Bitcoin

Bitcoin hinnaandmed

Bitcoin hind täna on 62 305,00 €, 24 tunni kauplemismaht on 23 412 273 382 €.

BTC-EUR hinda uuendatakse reaalajas. Bitcoin hind on viimase 24 tunni jooksul muutunud 0.84%.

Hetkel on Bitcoin #1 suurim krüptoraha turukapitalisatsiooni järgi (turukapitalisatsioon 1 224 148 497 455,00 €). Ringluses on 19 688 928 BTC münti ja maksimaalselt 21 000 000 münti.

Kui tahad arvutada ja jälgida oma investeeringu sooritust, kasuta meie ressursse: kust osta Bitcoin & Bitcoin tulu kalkulaator.

Mis on Bitcoin?

Bitcoin on digitaalne raha, millega tehakse internetis tehinguid inimeselt-inimesele võrgustikus. Süsteem loodi 2009. aastal kellegi poolt, kes kutsub end pseudonüümiga Satoshi Nakamoto.

Bitcoini suurim konks seisneb selles, et tegemist on täiesti detsentraliseeritud rahaga, mille üle on sinul ainuisikuline kontroll. Ükski pank ega valitsusorgan ei saa sinu kontot külmutada või sinu vahendeid kuidagi piirata.

Selline uus finantssüsteem tõi maailmasse läbimurde, algatades suuremat finantssüsteemi liikumist. Tänaseks ei ole krüptorahad enam mingi uudis: tegemist ongi teise finantssüsteemiga, mis jookseb paralleelselt traditsioonilise süsteemiga.

Millest sõltub Bitcoini hind?

Bitcoini hind sõltub krüptoturu nõudlusest ja pakkumisest: mida suurem on nõudlus Bitcoini järgi, seda kõrgemaks paisub ka Bitcoini hind.

Muidugi sõltub hind suuresti ka Bitcoiniga seotud uudistest ja üldistest trendidest kasvõi sotsiaalmeedias.

Bitcoini hind on suuresti kasvanud üldsuse huvi tõttu. Mida rohkem jaeinvestoreid on Bitcoini ostma hakkanud, seda rohkem on ka suurinvestorid hakkanud krüptorahade vastu huvi tundma. Tänaseks on tekkinud olukord, kus igaüks, kes vähegi mõtleb krüptorahadele, ostab automaatselt Bitcoini – sellest on ka hind aja jooksul paisunud.

Muidugi mängivad oma rolli ka seadusandlus ja sotsiaalmeediatrendid, kuid suuremas plaanis mõjutab Bitcoini hinda siiski nõudlus ning pakkumine.

Bitcoini hinnaennustused

Hetke seisuga on Bitcoinil suurim turukapitalisatsioon, seega on ilmselgelt tegu mõjuka krüptoga. Bitcoini fenomeniga seoses on üks interneti kõige kuumemaid otsinguid bitcoin price prediction: igaüks soovib teada, kui kõrgele võib Bitcoini hind kasvada ning kuidas nemadki saaksid sellest raharongist osa.

Internetis levib mitmeid Bitcoini hinnaennustusi, kuid siin on näiteks 3 allikat, kes on teinud oma ennustused 2025. ja 2030. aastateks:

Sellised hinnaennustused tunduvad absurdsed, kuid nõnda ambitsioonikate numbrite taga peitub üks põhjus: Bitcoinil on kindel maksimaalne hulk ning poolitamise tõttu muutub Bitcoin aasta-aastalt aina haruldasemaks. Seetõttu kasvab ka Bitcoini väärtus pidevalt.

Bitcoini hinnaajalugu

Allolevas graafikus on Bitcoini hind reaalajas (BTCEUR kursina): saad vaadata nii ajaloolist hinda kui ka tänast Bitcoini hinda.

Kõigile on teada, et Bitcoini hind on aja jooksul meeletult kõikunud. 2010. aastal oli see väärt vähem kui 1 dollar, 2021. aastal hüppas see üle 60 000 dollari hinnapiiri.

Bitcoini hind kasvas eriti kiirelt 2013-14 vahemikus, mil see hüppas 13 dollarilt 750 dollarini. Bitcoini “kuldne aeg” oli aga 2017-2018. 

2021. aasta novembris saavutas Bitcoini hind kogu aja kõrgeima punkti: $68,789. Seni on hind tulnud allapoole ning tänaseks on BTC-EUR ca 26 000 euro kandis.

Bitcoini entusiastid usuvad endiselt, et hind võib tõusta lähiaastatel: mõned allikad isegi väidavad, et 2023. aasta lõpuks ületab Bitcoini hind 44 000 dollari piiri.

Järgmine Bitcoini poolitamine toimub 2024. aasta alguses, mistõttu usutakse, et peatselt võib tõesti ees oodata uus hinnaralli. Siiski tuleb aga mõista, et miski pole garanteeritud – hind võib ka sama hästi langeda.

Kuidas Bitcoin töötab?

Bitcoini tehnoloogia mõistmiseks tuleb mõista selle kolme võtmepunkti: 

• plokiahel ehk aluseks olev detsentraliseeritud süsteem;
• protokoll, tänu millele plokiahel töötab (ehk programm, mis teostab tehinguid);
• krüptoraha ise ehk BTC.

Need kolm kihti on krüptorahavõrgustiku struktuurpunktid. 

Plokiahel ise on täiesti avalik ja sisaldab kõiki tehinguid, seega saavad kõik inimesed jälgida tehtud tehinguid (seejuures aga ei kontrolli tehinguid keegi). Kogu süsteemi turvalisuse eest hoolitseb krüptograafia.

Krüptoraha hoidmiseks on sul vaja krüptorahakotti, mis on justkui pangakonto (ehkki sul pole füüsilist maksekaarti, vaid ainult konto number kui selline). Krüptorahakoti aadressi saamiseks ei pea sa jagama isikuandmeid, seega on sisuliselt Bitcoini omamine anonüümne.

Bitcoini consensus-süsteem

Bitcoin kasutab Proof of Work (PoW) konsensussüsteemi. See tähendab, et kaevandajad võistlevad omavahel, lahendades keerulisi matemaatilisi ülesandeid uute plokkide loomiseks ning tehingute valideerimiseks.

Kuna Bitcoin kasutab PoW süsteemi, ei ole võimalik Bitcoine stakida, erinevalt Proof of Stake (PoS) süsteemist (nagu Ethereumil).

Kaevandamine

Üleüldse on võimalik kaevandada kokku 21 miljonit Bitcoini. See limiit on kodeeritud Bitcoini protokolli ning arvatakse, et see saavutatakse aastaks 2140, arvestades seda, et auhindade hulk väheneb aja jooksul pidevalt.

Hetkel on ühe ploki auhind 6.25 BTC-d ploki kohta, kuid seda poolitatakse iga 4 aasta järel.

Bitcoin vs Bitcoin Cash

Bitcoini süsteemil on üks miinus: tehingud on võrdlemisi aeglased võrreldes tavaliste makseviisidega (nagu pangakaardid või pangaülekanded).

Mida suuremaks Bitcoin kasvas, seda suuremaks muutus see aeglaste tehingute probleem, mistõttu soovisid osad Bitcoini fännid teha uuenduse, muutmaks tehingud kiiremaks.

See omakorda tekitas vaidlused Bitcoini kommuunis, kulmineerudes Bitcoini võrgustiku jagunemisega kaheks: Bitcoin ja Bitcoin Cash.

2017. aastal toimus hard fork, mille raames tekkis uus krüptoraha BCH omaenda plokiahelaga. Bitcoin Cash võttiski vastu planeeritud uuenduse, muutmaks tehingud kiiremaks.

Bitcoini plussid ja miinused

• Anonüümne ja läbipaistev
• Suure kasvupotentsiaaliga
• Pole keskset kontrollüksust
• Kõige tuntum ja laialdaselt kasutusel olev krüpto

Kas Bitcoin on keskkonnale kahjulik?

Bitcoini kaevandamine nõuab rohkelt energiat ning see energiakulu on tõstatanud mureküsimused keskkonna osas.

Bitcoini kaevandamine nõuab märkimisväärseid arvutiressursse selleks, et lahendada matemaatilisi probleeme ning valideerida võrgustikus tehinguid. Selliste riistvarade käsitlemine tarbib aga tohutus koguses elektrienergiat. 

Mõned krüptorahad on kasutusele võtnud teised konsensussüsteemid (nagu PoS, mis ei nõua nii palju energiat).

See, milliseks kujuneb Bitcoini kaevandamise mõju pikas perspektiivis, sõltub suuresti kaevandajate valikutest ning jätkusuutlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtust.

Mille jaoks Bitcoini kasutatakse?

Kuigi Bitcoin loodi esialgu FIAT-raha alternatiiviks, on tänaseks Bitcoin leidnud rohkelt muid kasutusalasid.

Laias laastus saab Bitcoini kasutada mitmete teenuste eest tasumiseks, kuid mõistagi on üks populaarseid kasutusalasid Bitcoini hoidmine investeerimise eesmärgil. 

Kuigi Bitcoini hind on volatiilne, usuvad paljud investorid, et hind võib pikas perspektiivis tõusta, seega hoitakse Bitcoini just selle kasvupotentsiaali tõttu.

Eriti usutakse, et Bitcoini väärtus kasvab aastate jooksul puhtalt seetõttu, et Bitcoin muutub aja jooksul aina haruldasemaks.

Kes on Bitcoini looja?

Bitcoin loodi 2009. aastal inimese (või rühmituse) poolt, kes kasutab pseudonüümi Satoshi Nakamoto.

Satoshi Nakamoto avaldas 2008. aastal white paperi, millega ta pakkus välja uue rahasüsteemi. See uus süsteem meelitas kohe palju huvilisi, kuna parasjagu oli käimas ülemaailmne majanduskriis, mille tõttu olid paljud inimesed kaotanud usu pankadesse ja valitsustesse.

Pärast Bitcoini loomist kadus aga Satoshi Nakamoto avalikkusest ning jättis ringlema vaid hulga kuulujutte selle kohta, kes Nakamoto tegelikult on. 

Mille poolest on Bitcoin unikaalne?

Bitcoin on unikaalne mitmel põhjusel:

• Sul on täielik kontroll oma varade üle;
• Puudub igasugune keskne üksus või kontrollorgan;
• Bitcoin on sarnane kullale: seda on saadaval vaid piiratud kogus ning iga päev saab luua vaid väikese koguse Bitcoine;
• Sinu identiteet ei ole seotud Bitcoini rahakoti aadressiga, seega ei saa sinu isikut kindlaks teha (muutes Bitcoini kasutamise sisuliselt anonüümseks);
• Bitcoini võrgustikku on väga raske kuritarvitada, sest võrgustikus olevad arvutid ignoreerivad petturlikke kirjeid. Lisaks on plokiahel läbipaistev ja kõigile nähtav, seega on kogu süsteem võrdlemisi turvaline.

Kas Bitcoin on turvaline?

Bitcoini turvalisuse eest hoolitseb plokiahela tehnoloogia: see on unikaalne süsteem, mis jagab nö vastutuse miljonite arvutite vahel (mis kuuluvad kõik Bitcoini võrgustikku). 

Plokiahel on detsentraliseeritud läbipaistev avalik süsteem, mida haldab üle kogu maailma jagatud võrgustik. Kõik saavad plokiahelat jälgida, aga seda ei kontrolli mitte keegi. Kogu süsteemi turvalisuse eest vastutab keerukas krüptograafia tehnoloogia.

Selleks, et kirje lisataks plokiahelasse, peab võrgustiku enamus selle kinnitama ja valideerima.

Tehinguid kinnitavad ja valideerivad kaevandajad, kuid kuna nad ei tööta ühe üksuse jaoks, ei saa nad kuidagi võrgustikku kuritarvitada. Kaevandajad isegi ei tunne üksteist.

Iga kaevandaja tegutseb vaid ühel eesmärgil: teenida Bitcoine kaevandamise auhinnana. 

Selle kõige tõttu ongi Bitcoini plokiahel turvaline anonüümne süsteem.

AutorViktoria Krusenvald

Viktoria Krusenvald on Financer.com Eesti peatoimetaja ning spetsialiseerunud finantsteemalise sisu loomisele juba alates 2016. aastast alates. Lisaks pikaajalisele kogemusele majandusteemade valdkonnas on Viktoria tegelenud 2014. aastast alates ettevõtlusega ning kasutab oma igapäevast ettevõtluskogemust informatiivse sisu loomiseks.

Jaga