Mis on viipemakse?
Viipemaksed tähendavad üle kogu Euroopa populaarset kaardimaksemeetodit, mis tähendab, et poes saab toodete eest tasuda puutevaba pangakaardi abil.
Lihtsamini öeldes: kaarti ei tule pista makseterminali, vaid piisab vaid sellest, kui viipad kaardiga terminali kohal. Süsteem sarnaneb näiteks Tallinna Ühiskaartidele, mida kasutatakse ühistranspordis.
Viipemaksete ja puutevabade kaartidega seoses võid kohata terminit “NFC pangakaart”. NFC (near field communication) tähendabki lähivälja kommunikatsiooni ning see on tehnoloogia, mis võimaldab sellist puutevaba meetodit. Maksmisel vahetab kaart ja terminal omavahel raadiosignaali kaudu infot.
Milline on viipemakse limiit Eestis?
Eestis on viipemakse limiit 25 eurot. Mujal Euroopas võivad olla teised limiidid (nt Saksamaal on limiit 50 eurot. Enamikes pankades saab endale peale panna ka isikliku limiidi, mis kehtib sel juhul ka mujal maailmas.
Kus saab maksta viipemaksega?
Viipemakset saab hetkel juba teha enamikes Eesti poodides (vähemalt suuremates). Makse tegemise hetkeks ilmub terminalile viipemakse märk. Kui makse õnnestus, kõlab väike piiks.
Kas viipemakse funktsiooni saab kinni panna?
Jah, muidugi! Viipemakse võimaluse sulgemiseks tuleb lihtsalt pöörduda panga poole.
Kas võib juhtuda, et maksan kogemata möödaminnes kellegi teise arve kinni?
Ei, absoluutselt mitte. Kontaktivaba makse ei tähenda seda, et kui sul on kaart taskus, siis maksad muudkui teiste inimeste arveid, kui kõnnid terminalist mööda. Makse tegemiseks peab kaart olema vähem kui 3 sentimeetri kaugusel terminalist ning kaart peab olema terminali lähedal vähemalt pool sekundit.
Kas võin teha kogemata topeltmakse, kui mul on käes mitu viipemaksega kaarti?
Ei, see pole võimalik. Makseterminal lubab teha ainult ühe makse korraga, seega ei võeta raha mitmelt kaardilt isegi siis, kui asetad terminali juurde rahakoti, kus on mitu viipekaarti.
Kuidas tunned ära viipemakse võimaluse?
Viipemakse omadusega pangakaardid on tegelikult täiesti tavalised deebet- või krediitkaardid. Ainuke erinevus ongi asjaolu, et lisaks tavalistele funktsioonidele on kaardil ka NFC funktsioon.
Viipemakse funktsiooniga kaartidel on viipemakse märgi logo ning tänaseks päevaks on enamus pangakaarte viipemakse võimalusega.
Märk on ka makseterminalidel, mis võimaldavad viipemakseid.
Viipemakset saab kasutada tänaseks päevaks juba enamikes poodides. Päris kõikjal ei ole veel võimalik tasuda viipemaksega, kuna makse sooritamiseks tuleb uuendada ka makseterminale. Swedbank, kes haldab peaaegu 14 000 makseterminali Eestis, kavatseb iga kuu uuendada ligi 500 terminali üle kogu Eesti ning nende plaani kohaselt viiakse järgmise 2-3 aasta jooksul viipemaksetele üle kõik Swedbanki terminalid.
Viipemakse limiidid ja PIN-kood
Viipemakse on kiirem mitte üksnes seepärast, et sa ei pea kaarti terminali pistma, vaid ka fakti tõttu, et viipemakse tegemisel ei tule sisestada PIN-koodi.
Aeg-ajalt võidakse aga pisteliselt siiski paluda ostu kinnitamist PIN-koodiga, tagamaks turvalisuse.
Siinkohal võid mõelda: aga mis juhtub siis, kui kaotan kaardi? Kas minu kaardi viipemakse funktsiooni tõttu võidakse minu kaarti kasutada 1000-euroste telefonide ja telekate ostmiseks?
See stsenaarium ei ole õnneks võimalik, kuna viipemaksel on makselimiit.
Eestis on viipemaksega deebetkaartidel limiidiks 25 eurot. See tähendab, et korraga ei saa tasuda ostu eest, mis on suurem kui 25 eurot.
Üks väheseid erandeid on Veritas Mastercard, mis lubab kuni 30-euroste maksete tegemist. Mujal Euroopas võivad üleüldiselt olla teised limiidid, kuid üldiselt need pole oluliselt suuremad.
Kas teadsid, et: alates septembrist kehtib kogu Euroopa Liidus reegel, mille kohaselt saab ilma PIN-koodita teha kuni 150 euro vääringus väikeseid makseid (nt 6 25-eurost makset). Kui 150 eurot on täis, küsitakse PIN-koodi. See reegel võeti vastu eesmärgiga vähendada võimalikke probleeme, kui kaart peaks kaotsi minema – tänu sellele limiidile ei saa lihtsalt kaarti palju kasutada enne PIN-koodi küsimist.
Kui soovid tasuda suurema ostu eest, tuleb kaarti kasutada nagu tavalist pangakaarti, sisestades see terminali. Eesti puutevaba kaardiga saab tasuda ka välismaal, ent nagu Eestiski on ka teistes riikides kehtestatud teatud makselimiidid.
Kui sa ei soovi viipemakse funktsiooni kasutada, võib selle internetipangas välja lülitada.
Eesti pankade viipekaardid
Swedbank ja LHV Pank on esimesed Eestis, kes alustasid viipemaksete korraldamist ja lõid puutevabad kaardid. Nüüdseks on aga kontaktivabad pangakaardid olemas juba kõigil Eesti pankadel.
LHV viipekaardid
LHV puutevabadel kaartidel on üks eelis – nimelt saab kasutada neid kaarte ka selleks, et toimetada sularahaautomaatide juures kontaktivabalt. Muidugi on aga sularaha välja võtmiseks vajalik ka PIN koodi sisestamine. Kontaktivaba kaardiga saab raha välja võtta kuni 1000 eurot.
Erinevalt varasemast, tõuseb kaardi kuutasu: puutevabade kaartide kuutasu on 1 euro eraklientidele, 2 eurot äriklientidele.
Samuti ei ole uutel kaartidel võimalik ühendada nii deebetkaardi kui ka krediitkaardi funktsioonid. Viipemaksega kaardid on seega kas üksnes deebetkaardid või üksnes krediitkaardid.
Swedbank viipekaardid
Swedbanki viipekaardid on samasugused nagu varasemadki Swedbanki kaardid, samuti on kuutasu sama suur kui varem: 1,28 eurot.
Swedbanki viipekaardid toimivad nagu teisedki puutevabad kaardid, võimaldades teha kuni 25 euro suuruseid makseid viipefunktsiooniga. Funktsiooni käivitamiseks tuleb lubada viipemakse funktsioon internetipangas.
Huvitav fakt: Swedbankis on võimalik kasutada mobiilset viipemakset, kasutades oma Android-telefoni. Samuti võivad viipemakset kasutada mitmete Fitbit ja Garmin nutikellade omanikud.
SEB viipemaksega deebetkaart
SEB deebetkaardid tulevad nüüd samuti viipemaksega, kuid muidu on tegemist täiesti tavalise pangakaardiga.
Kui kaart on osa SEB paketist, pole sellel hooldustasu, muidu on hooldustasu 1 euro kuus.
Coop Pank deebetkaart
Kes liitub Coop Pangaga, saab endale ühtaegu Coop Panga deebetkaardi ja ka poe kliendikaardi. Selle deebetkaardiga on võimalik kusjuures ka poes sularaha kassast välja võtta ning kasutada viipemaksevõimalust.
Kaardi kuutasu on 1.5 eurot, kuid kui kaart on osa paketist, pole kuutasu (nagu SEB panga puhul).
Luminori viipemaksega kaart
Luminor ei jää samuti teistest maha ning pakub viipemakse võimalust. Ühe toreda asjaoluna on Luminori kaardil raha sisse- ja väljamaksed tasuta.
Sarnaselt teistele on Luminoris kaarditasu 1.5 eurot.
Liisi krediitkaart (ehk Holm Bank viipemaksega kaart)
Mõnevõrra uus ja põnev lahendus on Holm panga ehk Liisi järelmaksu pakutav krediitkaart. Tegemist on VISA krediitkaardiga, millel on 15-päeva intressivaba periood ning puudub kuutasu. Kuna tegemist pole aga deebetkaardiga ehk ettemakstud kaardiga, siis tähendab Liisi krediitkaart ka maksekohustust.
Kaardi üldine intress on alates 1,96% ning Liisi on öelnud, et tagasimakse pole suurem kui 80 eurot kuus.
Kuna tegemist on krediitkaardiga, tuleks väga hoolikalt mõelda enne selle kasutamist. Financer.com ei soovita kellelgi hankida krediitkaardi igapäevaostude sooritamiseks! Arvesta sellega, et krediitkaart tähendab lisakulu intressi näol ning niiviisi võivad väikesed ostud muutuda lõppkokkuvõttes sinu jaoks väga kalliks.
Kas viipemaksed on turvalised?
Arusaadavalt võib viipemakse tekitada küsimuse selle osas, kas selline makseviis ei muuda just varaste elu kergemaks: kuna kaarti kasutades ei tule sisestada PIN-koodi, seega võidakse kaardi kadumisel kaarti kuritarvitada.
Tegelikkuses ei ole puutevabad kaardid kuidagi ebaturvalisemad.
Niisama terminalist mööda jalutades ei ole võimalik makset teha, seega ei pea muretsema, et lähed poes kogemata terminalile vastu ja kaardilt võetakse koheselt raha – makse teostamiseks peab kaart olema terminalile lähemal kui 3cm ning seda tuleb hoida terminali vastas vähemalt pool sekundit.
Teine asjaolu on makselimiit – kuna korraga saab tasuda üksnes 25 euro ulatuses, ei ole puutevabad kaardid ka varastele eriti ahvatlevad. Iga mõne tehingu tagant küsitakse kasutajalt PIN-koodi, seega parimal juhul saab teha 6 tehingut enne, kui tuleb taas PIN sisestada.
Kui kaart peakski ära kaduma, saad kaardi mobiilipangas kohe sulgeda või anda panka teada nagu tavalise kaardi puhul.
Viipemaksed aitavad kassajärjekordi pisut kiirendada, kuna üle 60% maksetetest poodides on just alla 10 euro suurused. Puutevabade kaartide kasutamisel ei pea kartma ka varguse ohvriks langemist, kuna limiidid on madalad.
Seega võid kasutada viipemakseid julgelt ning muuta oma elu pisut hõlpsamaks.
