Kas su sÔbrad takistavad sul paremate rahaliste otsuste tegemist?

“Sa peaksid kindlasti selle koti ostma, see on nagu sinu jaoks loodud!” “Tule ikka meiega tĂ€na vĂ€lja!” “Ole hea ja maksa ise tĂ€na Ă”htusöögi eest, ma teen jĂ€rgmine kord vĂ€lja
.”

Kas kĂ”lab tuttavalt? Ehkki see tundub veider mĂ”elda oma sĂ”pradele rahalisest vaatevinklist, siis paratamatult tuleb tĂ”deda, et paljude puhul mĂ”jutavad sĂ”brad rahalisi otsuseid mĂ€rkimisvÀÀrsel mÀÀral. Olgu tegemist vĂ€ljaskĂ€imisega, ostuotsuste mĂ”jutamisega, teatud rahaliste vaatevinklite vĂ”i millegi muuga – sĂ”pradel on vaieldamatult suur mĂ”ju sellele, kuidas sa oma rahalisi asju kĂ€sitled.

MÔned sÔbrad vÔivad olla su rahalisele olukorrale lausa laastavad, ilma, et sa isegi sellest aru saad. AlljÀrgnevalt vaatleme lÀhemalt erinevaid sÔprade liike ja seda, kuidas taolised inimesed vÔivad sinu rahakotile mÔjuda. VÔib-olla tunned isegi oma sÔprade hulgast Àra mÔne alljÀrgneva?

VÔimaldaja

Seda tĂŒĂŒpi sĂ”ber tundub pealtnĂ€ha maailma kĂ”ige sĂ”bralikum ja toetavam inimene, kuid tal on komme sind julgustada ostma asju mĂ”tlematult, mis viib kahjuks ĂŒleliigse kulutamiseni. Kui kĂ€id temaga koos ostlemas, vĂ”ib ta sind mĂ”jutada ostma asju, mida sul pole sugugi vaja vĂ”i mis on liiga kallid su eelarve jaoks, öeldes, kuivĂ”rd hĂ€sti see toode sulle sobib. Ära pane talle pahaks – ta ei tee seda sugugi halbade kavatsustega, ta lihtsalt ei mĂ”tle sellele, kuivĂ”rd suure pĂ”ntsu vĂ”ib taoline tegevus rahakotile anda.

VÔimaldajad on hedonistid, kes ei kipu eriti mÔtlema tagajÀrgedele. Nad on lÔbusad ja muretud, kuid kui su eelarve ei vÔimalda piiritut kulutamist, vÔib selline kÀitumine viia vÀga halbade tagajÀrgedeni.

Kui lĂ€hed taolise sĂ”braga vĂ€lja, vĂ”ta kaasa ainult nii palju raha, kui oleksid valmis kulutama – vastasel korral vĂ”id kogemata raha kulutada asjadele, mida sa vĂ”ib-olla isegi ei kasutaks, sest sa ei taha sĂ”brale “ei” öelda.

Ihnuskoi

Me oleme kÔik tÔenÀoliselt kohanud ihnuskoisid. Tegemist on inimestega, kes ei kipu kohe sugugi mitte oma raha vÀlja kÀima, isegi, kui see ei oleks tema jaoks probleem. VÔid aga olla kindel, et kui lÀhete vÀlja sööma, siis ta sÔnab eine eest maksmisel, et just sina pead tasuma toidu eest, kuna sa sÔid ju temast rohkem. Ta ei taha kunagi raha vÀlja anda ja otsib pidevalt vÔimalusi, kuidas vÔimalikult odavalt hakkama saada.

Kuigi rahaga peaks hoolikalt ja sÀÀstlikult ĂŒmber kĂ€ima, on igal asjal piirid ning mis veelgi enam, ihnuskoi kĂ€itumine vĂ”ib muuta meele mĂ”ruks. Vahel vĂ”id lausa niimoodi Ă€ra öelda headest pakkumistest, kuna ei taha pĂ€rast kuulda ihnuskoi moraalijuttu.

Ihnuskoide probleemi tuum vĂ”ib peituda turvatunde puudumises – vĂ”ib-olla oli tal ĂŒles kasvades raske suhe rahaga ning nĂŒĂŒd kardab ta, et iga kulutus vĂ”ib tuua kaasa pankroti. Ära proovi teda muuta pĂ€evapealt. Selle asemel tee temaga kokkulepped juba enne ĂŒhiselt ajaveetmist ja leia kuldne kesktee, kuidas te saate mĂ”lemad mĂ”nusalt aega veeta.

Uhkustaja

Seda tĂŒĂŒpi sĂ”ber elab moto “naabrist parem” jĂ€rgi. Ta on konkurentsihimuline ja tuletab pidevalt kĂ”igile meelde, kui palju tal on raha, kui kallis ta auto on, kui kallis ta uus sisekujundus on ja millised brĂ€ndiriided tal on.

Uhkustajad vĂ”ivad su rahakotile mĂ”juda aga eriti laastavalt, kuna ta vĂ”ib tekitada sinus ebakindlust, mis vĂ”ib viia ĂŒleliigse kulutamiseni – ta vĂ”ib sinus Ă€rgitada vĂ”istlushimu, mis viib omamoodi “vĂ”idurelvastumiseni”, kus mĂ”lemad pooled kulutavad aina rohkem, et seejĂ€rel ĂŒksteise ees uhkustada. Nii vĂ”ib tekkida olukord, kus elad tĂ€ielikult ĂŒle oma vĂ”imete ja satud tohututesse rahaprobleemidesse, eriti, kui ĂŒritad konkurentsis pĂŒsida kalleid asju ostes, sealhulgas auto ja kodu.

Selleks, et uhkustaja-tĂŒĂŒpi sĂ”ber ei rikuks su rahalist olukorda, Ă€ra lase end kĂ”igutada tema ĂŒtlustel. Kui ta on tore sĂ”ber, siis lihtsalt kiida ta saavutusi ja samas selgita talle, et selline pidev rahajutt tekitab sinus ebameeldivaid emotsioone – uhkustajaga ei pea lĂ”petama suhteid, kui suudate leida ĂŒhise pinna.

Parasiit

Pole kĂŒll ilus vĂ”rrelda oma sĂ”pra parasiidiga, aga on teatud tĂŒĂŒpi inimesed, kes kipuvad teiste rahakoti arvelt elama. Sellised sĂ”brad kipuvad pidevalt raha laenama (aga “unustavad” jĂ€rgmine pĂ€ev selle Ă€ra), nad laenavad pidevalt su asju (ja ei too neid kunagi tagasi) ning kĂ€ituvad sinuga pĂ”himĂ”tteliselt nii nagu sa oleksid nende isiklik pank.

Ainuke vahe on muidugi see, et nad ei maksa sulle kunagi tagasi.

Kui parasiit-sĂ”ber tuleb jĂ€rgmine kord sinult kĂŒsima midagi laenuks, kĂŒsi ta kĂ€est jĂ€rgnevaid asju:

  • kas see asi on talle hĂ€davajalik kohe ja praegu?
  • kas ta saaks selle sama hĂ€sti ise osta?
  • kui ta kĂŒsib raha, siis kas talle oleks okei teha sinuga laenuleping?

Ta peab mĂ”istma, et sa ei ole pĂ”hjatu ressurss, kust saab pidevalt raha ja asju vĂ”tta. SĂ”prus ei tohiks olla ĂŒhesuunaline.

Nuhkija

Nuhkijad on oi-oi kui levinud. Nad tahavad teada tĂ€pselt, kui palju sul on raha pangas, kui suur on su tĂ€pne palganumber, kui palju sa toidule kulutad, kui palju su kingad maksid ja seda kĂ”ike ĂŒhe vestluse jooksul. Vahel vĂ”ib nuhkijaga suheldes tunduda nagu sind kuulataks ĂŒle. Ta ei kipu kĂŒsima, kuidas sul muidu elus lĂ€heb vĂ”i kuidas sa end tunned ning mis kĂ”ige hullem, ta kipub hiljem kasutama su öeldud vastuseid sinu vastu.

Kui suhtled nuhiga, siis tee algusest peale selgeks, et see, kui palju sa teenid, millist tööd sa tĂ€pselt teed vĂ”i milline on sinu igakuine eelarve, ei ole ju tegelikult absoluutselt oluline teie sĂ”pruse jaoks. Jah, see on tĂ€iesti okei rÀÀkida sĂ”braga rahaasjadest, kuid sa ei peaks tundma nagu sa oleksid politseijaoskonnas ĂŒlekuulamisel. See ei ole ju sugugi sĂ”pruse pĂ”himĂ”te.

Vaikne sĂŒĂŒdistaja

“Oi, vĂ”i et sa jaksad maksta liisingumakseid?” “Oi, et sa ostad siis kingi sealt kallist poest?” “KĂŒll on tore, kui on raha.” Vaikne sĂŒĂŒdistaja ei ĂŒtle konkreetselt mitte midagi halba, kuid see, kuidas ta lausub oma ĂŒtluseid, tekitab iga kord sinus tunde nagu keegi valaks sind kĂŒlma veega ĂŒle. Tema hÀÀletoon ja ilme on sĂŒĂŒdistavad ja panevad sind pidevalt end sĂŒĂŒdlaslikult tundma. Sellise sĂ”bra puhul vĂ”id avastada peatselt, kuidas sa vĂ€ldid teatud teemade puudutamist vĂ”i jĂ€tad meelega nĂ€iteks Ă€sja ostetud kĂ€ekella koju, sest sa ei taha kuulda jĂ€rjekordset sĂŒĂŒdistavat mĂ€rkust.

Sellise sĂ”bra puhul tuleb meeles pidada, et probleem ei ole sugugi sinus. VĂ”ib-olla ta ongi natuke kade, vĂ”ib-olla ta ei oska kuidagi teistmoodi asju kommenteerida. Ära tee sellistest kommentaaridest vĂ€lja.

Kindlasti on veel teisigi sĂ”bratĂŒĂŒpe, kes vĂ”ivad oma suhtumise, kĂ€itumise ja ĂŒtlemistega tekitada vahel tunde nagu sa kĂ€ituksid valesti vĂ”i vĂ”ivad nad hoopis mĂ”jutada sind kulutama liiga palju. JÀÀ endale alati kindlaks ja pĂŒĂŒa hoida rahaasjad sĂ”pradest lahus. Nagu öeldakse, siis pole midagi paremat sĂ”pruse murdmiseks kui raha – on targem hoida rahaasjad eraldi ning kui sa tunnedki end ebamugavalt, ĂŒtle ausalt ja otse vĂ€lja, mida mĂ”tled, sest ainult nii on vĂ”imalik luua tĂ€isvÀÀrtuslik ja tore sĂ”prussuhe.