Kodanikupalk – kas võimalus ka eestlastele?

3 minutit

Kodanikupalk ehk tingimusteta sissetulek kõigile riigi kodanikele on üsna vastuoluline teema, millest on räägitud juba viimase 3-4 aasta jooksul kogu Euroopas. Tuntud ka kui “helikopteriraha”, kodanikupalga näol oleks tegemist ühe riikliku toetusvormiga, mida makstaks regulaarselt maksuvabalt kõigile riigi kodanikele, hoolimata nende majanduslikust olukorrast – teisisõnu, tegemist on tingimusteta rahaga kõigile ning selline sissetulek oleks garanteeritud igakuiselt.

Töötavate Euroopa Kodanike Komitee algatusel loodi ka 2013. aastal kodanikualgatus kodanikupalga idee realiseerimiseks, ent allkirjade kogumine lõpetati 2014. aasta alguses ning idee pühiti inimeste peast minema, kuna tegemist on üsna problemaatilise lükkega.

Tänavu teatas aga Soome otsusest teha kodanikupalgaga katsetusi – pilootprogrammi raames valitakse välja 2600 suvalist inimest, kellele makstakse igakuiselt 560 eurot. Tegemist pole pimeda katsega, vaid Soome ambitsioon on olla esimene riik Euroopas, kus katsetatakse kodanikupalka ka üleriigiliselt.

Kodanikupalga miinused

On nii neid, kes pooldavad kodanikupalga plaani kui ka neid kes seisavad raudselt sellele vastu – näiteks on majandusanalüütik Peeter Tammistu kutsunud kodanikupalka lausa kõlblusetuks ning on väitnud, et selline algatus pärsiks igasugust tegutsemismotivatsiooni. Kodanikupalga algatus kõlab küll väga õndsalt ja on teoorias positiivne plaan, kuid üleriigiliselt käima lükates võib tingimusteta sissetulek tuua kaasa mitmeid probleeme. Siin on mõned enim levinud kriitikanooled tingimusteta sissetuleku osas:

  • Igakuiselt laekuv sissetulek kaotab motivatsiooni tööle minna – see on peamine vastuväide, mis kaasneb kodanikupalga temaatikaga. Kui inimestel on täielik kindlus, et neile laekub iga kuu niikuinii teatud summa, võib tekkida kerge mandumine, kuna ei pruugita näha vajadust pingutada suurema sissetuleku saamise nimel. Üldine mõttelaad kõlab järgmiselt: “kui mulle laekub niikuinii iga kuu 500 eurot, siis mis mõtet on minna tööle 700 või 1000 euro teenimiseks?”. Inimesed võivad riigi poolt saadava summaga rahulduda ja harjuda ning muuta oma tarbimisharjumused sarnaseks saadava sissetulekuga, mistõttu ei oleks neil ka erilist vajadust lisasissetulekut otsida ning niiviisi langeb tööhõive radikaalselt.
  • Ilma tööta ei oska inimesed oma ajaga midagi ette võtta – kui inimestel ei ole enam niivõrd tungivat vajadust tööle minna ja neil on rohkem vaba aega, võib tekkida olukord, kus inimesed ei oskagi midagi oma ajaga ette võtta. Neil pole enam motivatsiooni ega sihti, mille poole pürgida – pigem oleskletakse päevast-päeva. Kuigi tegemist on sügavalt isikuomadusest lähtuva asjaoluga, on samas motivatsioonipuudus üks suurimaid probleeme, mis võib kaasneda kodanikupalgaga.
  • Tulu saamine ilma tööd tegemata oleks vastuolus eetikaga – eestlased on juba aegade algusest tuntud kui töökas rahvas ning rahvale meeldib järgida põhimõtet: “kes ei tööta, see ei söö!”. Tegemist on eelkõige eetilise küsimusega: oleme harjunud mentaliteediga, et tulu järgneb tööle ning seega tundub ebanaturaalne saada raha niisama eksisteerimise eest.
  • Toetust peaksid saama üksnes abivajajad – kuigi vähelevinud vastuväide, on ka neid, kes peavad õigeks, et toetusrahasid peaksid saama pigem need, kes seda tõesti vajavad ning inimesed, kes on juba jõukad, näiteks päranduse või töö tõttu, ei peaks saama lisatoetust.

Kodanikupalga kehtestamise juures on aga suurim probleem kommunismilaadse mentaliteedi taastamine ning majandusanalüütikud kardavad eelkõige, et tingimusteta sissetuleku loomine ei kaota ära mitte üksnes motivatsiooni pingutada elus edasi, vaid kaotaks rahva silmis raha väärtuse, kuna enam ei osata niivõrd tänulikud olla teenitud summade eest.

Kodanikupalga plussid

Kodanikupalka nähtakse pooldajate hulgas kui õnge kõigile inimestele. Nimelt usutakse, et kui inimesed saavad iga kuu kindlalt sissetuleku on rahvas õnnelikum ja elujõulisem, kuna puudub hirm läbi kukkuda ja vaesusesse vajuda, seega on inimestel vähem stressi ning üldine elukvaliteet tunduvalt kõrgem. Positiivselt häälestatud inimesed teevad ka tööd paremini ning teades, et nad ei kõigu vaesuse piiril, on nad motiveeritud tegema tööd töö pärast, mitte palga pärast. See tähendab, et paraneb töö kvaliteet, töösuhted ja ettevõtjatel puudub vajadus luua töökohti – pigem palgatakse spetsialiste ning optimeeritakse ettevõtte ressursse.

Lisaks üldise töökvaliteedi paranemisele aitab madalama stressitasemega elu vähendada ka probleeme kodus – tihti on paljude lahutuste ja muude koduste probleemide põhjuseks raha ning stress raha puudumise tõttu. Kui inimestel on aga majanduslik kindlustunne, ollakse rohkem valmis avama võimalusi eneseteostuseks ning suhted pere ja sõpradega on paremal järjel.

Kindlalt tagatud sissetulek tähendab, et on võimalik vähendada oma töökoormust – näiteks selle asemel, et töötada mitmel kohal ots-otsaga toime tulemiseks saab töötada üksnes ühel töökohal ning ehk sealgi poole kohaga. See jätab rohkem aega hobidega tegelemiseks ja sõprade ning perega aja veetmiseks või võimaldab vaba rahaga investeerida tulutoovatesse projektidesse.

Kodanikupalk tähendaks sisuliselt seda, et töö ei oleks enam ellujäämise vahend, vaid võimalus jõukama elu saavutamiseks ja parema elujärje loomiseks.

Kui suur peaks olema kodanikupalk Eestis?

Soome on alustamas katsetusi 560 euro suuruse kodanikupalgaga ning samuti on spekuleeritud selle teemal, kui suur peaks olema selline summa Eestis. Üldise valemi kohaselt peetakse õigeks, et kodanikupalk peaks olema vähemalt 60% riigi elanike netosissetuleku keskmine või olema hoopis võrdne riigis kehtestatud miinimumpalgaga.

Kuna miinimumpalga näol on aga tegemist vaesuse piiriga, oleks kuldne kesktee siiski pigem lähemal esimesele strateegiale – seega peaks kodanikupalk olema pigem lähedal Eesti keskmisele palgale, mitte miinimumpalgale. Kodanikupalga eesmärk on eelkõige tagada elamisväärne elu – summa peaks olema piisavalt suur, et elada väärikalt, mitte vireleda.

Ühe variandina on samuti välja käidud mõtet, et kodanikupalk võiks olla võrdne mingi teatud protsendiga SKP-st elaniku kohta. Variante on mitmeid, kuid 2016. aasta seisuga näib reaalne võimalus olevat 430 euro suurune kodanikupalk.

Kodanikupalk on hetkel aga endiselt üsna kauge unelm. Juhul, kui Soome pilootprogramm osutub edukaks, on võimalik näha ka reaalsemat statistikat ning see võib tähendada, et hetkel utoopiana kõlav kodanikupalk võib saada ka meie tulevikuks üsna pea.

×

Palun hinda ettevõtet Kodanikupalk – kas võimalus ka eestlastele?

  • Hinda
  • Arvusta
  • Esita

Hinda

Kuidas sa hindad ettevõtte Kodanikupalk – kas võimalus ka eestlastele? teenuseid ja tooteid?

Tagasi

Arvusta

Milline oli teenindus? Kas tekkis probleeme? Kas ettevõte vastas su ootustele? Ära jäta midagi ütlemata - tahame kuulda nii head kui halba!

Esita

Üks samm veel ja arvustus saab esitatud

Logi sisse e-posti aadressiga
Loo uus konto
 Sinu arvustus on ootel. Palun vaata oma e-posti ja klõpsa kinnituslingil.