Inflatsioon - mis see on ning on see halb?

Inflatsioonist räägitakse meedias peaaegu iga päev. Mis peitub selle kurjakuulutava mõiste taga ning kas see mõjutab kuidagi ka sind? Mis on deflatsioon? Räägime alljärgnevalt pisut lähemalt, mida inflatsioon endast kujutab.

Võitle inflatsiooniga ja ava hoius hoiu-laenuühistus:

  • Põnevad hoiusevariandid, nende seas pensionihoius
  • Paindlikud laenud, sh laen kinnisvara tagatisel
  • Võimalik saada laenu kinnisvara tagatisel alates 9,6% intressiga
  • Erinevaid finantsteenuseid ka äriklientidele
  • Üks vanimaid hoiu-laenuühistuid Eestis
  • Pakuvad ka kindlustusalaseid teenuseid
  • Laenud vahemikus 100 - 100 000 eurot
  • Tulusad ja mitmekülgsed hoiused
  • Hoiuste intressimäär kuni 9%
  • Osakapitali sissemakse peab olema vähemalt 30 eurot
  • Liikmetasu 9 eurot
  • Liikmetele ka eritingimustel paindlikud laenud
  • Tähtajalised hoiused intressiga kuni 6% aastas
  • Sisseastumismaks 10€
  • Hüpoteeklaenud kuni 500 000 eurot
  • Minimaalne hoiustamissumma 30 eurot
  • Lai valik laenu- ja hoiustamisvõimalusi ettevõtetele
  • Paindlik tähtajaline hoius
  • Võimalus avada ka kullahoius
  • Paindlik tarbimislaen ja liising

Mis on inflatsioon?

Inflatsioon tähendab kaupade ja teenuste hinnatõusu pikema aja jooksul, mistõttu väheneb raha väärtus ja ostujõud – ehk lihtsamini selgitades, inflatsioon on olukord, kus mõne aja möödudes saad osta 1 euro eest vähem, kui varem.

Oluline on silmas pidada, et inflatsioon ei kergita hindu, vaid inflatsioon on tõusnud hindade tulemus.

Inflatsiooni peamine mõõtühik on tarbijahinnaindeks (THI), mis iseloomustabki kaupade hinnamuutust. Tarbijahinnaindeksi arvutuse alusbaas on eelmise aasta detsembri hinnad.

Euroalas on ühtlustatud inflatsioonitase 2% või lähedalt alla selle. 2% on piisavalt madal tase, et garanteerida stabiilne hinnatase ning toetada majanduse arengut ja vältida deflatsiooni.

Mis on deflatsioon?

Deflatsioon on vastupidine nähtus inflatsioonile – tegemist on olukorraga, kus hinnad langevad pikemat aega.

See ei ole majandusele aga sugugi kasulikum, kuna kiputakse tarbimist ja investeeringuid edasi lükkama, lootuses, et hinnad langevad veelgi ning kokkuvõttes hakkab majandus nö “tagasikäigul” töötama.

Mis põhjustab hinnatõusu?

Selge on see, et hinnad ei tõuse iseenesest – kui üks müüja turul ehk tõstabki hinda, ei tähenda see ilmtingimata, et kõik teised müüjad teistel turgudel teevad sama. Inflatsioonil on mitmeid põhjuseid:

  • Korraga lastakse käibele liiga palju paberraha – tundub lausa absurdne, et raha väärtus langeb ja hinnad tõusevad, kui saadaval on rohkem raha. Tegelikult aga on raha juurde trükkimine üks peamisi inflatsiooni põhjuseid, kuna niiviisi langeb raha väärtus tohutult.
  • Suurem nõudlus, kõrgem hind – kui tootja näeb, et nõudlus toote järgi kasvab, siis naturaalselt ka tõstetakse toote hinda, sest tootja saab olla kindel, et toodet ostetakse. Eriti reaalne on selline olukord siis, kui riigis on paar suurtootjat, kelle käes on peamine turuosa – nad saavad endale “lubada” hindade tõstmist. Kui aga üks tootja tõstab hinda, siis näevad selles võimalust ka konkurendid, kes loodavad samuti teenida suuremat tulu hindu tõstes.
  • Kõrgem tootmishind – hindu ei tõsta üksnes lõpptootjad, vaid ka materjalide tarnijad. Kui materjalide tarnijad tõstavad hinda, suurenevad tootmiskulud ning seega on ka lõpptootja sunnitud hindu tõstma.
  • Palgainflatsioon – kui hinnad hakkavad tõusma, soovivad naturaalselt töötajad kõrgemat palka. See on hetkel Eestis üks suurimaid ohte, sest aina tõusva palgataseme tõttu peavad ettevõtted tegema rohkem kulusid, mis tähendab, et nende pakutavate toodete ja teenuste hind kallineb samuti.
  • Maksuinflatsioon – sarnaselt palgainflatsioonile mõjutab toodete ja teenuste lõpphinda tarbija jaoks üldine maksutaseme tõus. Kõrgemad maksud -> kõrgemad tootmiskulud ja tööjõukulud -> kõrgem hind.

Inflatsiooni mõju tarbijale

Inflatsiooni mõju on kõigile tuntav – kui raha väärtus on madalam, ei saa enam sama summa eest võrdses vääringus tooteid. Enim mõjutab inflatsioon aga järgmisi tooteid:

  • Kinnisvara – üürisummad tõusevad, samuti võivad tõusta kommunaalteenuste hinnad ning üldine elutase tunduvalt kallineda. Samas on see aga hea kinnisvara omanikule, kes saab tõusnud hinnataseme tõttu küsida kõrgemat hinda. Piltlikult öeldes: kui Mari maja maksis 2 aastat tagasi 40 000 eurot, siis nüüd võib selle hind olla 50 000 eurot. Samas aga kui Mari soovib üürida korterit, siis 2 aastat tagasi võis korteri üür olla 250 eurot, kuid nüüd 450 eurot. 
  • Laenud – inflatsioon mõjutab kõige tugevamalt laenuandjad, kuna laenusumma väärtus kahaneb. Laenuvõtjale on see aga kasulik, kuna võetud laen on odavam.
  • Toit ja olmekulud – sööma peab, sellest ei pääse. Kui aga tootmishinnad suurenevad, siis kallinevad ka toidukaubad ning seetõttu võis aasta tagasi olla toidupoe ostukorv tunduvalt soodsam kui hiljem.
  • Hoiused ja säästud vähenevad – aasta tagasi hoiusel olnud summa väärtus ei ole enam nii kõrge.

Kas inflatsioon on alati halb?

Kuigi inflatsioon tundub väga koleda sõnana ning toob endaga tavaliselt kaasa enamike jaoks negatiivsed muljed.

Inflatsioon ei ole aga alati halb.

Kui inflatsioon on liiga madal või isegi nullilähedane, jääb majandus seisakusse – see ei ole investeeringutesõbralik majanduskeskkond. Madal inflatsiooni määr tagab jätkusuutlikkuse ja julgustab investeerimist, mis tähendab, et teatud määral on inflatsioon täiesti vajalik ja hea.

Autori kohta

Aasta parimad laenuandjad

Toome esile kõige populaarsemad laenuandjad. Need laenufirmad on kõige usaldusväärsemad ja kõrgeima hinnanguga meie lugejate arvustuste kohaselt.

Võrdle kõiki laenuandjaid

Jälgi Financer.com tegemisi

Jälgi meid Facebookis