Kuidas koguda kokku raha, mida on vaja kodulaenu omafinantseeringuks?

6 minutit

Kes ei unistaks oma kodust? Me kõik teame, et pikas perspektiivis on kodu omamine mõistlikum kui üürimine ning praeguste kodulaenuintresside juures on kodulaenu võtmine veelgi ahvatlevam mõte. Paraku takistab paljusid laenuhuvilisi aga üks range reegel: kodulaenu ilma omafinantseeringuta ei saa ning enamus panku küsivad 15-20% suurust omafinantseeringut.

Numbritesse pandult võib see tähendada üsna suurt panust. Isegi 50 000-eurose korteri ostmisel võib omafinantseering olla 7500-10 000 eurot. Mõistagi aga on 50 000 eurot üsna väike summa näiteks Harjumaal, kus sellise summa eest naljalt korterit ei leia või kui leiab, vajab see veel suurt remonti. Kui Tartus ja mujal Eestis võib see olla mõeldav summa, siis enamasti kipub laenusoov ikkagi jääma 80 000 ja 100 000 euro ringi, mis tähendab, et omafinantseering on juba sama suur kui uue sõiduauto hind.

Kas see tähendab, et peadki jääma üürikorterisse? Kindlasti mitte. Isegi, kui su palk on 1000 eurot kuus, on täiesti reaalne ajada kokku piisav rahasumma, et omafinantseering katta. Alljärgnevalt anname mõned soovitused, millele tasuks mõelda, kui oled parasjagu kaalumas kodulaenu võtmist.

1. Koli soodsamasse üürikorterisse/koli vanemate juurde tagasi/jaga sõpradega üürikodu

Paljudel on raske panna raha kõrvale omafinantseeringu jaoks, kuna nende olemasolev üürikodu võtab lihtsalt iga kuu rahakotist liiga suure tüki. Tallinnas on väga raske leida üürikorterit alla 400-500 euro kuus, mujal Eestiski tuleb enamasti arvestada 300-400-eurose üüriga. Erandiks on väiksemad linnad ja alevid ning nö vähem prestiižsed paigad, kus on töökohti vähem ning sestap need ka paljusid nii väga ei tõmba.

Kui aga vähegi võimalik, kaalu varianti kolida kuhugi, kus on üüritase madalam – kas või teise maakonda, kui töö võimaldab seda. Nii mõnelgi pool Eestis on võimalik leida kõikide mugavustega üürikortereid vaid 200 euro eest, mis tähendab, et kui su varasem üür oli 500 eurot, säästad sa koheselt 300 eurot. See on aastas lausa 1200 eurot, mis tähendab, et ainult kahe aastaga oleksid kokku kogunud üle 7000 euro.

Kui pole võimalik kolida mõnda teise maakonda ja sa oled veel niivõrd noor, et saaksid vanemate juures elada, siis miks mitte kaaluda seda varianti, eriti, kui su pere on samas linnas.

Kolmanda variandina võid mõelda üürikodu jagamisele, jagades korterit sõpradega. Niiviisi saate kõik maksta oma kodu eest vähem, ent elada ikkagi seal, kus soovid – kas või südalinnas.

Kuigi ükski nendest variantidest ei pruugi kõlada eriti meeldivana, lohuta end sellega, et niiviisi toimides võid koguda kokku vajaliku omafinantseeringu vaid paari aastaga! Kaks aastat ei ole ju suur ohverdus, et elada edaspidi omaenda kaunis kodus, või mis?

2. Leia lisasissetuleku võimalus või tööta mõnda aega välismaal

Teine pool omafinantseeringu kogumisel puudutab sinu sissetulekut. Kui sul pole võimalik töökohta vahetada või palgakõrgendust saada, siis tasuks mõelda võimalikele lisasissetuleku võimalustele, teenides raha kas või näiteks internetis.

Kui sul on internetiühendus ja sa oled mingis valdkonnas oskuslik, siis miks mitte liituda mõne vabakutseliste portaaliga, et seal oma teenuseid pakkuda? Või alusta näiteks blogi, hakka sotsiaalmeedias mõjutajaks, müü isetehtud tooteid Facebookis – valikuid on palju.

Variant on ka teha väikeseid “haltuurasid”, minnes näiteks üheks-kaheks päevaks tööle GoWorkaBiti kaudu. Iga mõnikümmend eurot viib sind lähemale omaenda kodule!

Kui tahad vahetada oma töökohta, tasub mõelda välismaal töötamisele. Pole mingi saladus, et mitmetes Kesk- ja Põhja-Euroopa riikides on väga kõrge palk ning Eestiga võrreldes on see sissetulek piisav, et ära elada ja ka raha koguda. Muidugi tuleb silmas pidada, et ka kohalik elutase on kallim, sh ka üürid, kuid kui elad tagasihoidlikult ja kas või jagad üürikodu välismaal, võid niiviisi teenida vajaliku raha üsna kiiresti.

Üks variant on ka investeerimine – näiteks ühisrahastusse, mis on algaja jaoks üks kõige lihtsamaid viise. Ehkki teenimispotentsiaal on korralik, tuleb ka silmas pidada, et investeerimine on alati riskantne ning võib tähendada, et kaotad oma raha. Loe investeerimise kohta lähemalt alljärgneva nupukese kaudu, kuid pea kindlasti nõu ka ekspertidega enne, kui alustad investeerimist.

Loe lähemalt siit

3. Tee kodune eelarve ja jälgi oma kulutusi väga hoolikalt

Eduka kogumise alustala on korraliku eelarve tegemine ja oma igakuisete kulutuste väga hoolikas jälgimine. Isegi, kui sa arvad, et elad säästlikult, teeme me kõik mingil määral rumalaid otsuseid kas või toidupoes, ostes asju, mida pole tegelikult vaja. Niiviisi võib su rahakotist iga kuu tuulde minna kümneid või isegi sadu eurosid.

Tee endale põhjalik eelarve, kus arvestad täpselt oma sissetuleku ja fikseeritud väljaminekutega. Kui arvestad eelarvesse ka kogumiseks mõeldud raha ja jälgid ilusti oma eelarvet, pole sul mingi probleem omafinantseeringu jaoks raha koguda.

Kas sul on raske oma igakuiseid kulutusi koomale tõmmata? Vaata ka meie säästunippide lehekülge, et lugeda mõningaid nippe, mis võivad aidata sul tõhusamalt raha koguda.

Leia säästunipid siit

4. Kogu omafinantseeringu summa kogumishoiusele

Kuhu aga panna raha, mida kogud omafinantseeringu jaoks? Selge on see, et see ei saa jääda su tavalisele pangakontole, sest mõni ahvatlev soodusmüük võib kohe panna sind pangakaardi järgi sirutama ning nii saabki hoolikalt kogutud raha kulutatud. Raha ei saa ka lihtsalt madratsi all tolmu koguda.

Sellises olukorras tuleb appi panga kogumishoius, mis ongi just loodud sellise otstarbe jaoks: pikaajaliseks kogumiseks. Kõikide Eesti pankade hoiused on tagatud riikliku Tagatisfondiga 100 000 euro ulatuses, mis tähendab, et isegi panga pankrotistumisel saad sa oma raha kätte. Seetõttu on kogumishoius kõige turvalisem viis oma raha hoidmiseks – selle kaotamine on peaaegu võimatu.

Kogumishoiuse peamine miinus on selle väga madal intress, mis ei küündi tavaliselt isegi ühe protsendini. Kogumishoiuse alternatiiv on lühema perioodiga tähtajaline hoius, mis sõlmitakse kindlaks perioodiks ning millel on ka üldiselt 1% läheduses olev aastane intress. Tähtajalise hoiuse peamine miinus on fakt, et hoiusele ei saa perioodi vältel üldse raha juurde panna, samas kui kogumishoiusele võib raha juurde panna iga hetk.

5. Tee endale konkreetne plaan

Üks asi on mõelda: “Hmm, ma teen aasta aega välismaal tööd ja panen iga kuu 1000 eurot kõrvale, et aastaga 12 000 eurot koguda.”

Teine asi on aga reaalselt see plaan teostada.

Paljudel inimestel jääb omafinantseeringu kogumine soiku, kuna eesmärgi saavutamine tundub võimatuna ja üks hetk kiputakse kogutud raha kasutama millegi muu peale. Eesmärk aga tundubki kaugena, kui sa pole endale teinud väga selget plaani selle osas, mis ajaks teatud summa on kogutud.

Kasuta kas või märkmikku või Exceli tabelit, et pidevalt kirja panna oma edenemine – näiteks kui paned kogumishoiusele 100 eurot juurde, võid panna selle kirja Exceli tabelisse, et näha selget ülevaadet. Pane paika näiteks poole aasta või aasta eesmärgid ja pea sellest plaanist kinni – kui sul on konkreetne plaan, on ka õnnestumine sedavõrd reaalsem!

Kas on mõistlik võtta väikelaen omafinantseeringu katmiseks?

Paljud Eesti laenuandjad on valmis tagatiseta väikelaenu andma isegi 10 000 euro ulatuses (Bigbank annab isegi kuni 25 000 eurot väikelaenu), seega on mõned kodulaenuvõtjad mõelnud ka väikelaenu võtmisele selleks, et katta omafinantseeringu summa või vähemalt osa sellest.

Kas see on aga mõistlik? Ei, mitte eriti.

Kui võtad ka väikelaenu, pead korraga tasuma nii väikelaenu kui ka kodulaenu, mis tähendab, et sul on vaja iga kuu tasuda kaks laenumakset ja seega on su laenukoorem üsna pirakas. Näiteks võib 10 000-eurose väikelaenu kuumakse olla isegi 10-aastase perioodi juures umbes 166 eurot. Kui võtad 65 000-eurose kodulaenu (mis on umbkaudu see summa, mida saaksid laenata, kui maksaksid omafinantseeringuna 10 000 eurot), on kodulaenu kuumakse tõenäoliselt umbes 250 eurot, mis tähendab, et su igakuised laenukulud oleksid üle 400 euro.

See ei pruugi küll tunduda halva stsenaariumina, kuid selles näites oli väikelaenu kuumaksel arvestatud madalaima intressiga (umbes 9,9%). Reaalsuses tuleb aga arvestada sellega, et:

  • Väikelaenu intress ei ole tõenäoliselt nii odav, kuna kõik sõltub sinu maksevõimest. Pole välistatud 15%-ne väikelaen või isegi midagi kallimat, seega võib kuumakse olla märkimisväärselt kõrgem.
  • Sa ei pruugi üldse saada 10 000 eurot väikelaenu esmakordsel laenamisel. Tegemist on siiski suure summaga ning naljalt nii suurt summat ei taheta laenata.
  • Nii väikese omafinantseeringu juures ei saa sa ka eriti suurt kodulaenu, mis tähendab, et sa ei pruugi saada päris unelmate kodu.
  • Pank ei pruugi olla rahul sellega, et sa võtad väikelaenu, kuna see tähendab, et sinu maksevõimekus väheneb uue kohustuse tõttu.

On täiesti võimalik, et koos väikelaenuga võib su igakuine koormus ulatuda kõvasti kõrgemaks kui oleksid oodanud ning pikas perspektiivis võib see tekitada sulle tõsiseid rahalisi probleeme kuni hetkeni, mil oled sunnitud oma kodu müüma, kuna ei ole võimeline koormusega toime tulema!

See võib tunduda küll väga musta stsenaariumina, kuid kui sa oled planeerimas oma laenukohustusi 10-30 aasta lõikes, siis sa pead sellele kõigele mõtlema ning arvestama ka absoluutselt kõige halvema variandiga. Väikelaen võib tunduda hea mõttena, kuid kas sa oled valmis järgmised 10 aastat kaks korda suurema laenukoormusega (kui võtad 10-aastase väikelaenu) tegelema?

Ja mis veelgi olulisem – kas on lihtsam koguda 2-3 aastat tasapisi raha omafinantseeringu jaoks või tasuda 10 aastat väikelaenu, millega maksad pool esialgsest summast veel juurde (makstes tagasi näiteks 20 000, kui võtsid laenu 10 000 eurot)?

Kannatlikkus on voorus ning omafinantseeringu jaoks raha kogumine paneb selle vooruse tõsiselt proovile. Kui sul on aga järjepidevust ja jälgid kindlat plaani, saad mõne aastaga päris kindlasti vajaliku summa kokku, et osta endale oma unelmate kodu!

×

Palun hinda ettevõtet Kuidas koguda kokku raha, mida on vaja kodulaenu omafinantseeringuks?