Vabatahtlik ravikindlustus - kellele ja millal?

Ehkki enamikel meist on riiklik ravikindlustus Haigekassa poolt, on võimalik endale soetada ka vabatahtlik ravikindlustus, mis katab muud ootamatud ravikulud – ka sellised, mida Haigekassa ei pruugi hüvitada. Loe siit põgusat ülevaadet vabatahtliku ravikindlustuse kohta.

Vaata kõiki kindlustusliike

Ravikindlustust pakub:

  • Pääsed alati arsti juurde ilma takistusteta
  • Võimalus katta hambaravi kulu
  • Aastamakse on minimaalselt paarisaja euro ulatuses
  • Maksimaalne kindlustussumma 17 600 eurot

Vabatahtlik ravikindlustus vs riiklik ravikindlustus

Eestis kehtib üldine solidaarne ravikindlustussüsteem, mis tähendab, et kõigil Eesti ravikindlustatud kodanikel ehk inimestel, kellel on õigus ravikindlustusele, on õigus ühesuguse tasemega kvaliteetsele tervishoiuteenusele, olenemata sellest, kas nad tasuvad ravikindlustusmaksu või mitte. Ravikulud tasub haigekassa.

Riiklik ravikindlustus ei kehti aga kõigile. Ravikindlustuse õigus on igal Eestis alaliselt elaval isikul, kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu summa eest kompenseeritakse raviteenuseid ka neile, kes ise kindlustusmakseid parasjagu ei tee – näiteks töötud, pensionärid või lapsed – seega sotsiaalmaksu summad moodustavad Haigekassa suuruse. Lisaks sotsiaalmaksu tasuvatele inimestele on ravikulude katmine tagatud näiteks õpilastele, ajateenijatele, rasedatele, töötutele, pensionäridele ja ülalpeetavatele abikaasadele.

Riiklik ravikindlustus ei kata aga sugugi kõiki ravikulusid ning seega võib sattuda olukorda, kus õnnetuse või haiguse tagajärjel tuleb tasuda haigla päevarahasid ja palju muid ootamatuid ravikulusid. Haigekassa peamine hüvitisliik on haigushüvitis, mida tasutakse aja eest, mil isik oli haiguse tõttu võimetu tööle minema.

Kui isikul ei ole riiklikku ravikindlustust või on soov hankida ravikindlustus, mis kataks rohkem ravikulusid ja kaitseks ootamatuste eest, oleks mõistlik sõlmida vabatahtlik ravikindlustus kindlustusseltsis. Vabatahtlik ravikindlustus on küll valikus ka Haigekassal, kuid tegemist ei ole mitte lisaboonusega, vaid lihtsalt võimalusega saada teistega võrdne kindlustuskate siis, kui parasjagu ei kehti riiklik solidaarne ravikindlustus.

Vabatahtliku ravikindlustuse eelised ja kaetavad ravikulud

Üks peamiseid põhjuseid vabatahtliku ravikindlustuse eelistamiseks on lühemad ootejärjekorrad. Selline ravikindlustus võimaldab saada arsti vastuvõtule juba 5 päeva jooksul, erinevalt tavalisest paari kuu pikkusest ooteajast. Samuti on võimalik pääseda eriarsti vastuvõtule ilma perearsti saatekirjata, mis muudab toimetamise tunduvalt mugavamaks.

Hetkel pakub Eestis ravikindlustust üksnes Ergo kindlustusselts, kuid see-eest on valikus mitmed boonused ning ka erinevad arstid ja kliinikud üle Eesti, kes on kindlustusseltsi ravikindlustuse partnerid ja võtavad seega seltsis ravikindlustatud isikuid eelisjärjekorras vastu. Lisaks kehtib kindlustus kõikides Balti riikides, mis annab lisakindlust juhul, kui peaksid tihti reisima Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Vabatahtlik ravikindlustus võib katta näiteks järgnevaid ravikulusid:

  • Ambulatoorsed ravikulud – kindlustatule hüvitatakse aastas ambulatoorseid ravikulusid 750 euro ulatuses ning hüvitatakse 75% kuludest, seejuures ei kuulu 25% omavastutuse alla visiiditasud. Tasuliste ambulatoorsete teenuste alla kuuluvad näiteks perearsti või eriarstide vastuvõtud, diagnostika, ultraheliuuringud, röntgeniuuringud, laboratoorsed uuringud ja muud vajalikud uuringud, raseduse jälgimine ning raviprotseduurid nagu süstimine, sidumine jms. Pöördudes seltsi lepingupartneri poole on võimalik saada arstiabi viie päeva jooksul, kuid arstiabi jaoks võib pöörduda ükskõik, millisesse ravipunkti.
  • Haiglaravi – haiglaravi kulude alla kuuluvad ootamatud ja vältimatud arstiabiolukorrad ning haiglaravi vajaduse korral hüvitab kindlustusselts ravikulud 100% ulatuses – kindlustusselts tasub summa otse haiglale ning aastas korvatakse kuni 1000 eurot. Hüvitamisele kuuluvad näiteks järgmised teenused: palatikulud, diagnostika ja ravikulud, operatsioonikulud, haiglas toitlustamine, ravimite kulu ning muud plaanipärased arstiabikulud, nii päevastatsionaaris kui ka ööpäevaringses statsionaaris.
  • Hambaravi – kindlustusselts hüvitab lisaks ka 50% ulatuses kindlustuslepingu perioodi jooksul tekkinud hambaravikulud kuni 50 euro ulatuses. Hambaravihüvitis kehtib muuhulgas järgmistele hambaraviteenustele: vastuvõtt, konsultatsioonid, plombeerimine, plommide parandamine, vajalikud uuringud ning suuõõnetervise edendamine ja haiguste ennetamine. Hüvitise alla ei kuulu aga hambaproteeside valmistamisega seotud kulud ega ka kosmeetiliste operatsioonide kulud.
  • Õnnetusjuhtumi järgne ravi – õnnetusjuhtumi järgse ravi näol on tegemist raviga, mis on vajalik õnnetusjuhtumi tõttu, st ravi, mis on vajalik ettenägematu sündmuse tõttu. Õnnetusjuhtumi järgne ravi jagatakse kahte kategooriasse: taastusravihüvitis ja hambaravihüvitis. Esimene ravihüvitis korvab erinevate taastusraviprotseduuride ning seotud abivahendite kulu nagu näiteks taastusraviarsti teenused, tugisidemed ja -aparaadid, ratastool, ravivannid, ravivõimlemine ja muu selline. Hambaravihüvitis katab kuni 1000 euro ulatuses aastas operatsioonikulud, mis on vajalikud õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud hammaste vigastuse parandamiseks või lõualuu kohendamiseks.
  • Kriitiliste haiguste ravikulud – üks kõige olulisemaid kindlustuskatteid on kriitilise haiguse haiglaravi kulud (sh uuringud, operatsioonid, erapalati kulud jms), mis hüvitatakse aastas kuni 7000 euro ulatuses. Kriitilise haigusena peetakse silmas haigust, mis on tekkinud esmakordselt kindlustusperioodi jooksul ja pärast ooteaja lõppu ning on lepingus märgitud haigus. Kindlustuslepingus on seejuures märgitud ka haiguse diagnoos vastavalt rahvusvahelisele haiguste liigitusele, seega tuleks esmalt tutvuda asjaoluga, kas lepingus on vastav haigus märgitud. Kindlustusselts hüvitab kõik ravikulud, mis on seotud isiku raviga, samuti hüvitatakse ravimite kulu, kui neid kulusid ei kata Haigekassa. Kriitilistehaiguste hulka kuuluvad näiteks vähk, aktiivne tuberkuloos, insult, Parkinsoni tõbi, teatud organite siirdamine, neerupuudulikkus, aplastiline aneemia, skleroosis multiplex ja mitmed teised haigused.

Vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise tingimused, kindlustuse hind ja hüvitamise kord

Ravikindlustust saab sõlmida küll iga inimene, kellel on soov täiendada riiklikku ravikindlustust või kellel ei ole kehtivat solidaarset ravikindlustust, kuid silmas tuleks pidada, et kindlustuslepingut saab sõlmida üksnes isikule, kes on 3-55 aastat vana ning kellel ei ole juba mõnda kroonilist haigust, mis võiks kuidagi mõjutada kindlustusjuhtumite tekkimist. See tähendab, et mõne olemasoleva kroonilise haiguse korral on võimalik, et kindlustusselts võib keelduda lepingu sõlmimisest.

Ravikindlustuse makse suurus sõltub eelkõige kindlustatava vanusest, terviseseisundist, hobidest, töökohast, piirkonnast ning ka valitud paketist. Lihtsustatult võib öelda, et näiteks on kindlustusmakse tunduvalt soodsam 25-aastasele naisele, kes töötab kontoris, kui 40-aastasele mehele, kes töötab ehitusel. Mida ohtlikumad hobid või töö, seda kallim on kindlustusmakse, kuna kindlustatav kuulub kõrgemasse riskigruppi. Madalam kindlustusmakse võib olla aastas ka vaid 260€. (Näiteks: Ergo ravikindlustuse kalkulaatori näidismakse kalkulatsiooni kohaselt oleks ravikindlustuse aastane makse 1970. aastal sündinud isikule 454.85€, samas kui 1995. aastal sündinud isiku ravikindlustus oleks vaid 259.05€). 

Valida on võimalik ka ravikindlustuse piirkonda: Eesti, Euroopa, maailm või maailm + USA. Kuna ravikulud on erinevates piirkondades erinevad, erineb ka kindlustusmakse üsna kardinaalselt erinevate piirkondade kohal – USA-s pole riiklikku ravisüsteemi, mistõttu on sealne ravi kallim ja seega ka kindlustusmakse kõrgem valides selle piirkonna.

Erinevate kindlustuspakettide hind ei ole tunduvalt erinev ning peamine erinevus seisneb ravikulude katete suuruses – näiteks võib madalama kindlustuspaketi puhul olla kriitiliste haiguste hüvituskulu 6000 eurot, kõrgema paketi korral aga 7000 eurot. Kuna kuumaksete hinnavahe ei ole aga väga drastiline, oleks alati pigem mõistlik võtta kõrgem pakett, mis tagab maksimaalse kaitse, kuna 1000 eurot võib kriitilise olukorra puhul olla väga suur erinevus ning muuta nii mõndagi.

Ravi saamine

Ravi saamiseks tuleb pöörduda arsti juurde nii kiiresti kui võimalik – vabatahtliku ravikindlustuse korral on kindlustatul õigus pöörduda kindlustusseltsi lepingupartneri poole arstiabi saamiseks ning sellisel korral on võimalik saada ravi eelisjärjekorras. Enne haiglaravi alustamist tuleks aga anda kindlustusseltsile sellest kindlasti teada ning saata kas raviarsti suunamiskiri ja ambulatoorne kaart või haigusloo väljavõte.

Haiglaravi hüvitamise korral väljastab kindlustusselts garantiikirja ja tasub vajalikud ravikulud otse asutusele. Teiste raviliikide korral tasub kindlustatav ise ravikulud ja esitab seejärel kindlustusseltsile kviitungid – peale seda maksab kindlustusselts kindlustatavale ravikulud kinni vastavalt lepingus sätestatud määrale.

Isegi noorena tasuks mõelda lisanduva ravikindlustuse sõlmimisele, kuna Haigekassa ei saa tasuda mitmeid erinevaid ravikulusid, seejuures haiglakulusid ja visiiditasusid. Ravikindlustus tuleks sõlmida kahtlemata niivõrd vara kui võimalik kuna õnnetus ei hüüa tulles ning isegi, kui tervis on korras, ei tea kunagi, millal võib olla vajadus eriarsti visiidile minemiseks või muudeks ravitoiminguteks. Paarkümmend eurot kuus lisakuluna on üsna väike hind kindlustustunde eest, mis on tagatud vabatahtliku ravikindlustusega.

Jälgi Financer.com tegemisi

Jälgi meid Facebookis

Edenda oma rahalist olukorda

Saa kasulikke nippe ja trikke, kuidas oma rahalist olukorda parandada - hoia alati silma peal rahateemadel!.