ”epoolest soovida jĂ”uluvanalt mĂ€nguasju vĂ”i muud taolist, kuid need on hetkesoovid, mis kaovad sama kiirelt kui need tekkisid.

Hea nĂ€ide on nĂ€iteks ĂŒks Perekooli foorumi kommentaator, kes sĂ”nas jĂ€rgmist: “Mina sain oma vanaemalt alati ĂŒhesuguse kingituse: omatehtud kĂŒpsised, moos vahel, komme ja isekootud kindad/sokid. Sokid olid alati kĂ”rge igat vĂ€rvi triipudega sÀÀrega. Mida vanemaks ma sain, seda enam ma seda kinki hindasin. Vanaemat pole enam. Ja ausalt, ĂŒkski teine kink mulle nii eredalt meelde ei tule kui see kĂ”ige lihtsam.”

Üks teine kommentaator tĂ”des, et lapsena köitnud mĂ€nguasju enam nĂŒĂŒd tĂ€iskasvanuna ei mĂ€letagi. Sama on tĂ”denud paljud teised, kes on öelnud, et kingitusi ei mĂ€letagi, kuid mis on ehedalt meeles, on vanaema-vanaisa juures veedetud jĂ”ulupĂŒha.

Mitmed lapsevanemad on ka öelnud omast kogemusest, kuidas vÀikelapsele nÀiteks pakub pakend ise palju rohkem huvi kui kingitus ise.

Siin on aga veel paar mĂ”tet, kuidas jĂ”ulupĂŒhad muuta vĂ€hem materiaalseks:

  • Mine koos lastega vabatahtlikuks. TĂ€napĂ€evases Eestis on paljud lapsed tegelikult vĂ€ga heal elujĂ€rjel ja neil on juba kĂ”ik olemas, kuid mis muudaks jĂ”ulud eriliseks ja nĂ€itaks lastele ehtsat jĂ”ulutunnet, on vabatahtliku töö tegemine. NĂ€iteks, minge koos toidupangale appi, minge kohalikku loomade varjupaika, aidake supiköögis. Vabatahtliku töö nĂ€itab lastele, et oma aja ja lahkuse jagamine on alati parem kui kas vĂ”i terve kelgutĂ€is kinke.
  • Korralda vĂ€ljasĂ”it vĂ”i vĂ€ike seiklus. Nagu juba eelnevalt mainitud, siis materiaalne kingitus ununeb varsti ning lĂ”petab kapinurgas tolmu kogudes. Selle asemel korralda perele nĂ€iteks vĂ€ljasĂ”it vĂ”i vĂ€ike seiklus: minge koos seiklusparki, snowtubingusse vĂ”i ĂŒkskĂ”ik kuhu mujale. JĂ”uluaegne seiklus jÀÀb lastele alatiseks meelde – vĂ”ite sellest teha lausa pere iga-aastase traditsiooni!
  • SĂŒvenda traditsioone. Kui kingitused kipuvad olema jĂ”ulupĂŒhade peamine atraktsioon, on see mĂ€rk sellest, et on paras aeg luua perele uued traditsioonid. Hea viis selle tegemiseks on nĂ€iteks teha nimekiri asjadest, mida su perele meeldib teha pĂŒhade ajal: olgu see piparkookide kĂŒpsetamine, kirikus kĂ€imine, filmi vaatamine vĂ”i midagi muud. Pane paika terve tegevusplaan pĂŒhade ajaks – nii on tĂ€helepanu keskmes tore ajaveetmine, mitte lihtsalt materiaalsed asjad.

JĂ”ulude peamine mĂ”te on luua kauneid mĂ€lestusi ja veeta aega perega. Kulutatud rahasumma pole sugugi oluline – jaga rahasumma asemel hoopis aega ja armastust.

Financer privaatsussÀtted

Kasutades financer.com veebilehte kinnitad sa, et oled tutvunud meie kasutustingimuste ja privaatsuspoliitikaga. Me kasutame kĂŒpsiseid selleks, et analĂŒĂŒsida ja jĂ€lgida seda, kuidas kĂŒlastajad suhestuvad meie veebilehega ning selleks, et tĂ€iustada oma teenuseid. Teatud kĂŒpsiste kasutamiseks ja andmete kogumiseks on meil vaja sinu aktiivset nĂ”usolekut. Vaata meie kĂŒpsise sĂ€tteid selleks, et saada teada, milliseid kolmandate poolte teenuseid me kasutame ning selleks, et igal ajal oma nĂ”usolekust taganeda.

Facebooki turundus

SEO Solutions Ltd. (me) kui financer.com veebilehe haldaja kasutab Facebooki Pixel funktsiooni, et turundada meie sisu ja teenuseid meie kĂŒlastajatele Facebooki vahendusel ning ĂŒhtlasi ka jĂ€lgida nende turundustegevuste tulemusi. Need andmed on meie jaoks anonĂŒĂŒmsed ning on mĂ”eldud ĂŒksnes statistika jaoks. Facebook vĂ”ib Facebook Pixel kaudu kogutud andmeid ĂŒhendada sinu Facebooki profiiliga (nimi, e-posti aadress jms) ning kasutada neid andmeid oma turundustegevuse jaoks. Sa saad vaadata ja kontrollida Facebooki poolt kogutavaid andmeid oma Facebooki privaatsussĂ€tetes.