Kas pangas on enam mõtet raha hoiustada? Riik võtab tulumaksuga jälle oma osa

2 minutit

Hiljutine seadusemuudatus ajas tagajalgele kõik inimesed, kes on seni pangas raha hoiustanud: seoses uuest aastast kehtima hakkavate tulumaksuseaduse muudatustega tuleb tasuda tulumaksu hoiustele makstavalt intressilt. Rahandusministeerium on lausa loonud prognoosid, mille kohaselt loodetakse koguda riigikassasse 1,7 miljonit eurot. Seda kõike inimeste hoiuste intressituludelt.

Mis muudab olukorra aga eriti keeruliseks, on asjaolu, et see muudatus mõjutab ka neid hoiuselepinguid, mis on juba varasemalt sõlmitud. Kui sõlmisid hoiuselepingu näiteks 2 aastat tagasi ja oleksid soovinud intressi välja võtta pärast 2018 jaanuari, peadki kenasti tasuma tulumaksu oma hoiuseintressilt.

Siin on üks hea graafik, mis illustreerib asjaolusid eriti hästi (pärit Ärilehest):

See muudatus mõjutab tuhandeid inimesi ja tekitab mõtte: kas nüüd on üldse mõtet avada pangas hoius?

Iseenesest ei ole see muudatus niivõrd üllatav. Hoius on finantsvara ning seetõttu oli vaid aja küsimus, millal maksustatakse hoiuste intresse. Seni on tulnud tasuda tulumaksu niikuinii investeerimistulult ning hoius on seda sisuliselt samamoodi.

Kuna summad jäävad pangahoiuste puhul väga tagasihoidlikeks, ei usu isegi pangad ise, et see muudatus tekitaks eriti palju pahameelt.

Samas aga kui mõttekas on maksustada tulu, mis on niigi niivõrd väike? Enamus pangahoiuseid jäävad alla 2% intressiga, mis katab inflatsiooni, kuid see on ka kõik. Kui sellest väikesest osast haugata veel üks tükk, siis ei jää alles praktiliselt midagi.

Mis on veel keerulisem, on palgatulu pealt makstava tulumaksu roll selle osas. Kujuta ette stsenaariumi: saad palka, sellelt on maha arvestatud tulumaks ehk sisuliselt oled saanud tulu, millelt oled tasunud tulumaksu. Seejärel paned oma tulu hoiusele, kuid üllatus-üllatus: maksad tulumaksu ka sellelt tulult, mis oled seal teeninud. Tõsi, tasud vaid intressidelt ehk rahalt, mida sul ei oleks olnud, kuid siin astub ligi jällegi inflatsioon, mis pikas perspektiivis tähendab, et see 20%-ne osa hakkab mängima hoiuse tulususes märkimisväärset rolli.

Hoiu-laenuühistud tulevad appi

Pangahoiuste intress on küll väga madal ja nüüdne uuendus muudab pangahoiused veelgi nigelamateks, kuid see ei tähenda, et raha ei saaks kuskil hoiustada. Selle jaoks võivad olla paremad hoiu-laenuühistud.

Financer.com hoiuste võrdlustabelis võid samuti märgata mitmeid hoiu-laenuühistuid. Nende põhimõte on lihtne: hoiuste intressid on kõrgemad (enamasti 4-9%), tulumaksu tuleb tasuda ning hoiused pole tagatud Tagatisfondiga nagu seda on pangahoiused.

See tähendab, et hoiu-laenuühistute hoiused on mõnevõrra riskantsemad, kuid kes ei riski, see šampust ei joo. Kuna nüüd on ka tulumaksu tasumisega mõlemad hoiustamisvõimalused võrdväärsed, siis võib hoiu-laenuühistu tunduda sedavõrd paremana.

Teine valik passiivseks tuluteenimiseks on alustada investeerimist ühisrahastusse. Tegemist on kõige lihtsama investeerimisviisiga, mille puhul saad raha suunata teiste inimeste laenudesse. Mõistagi on ka intressitulu pisut kõrgem kui hoiustamisel ning võib juhtuda, et teenid kõvasti üle 10% tulu.

Kas pangahoiused on nüüd täiesti mõttetud? Nii ja naa. Hoiused on endiselt pankades Tagatisfondiga tagatud, mis tähendab, et su raha on turvaliselt. See, kas tasub seda otsust vastu võtta või mitte, jääb sinu otsustada. Üks on kindel – tulumaksust ei pääse mitte kuidagi.