Financer testis laenuandjaid: millistel tingimustel saab tegelikult laenu?

7 minutit

Kas oled kunagi üritanud laenu taotleda, kuid oled saanud lihtsalt tuima eitava vastuse, ehkki pealtnäha vastad kõikidele tingimustele? Või oled sattunud tunduvalt kõrgema intressi otsa kui esialgu arvasid? Paljud Eesti laenuvõtjad on kurtnud kurioossete laenuolukordade üle, mis on jätnud neid laenust ilma ning seda seejuures negatiivsete emotsioonidega, kuna nad ei oodanud sellist tulemust.

Eesti laenuandjad on küll suuremas osas üsna läbipaistvate tingimustega, kuid Financer.com otsustas oma nahal järgi proovida, millistel tingimustel krediidiandjad laenu annavad. Mis veelgi enam – tahtsime näha, kas tingimused on sarnased ning kas laenuandjate kodulehtedel olevad tingimused kattuvad sõlmitava laenulepingu tingimustega.

Tulemused olid meie jaoks pehmelt öeldes üllatavad.

Financeri laenutestija profiil: keskmine Eesti laenuvõtja

Meie laenutesti raames täitis taotluseid erinevate laenuandjate juures eraisikust taotleja, kes esindab üsna hästi keskmise eestlase finantsilist olukorda:

  • taotleja igakuine sissetulek oli 600 eurot (mis on sisuliselt peaaegu miinimumpalk);
  • taotlejal oli ainult üks väljaminek: 100-eurone autolaenu tagasimakse (seega iga kuu on “vaba raha” 500 eurot);
  • taotleja oli abielus ning ka tema abikaasal oli sissetulek, seega majapidamise peale on sissetulek suurem;
  • taotlejal polnud aktiivseid maksehäireid ega muid võlgnevusi – viimane lõppes 2018. aasta veebruaris ehk peaaegu 1.5 aastat tagasi.

Testi raames proovisime taotleda 7 erineva laenuandja juurest väikelaenu summas 1000 eurot,tagasimakseperioodiga 1 aasta – tegemist on ühtlasi ühe kõige populaarsema laenuvariandiga. Arvestades taotleja sissetuleku ja väljaminekute suhet, oleks taotlejal olnud ka piisavalt vaba raha selleks, et igakuiseid laenumakseid tasuda ilma igasuguste probleemideta.

Varjatud nõuded ja kordades kõrgem intress

Laenutesti raames võtsime ette 7 populaarset Eesti krediidiandjat:

Kõigi juures sai täidetud taotlus identsetel alustel – sama summa ja sama laenuperiood. Ainus erand oli Raha24, kuna esmakordsele taotlejale ei võimaldatud seal suuremat summat kui 700 eurot.

Alljärgnev tabel võtab kokku testi üldtulemuse:

Financer Eesti laenuandjate intresside ja tingimuste test

Seitsmest laenuandjast andsid eitava vastuse vaid Bigbank ja TF Bank ning mõlemad andsid negatiivse otsuse põhjenduseks väga lakoonilise vastuse:

“Laenutaotluse menetlusprotsess on panga ärisaladus ja seetõttu ei saa me täpset põhjust nimetada.”

Sisuliselt tähendab see vastus, et pank andis tuima eitava vastuse ning ei soostunud isegi taotlejale põhjendama, miks selline otsus üldse tehti. Negatiivne vastus oli eriti üllatav, kuna teised pangad – Inbank ja Coop Pank (ja Coop on seejuures nö “täisteenuspank”) andsid positiivse vastuse. Kas tõesti võivad pealtnäha sarnased pangad nii palju üksteisest erineda?

Nagu selgus, siis tõesti võivad. Ning mis kõige üllatavam – pank võib anda eitava vastuse ning jätta see põhjendamata, mis jätab laenutaotlejale väga halva maigu suhu. Kellele siis meeldiks, et neile öeldakse ära ilma, et seda isegi põhjendataks, eriti, kui pealtnäha vastab laenutaotleja kõikidele tingimustele.

Kas laenuandja peab oma otsust sulle põhjendama?

Selgitamaks välja, kas laenuandja võibki tõesti taotlejale ust näidata ilma otsust põhjendamata, küsisime Finantsinspektsioonilt arvamust asja osas. Finantsinspektsioon selgitas asja järgnevalt:

“Seoses negatiivse krediidiotsusega märgime, et VÕS § 403(4) lõike 10 kohaselt kui otsus tarbijaga tarbijakrediidilepingut mitte sõlmida põhineb andmekogudest saadud teabel, teavitab krediidiandja tarbijat viivitamata ja tasuta sellise andmekogus sooritatud päringu tulemustest ja kasutatud andmekogu üksikasjadest. Andmekogudest saadud teavet ei edastata, kui sellise teabe edastamine on keelatud õigusaktidega või see on vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. Eeltoodust tulenevalt on teavitamiskohustus krediidiandjal juhul kui negatiivne otsus põhineb andmekogudest, nt krediidiinfost saadud teabel.”

See tähendab, et kui otsus tehti vastavalt mõnele andmekogule (nagu näiteks Maksehäireregistri info alusel), peab laenuandja seda ütlema.

Paraku aga ei tähenda see, et laenuandja peab alati otsust põhjendama. Nimelt on laenuandjatel teatud “salajased” parameetrid, mille alusel otsus tehakse ning kui need parameetrid pole seotud avalike andmekogudega, ei ole laenuandja kohustatud põhjendama oma otsust.

Kuna laenuandjal on siiski lepinguvabadus, ei ole nad kohustatud kellegagi lepingut sõlmima ning võivad ust näidata, kui neil on selleks soov.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rõhutas samuti lepinguvabaduse põhimõtet ning lisas, et “muus osas seadusandja krediidiandja teavitamiskohustust laenutaotluse mitterahuldamisel ette ei näe”. See tähendab, et laenuandja võib sulle öelda ära ja ta ei pea seda otsust põhjendama.

Kas on aus krediidiandjast peita tingimusi ja vastata lihtsalt, et krediidiandjal on mingid salastatud tingimused? On selge, et see ei ole kõige eetilisem ja jätab halva maigu, kuid suuresti on asi ka konkurentides – ükski laenuandja ei taha avalikustada liiga palju infot, et mitte paljastada oma tegevuse tagamaid konkurentidele.

Kuid sinu kui tarbija jaoks võib tulemus olla üsna kurb, kuna paraku võidakse ust näidata nii, et sa ei saa isegi teada, mida peaksid paremini tegema, et tulevikus siiski saada laenu.

Meie testi käigus selgus veel üks huvitav asjaolu. Kui pärisime TF Bankilt täpsemalt, miks laenuotsus negatiivne oli (ja rõhutades samas ka nende kohustust vastata, kui otsus tugines andmekogule), selgitas TF Bank, et põhjuseks olid maksehäireregistri kanded. Nimelt, TF Bank ei väljasta laenu neile, kellel on olnud viimase 3 aasta jooksul maksehäired.

Eriti üllatav oli see asjaolu, kuna TF Banki kodulehel on kirjas laenutaotleja nõuete hulgas üksnes “maksehäired puuduvad”. Nagu aga selgus meie testis, peab olema maksehäireregister puhas olnud lausa 3 aastat. Samas aga respekteerime asjaolu, et TF Bank vähemalt selgitas oma otsuse tagamaid.

Just selliste varjatud tingimustega ongi väga reaalne silmitsi seista – kui üks laenuandja annab laenu ka siis, kui maksehäirest on möödas aasta, siis mõni ei anna isegi siis, kui on möödas mitu aastat.

Mis puudutab Bigbankist saadud negatiivset otsust, siis nende vastus oli tunduvalt üldsõnalisem:

“Otsustamisel võetakse arvesse nii taotlusel esitatud andmeid kui ka andmekogudest saadud teavet. Antud juhul ei saanud otseselt määravaks avalikest registritest pärinev teave, vaid pangapoolne koondhinnang kõigi taotlusel esitatud andmete osas. Tegemist on pangasiseste kriteeriumitega, mida on õigus jätta täpsemalt kommenteerimata.”

Miks Bigbank laenu ei andnud? Meil pole õrnemat aimugi ning seda jääbki teadma üksnes Bigbank ise. Võib-olla ei sobinud Bigbankile meie laenutestija sissetuleku suurus? Võib-olla ei sobinud neile taotleja tööandja? Võib-olla ei meeldinud neile laenutaotleja nimi? Seda ei saa me kunagi teada.

Millist infot peab krediidiandja andma enne lepingu sõlmimist?

VÕS-i paragrahv 403(1) märgib täpselt seda, millist infot tuleb tarbijale anda enne lepingu sõlmimist. Laias laastus on nendeks infokildudeks järgnevad punktid:

  1. krediidiandja nimi ja aadress;
  2. krediidi liik;
  3. laenusumma ja krediidi ülemine piir;
  4. laenu kasutamise tingimused;
  5. lepingu kestus;
  6. tagasimaksete ülevaade, sealhulgas nende arv, sagedus jms – ehk teisisõnu, maksegraafik;
  7. maksete kogusumma;
  8. aastabe intress ja intressiga seonduvad tingimused;
  9. aastane krediidi kulukuse määr;
  10. hoiatus selle kohta, mis juhtub siis, kui makseid ei tehta;
  11. viivise rakendamise kord;
  12. taganemisõiguse info;
  13. laenu ennetähtaegse tagastamise info;
  14. punkt selle kohta, mis viitab tarbija õigusele saada infot selle kohta, milliste andmekogude andmeid kasutati tema maksevõimekuse hindamise jaoks.

Kõik need infokillud on tavaliselt esitatud väikeses dokumendis nimega “tarbijakrediidi teabeleht” või “lepingueelne teave”.

Intressid ja krediidi kogukulukus on seinast-seina

Eitava vastuse andnud laenuandjate kõrval on veelgi üllatavad positiivse vastuse andnud laenuandjad, kes tegid oma pakkumise laenutaotluse käigus saadud info põhjal.

Inbank ja Coop on mõlemad tuntud oma üsna madala väikelaenuintressi poolest. Tegemist on ju siiski sisuliselt pankadega, kes pakuvad nö tavakrediidiandjatele kõva konkurentsi oma madala intressiga.

Või kas ikka pakuvad?

Inbanki reklaamitud intress on alates 10,9%, Coop Panga oma alates 12,9%. Nagu ülalpool olevast tabelist näha, pakkus Inbank intressiks aga hoopis 23,9% (Inbanki väikelaenuintressi kõrgeim tipp) ning Coop pakkus intressiks 24,9%.

Tõeline üllataja oli aga Raha24, kes on juba tuntud selle poolest, et vastandab end suurtele laenuandjatele, tituleerides end kõige soodsamaks väikelaenupakkujaks. Positiivse üllatusena pakkuski Raha24 täpselt sama intressiga laenu nagu nad reklaamisid – Raha24 tegigi pakkumise 8,5% intressiga.

Mõnes mõttes oli positiivne üllataja ka Creditstar. Ehkki Creditstari laenuintress on pankadega võrreldes üüratu – 45.31% – siis ei reklaami Creditstar end madalama intressiga ning pakubki intressiks 45.31%.

Kusjuures, mis puudutab laenu üldist kogukulukust, siis ei osutunud Creditstar sugugi üüratult kallimaks, ehkki erinevus on tõesti olemas. Creditstarist laenates oleks tulnud tagasi maksta 1262.04€, Inbankist laenates 1201.16€ ning Coopist laenates 1187.54€. Ühtlasi näitab see, et ehkki Coop pakkus sutsu kõrgemat intressi, on laen üldises mõttes natuke soodsam kui Inbankis.

Kõige kiirem, aga kõige kallim – Bondora

Laenutesti kõige hullemaks variandiks osutus Bondora. Bondora on paljudele tuntud, eriti oma kiire protsessi poolest, kuid samas ka kurikuulus oma kulukuse poolest. Bondorast taotlemine oli küll väga lihtne, kuid veidral kombel ei olnud võimalik taotleda 1 aasta pikkust perioodi. Selle asemel tuli lihtsalt nõustuda 60-kuuse perioodiga ehk 5 aasta pikkuse laenuperioodiga. Võta või jäta – lühemat varianti ei saanud taotleda.

Kuna laenuperiood osutus niivõrd suureks, kasvas ka tagasimakstav laenusumma üüratuks. Nimelt, 1000 euro laenamisel Bondorast 60 kuuks oleks tulnud tagasi maksta 2704.7 eurot! Teisisõnu, peale oleks tulnud maksta 1700 eurot, samas kui Coopist laenates oleks tulnud peale maksta 187 eurot. Laenukulukuse vahe on peaaegu 10-kordne!

Bondora pakutud intress oli samuti üsna jõhker – 39.43%€ ehk õige pisut madalam kui Creditstaris. Kuigi pika perioodi tõttu oleks pidanud iga kuu tasuma vaid 44 eurot, on niivõrd suur kogukulukus tõenäoliselt välistatud variant iga laenutaotleja jaoks.

Kokkuvõtteks: kui taotled laenu, ole valmis kõrgemaks intressiks ja peidetud tingimusteks

On selge, et Financeri laenutest ei anna ülevaadet kõigist laenuandjatest ning seega pole andmed kõige ülevaatlikumad, kuid see annab hea nö läbilõike sellest, mida võib üks keskmine laenutaotleja Eestis oodata. Samuti on selgelt näha, et isegi kui laenuandjate tingimused on pealtnäha sarnased, selgub taotlemisel, et laenuandjad käituvad VÄGA erinevalt.

Mitmete pankade pakutavad madalad intressimäärad on küll ahvatlevad, kuid võid olla valmis selleks, et kui sul pole täiesti ideaalne krediidiskoor (näiteks pole olnud kunagi maksehäireid, sissetulek on üle keskmise ning puuduvad igasugused kohustused), siis ei pruugi sa saada intressi, mis on isegi ligilähedane reklaamitud madalaimale intressile. Tõenäolisem ongi saada ülempiirile lähedal olev intress.

Samas aga on pankade pakutavad intressid ikkagi märksa madalamad nö kiirlaenupakkujatest (või krediidikonto pakkujatest). Vahe ei ole küll väga suur – näiteks meie testi puhul oli Coopi ja Creditstari pakkumiste vahe 75 eurot. Kui jutt käiks aga suurematest summadest ja pikkadest tagasimakseperioodidest, võib erinevus kasvada hiiglaslikuks.

Kahjuks on laenuturg endiselt pisut nagu metsik lääs ning seda eelkõige varjatud tingimuste pärast. Laenude kulukus on küll enamasti mõistlik ja selle osas ei pea ükski taotleja midagi kartma, kuid on väga reaalne, et taotleja saab eitava vastuse ilma, et tal oleks üldse aimu sellest, miks ta sellise vastuse sai. Mis kõige hullem – laenuandja ei selgita sulle vastuse tagamaid ning jätab sind lihtsalt teadmatusse.

Hea uudis on aga see, et isegi, kui üks laenuandja ütleb ära, on väga reaalne, et teised võtavad sind ikkagi vastu. Nagu ka meie testis selgus, siis “näkkas” kolmandal taotlusel Inbankiga, ehkki enne seda olid Bigbank ja TF Bank juba eitava vastuse andnud. Kui sul pole võlgnevusi, maksehäireid, sul on piisav sissetulek ja oled muidu täiesti korraliku rahalise seisuga, ei tasu alla anda, kui mõni koht ütlebki ära.

Kui tahad teha taotlemise enda jaoks lihtsamaks ja leida kohe soodsaima kulukusega laenuvõimalused, kasuta julgelt Financer.com võrdlustabeleid – anname endast parima, et sulle näidata võimalikult täpseid andmeid iga Eesti laenuandja kohta. Kui sul on aga kogemusi mõne laenuandjaga, olgu need kogemused head või halvad, jäta oma arvustus – nii saavad ka teised Eesti laenuhuvilised teha paremaid otsuseid!
×

Palun hinda ettevõtet Financer testis laenuandjaid: millistel tingimustel saab tegelikult laenu?

  • Hinda
  • Arvusta
  • Esita

Hinda

Kuidas sa hindad ettevõtte Financer testis laenuandjaid: millistel tingimustel saab tegelikult laenu? teenuseid ja tooteid?

Tagasi

Arvusta

Milline oli teenindus? Kas tekkis probleeme? Kas ettevõte vastas su ootustele? Ära jäta midagi ütlemata - tahame kuulda nii head kui halba!

Esita

Üks samm veel ja arvustus saab esitatud

Logi sisse e-posti aadressiga
Loo uus konto
 Sinu arvustus on ootel. Palun vaata oma e-posti ja klõpsa kinnituslingil.