Maksehäired ja inkasso

Võlad, maksehäired, võlanõuded, kohtuskäimised ja inkasso on muutunud paljude eestlaste jaoks niivõrd tavapäraseks, et enam ei imestata, kui keegi on kuskil taas häda võlgnevustega, mis on kulmineerunud koledate inkassolugudega. Küsimus on aga selles, kas inkasso on tõesti suur kuri hunt, keda tasuks iga hinna eest karta? Kas inkasso petab inimesi ja pressib raha välja? Mida üldse teha, kui nõue postkasti kukub?

Millega tegeleb inkasso?

Lihtsustatult öeldes on inkassofirma ülesandeks “hapuks läinud” võlgade sissenõudmine. Enamjaolt on kõigil laenuettevõtetel koostöö mõne inkassofirmaga. Juhul, kui laenaja ei ole laenu õigeaegselt tagastanud, ei ole vastanud võlateavitustele ning pole näidanud üles soovi võlgnevusega tegeleda, näeb laenufirma ainsa lahendusena juhtumi edasi saatmist, kuna nii hoiab ettevõte kokku oma aega ja ressursse. Seejärel võtab juhtumi üle inkassofirma, kes on sellest hetkest peale enamat, kui lihtsalt esindaja – inkassofirma omandab seaduse mõttes kõik laenufirma õigused ning seega on võlgnevus täielikult inkassofirma pärusmaa.

Võlgnevused ei ole sugugi kerge teema ning kuna paratamatult on see mõlema poole jaoks stressirohke ja ka omamoodi negatiivne kogemus, on tülid ja probleemid kärmed tekkima. Seetõttu on meedias tihtipeale lugusid “hirmsatest” inkassomeestest, kes tulevad ukse taga kolkima ja võlga sisse nõudma. Ehk oli see tõesti nii paarkümmend aastat tagasi või ehk on need lood mõne värvikama kujutlusvõime sünnitised, ent reaalsuses on inkassofirmade tööjõu seas enamuses naised! Inkassofirma töötajad on tavaliselt juriidilise haridusega ning seetõttu annavad ka juriidilist nõu selle osas, kuidas võlgnevusega edasi toimida ja mida teha. Kuigi inkassofirmasid on erinevaid ning ei puudu ka pikantsemaid nende hulgast, on suur tõenäosus, et su kliendihalduriks on mõni tore naisterahvas, kes on hea eest selle väljas, et su võlgnevus saaks optimaalselt kaetud ja korda.

Kuidas tekivad maksehäired?

Maksehäirete kohta oleme varemgi Financer.com lehel rääkinud, täpsemat siin lehel. Maksehäired ja maksejõuetus on endiselt niivõrd suur tabuteema, kuigi ometi puudutab sadu tuhandeid Eesti inimesi. Miks nii? Ehk on asi inimlikus soovis alati edukas olla ning tunneme end ebaõnnestunult kui näitame, et oleme majanduslikult halvas olukorras … Inimlik uhkus on aga ka suur asjaolu, mis takistab võlgnevustega tegelemist ning viib lõpuks maksehäireteni.

Kui isiku andmed on kantud maksehäireregistrisse, siis enamjaolt arvatakse, et tegemist on tohutu võlgnevusega. Tegelikult aga on võimalik maksehäireregistrisse sattuda juba siis, kui võla suurus on üle 30€, võlgnik on saanud vähemalt 2 meeldetuletust tasumata summa kohta ning summa on endiselt maksmata. Seejärel on väga tõenäoline, et võlgnevusega tegelemine antakse edasi inkassofirmale, kes tõenäoliselt ka teeb kande registrisse.

Kusjuures, pole sugugi kummaline, et inimesed isegi ei tea võlgnevuse olemasolust ning ühel heal hetkel sajab sisse võlanõue inkassofirmalt. Selline olukord võib tekkida näiteks, kui olete kellegi teise jaoks laenu võtnud (rõhutame siinkohal, et seda ei tohiks küll kunagi teha), kui olete unustanud teenusepakkujaga lepingu katkestada, kuigi ei tarbi enam teenust … võimalusi on mitmeid. Kõige julgem on kontrollida aeg-ajalt oma seisu Krediidiinfo e-seifist, kus sellised asjad kajastuvad.

Mida teha, kui mu võlg on inkasso kätte jõudnud?

Esimese asjana tuleks säilitada rahu ja võtta seda pigem kui võimalust, mitte kui võla kulmineerumist millekski halvaks. Inkassofirmaga on tihtipeale tunduvalt lihtsam teha kokkuleppeid, mis sobivad su maksevõimekuse ehk kui suhtud asja mõistlikult, siis on tõenäoline, et saad inkassofirmaga sõlmida kokkuleppe, mida ehk laenufirma varem ei olnud nõus vastu võtma. Kui oled saanud võlateate või teavituse selle kohta, et su võlgnevust menetleb nüüd inkassofirma, tuleks kindlasti ettevõttega koheselt ühendust võtta ja esmalt selgitada välja kogu info – see tähendab, et kuigi inkassofirmaga on kokkuleppe tegemine hõlbus ja see võib sind päästa suurematest kuhjuvatest võlgadest, peaksid arvesse võtma, et tegemist on siiski ettevõttega, kes soovib teenida tulu ning seetõttu tasuks veenduda järgmistes punktides:

  • Küsi alati nõude alusdokumente – Võib juhtuda, et kuskil on tekkinud eksitus summade, isiku või lepingutega ning seetõttu tuleks kindlasti enne igasuguste kokkulepete tegemist veenduda, et inkassofirma nõude alus on korrektne ja vigadeta. Palu viisakalt alusdokumente ning haldur saadab need sulle kindlasti. Võta pigem natuke aega nendega tutvumiseks, ära kiirusta nende “läbi lappamisega”, sest muidu võivad olulised detailid kahe silma vahele jääda.
  • Veendu nõude summas – Nõude rahasumma on alati kurja juur ning võib juhtuda, et viiviseid on valesti arvutatud, pole arvestatud kõikide su makstud summadega, maksetähtajad on valed, intressisummad ei klapi – võimalusi on mitmeid. Kui sulle tundub, et nõude summa on ebareaalselt suur või ei vasta summale, mida oled ise arvestanud, siis tasub küsida inkassofirmalt arvutuskäiku ja täpsemat selgitust summade kohta, et saaksid asjadest kenasti aru. See on oluline ka puhuks, kui juhtum peaks jõudma kohtusse, kuna inkassofirma peab just selle info alusel esitama ka kohtus hagi. Parem valmistu sellisteks mustadeks stsenaariumiteks juba aegsasti ette!
  • Kahju hüvitamine? – Väga levinud on inkassopoolne kahjuhüvitusnõue, mis võib küündida üsna hirmuäratavatesse suurustesse. Kuna tegemist on väga suhtelise mõistega, mis ei ole seaduses niivõrd detailselt määratletud, mängitakse tihtipeale selle peale, et võlgnik soovib probleemist kiirelt vabaneda ja nõustub ka kahju hüvitamisega. Kui su nõudele on lisatud selline summa ning sa leiad, et sa ei ole tekitanud sellisel määral kahju ettevõttele, siis küsi selgitust selle kohta, milles kahju hüvitusnõue seisneb. Kui see on korralikult tõendatav ja inkassofirma on nõus andma selgitusi, on tegemist legitiimse nõudega, kuid kui vastusest puigeldakse kõrvale, võib selle taga olla ka midagi muud.
  • Maksehäireregister ei ole kivisse raiutud – Ehk juhtus, et avastasid oma nime maksehäireregistris, ent tegemist on täiesti õigustamata nõudega? Vahel tuleb ette kurioosseid juhtumeid, mille puhul pole maksehäirekanne õigustatud olnud ning sel puhul tasuks teada, et on alati võimalik ühendust võtta Krediidiinfoga, et tõestada selle kande valelikkust. Üldjuhul, kui miski registrikandes tekitab muresid, siis on alati targem võtta otse ühendust Krediidiinfoga!

Kui sul ongi tekkinud võlgnevus ja maksehäired ning inkassokirjad potsatavad postkasti, ei tasu peita pead liiva alla ning loota, et kirjad kaovad ise maagiliselt ära. Ainus, mis aitab, on probleemiga aktiivselt tegelemine. Inkassod on omamoodi nagu võlanõustajad, kes annavad tihtipeale head nõu, kuidas probleemi leevendada, pakuvad võimalust mõistliku maksegraafiku loomiseks ja aitavad üleüldiselt sellest tülikast olukorrast kenasti välja tulla. Ära karda inkassoga suhtlemist – nad on ka lõppude lõpuks kõigest inimesed!

Financer privaatsussätted

Kasutades financer.com veebilehte kinnitad sa, et oled tutvunud meie kasutustingimuste ja privaatsuspoliitikaga. Me kasutame küpsiseid selleks, et analüüsida ja jälgida seda, kuidas külastajad suhestuvad meie veebilehega ning selleks, et täiustada oma teenuseid. Teatud küpsiste kasutamiseks ja andmete kogumiseks on meil vaja sinu aktiivset nõusolekut. Vaata meie küpsise sätteid selleks, et saada teada, milliseid kolmandate poolte teenuseid me kasutame ning selleks, et igal ajal oma nõusolekust taganeda.

Facebooki turundus

SEO Solutions Ltd. (me) kui financer.com veebilehe haldaja kasutab Facebooki Pixel funktsiooni, et turundada meie sisu ja teenuseid meie külastajatele Facebooki vahendusel ning ühtlasi ka jälgida nende turundustegevuste tulemusi. Need andmed on meie jaoks anonüümsed ning on mõeldud üksnes statistika jaoks. Facebook võib Facebook Pixel kaudu kogutud andmeid ühendada sinu Facebooki profiiliga (nimi, e-posti aadress jms) ning kasutada neid andmeid oma turundustegevuse jaoks. Sa saad vaadata ja kontrollida Facebooki poolt kogutavaid andmeid oma Facebooki privaatsussätetes.