Mis juhtuks, kui kõik eestlased jätaksid maksud maksmata

Mis juhtuks, kui kõik eestlased jätaksid maksud maksmata?

  • oktoober 29, 2020
  • 7 minuti lugemine
  • Read Icon 137 lugemist

Maksud – eestlaste ametlik vaenlane #1. Pole vist ühtegi inimest, kes naudiks maksude maksmist. See on lihtsalt paratamatus, mida tuleb aktsepteerida.

Nagu öeldakse, siis elus on ainult kaks asja, mis on täiesti kindlad: maksud ja surm.

Maksud on vajalikud, kuid kas sa oled üldse mõelnud selle peale, kuidas tööandja sinu pealt makse maksab, miks need maksusummad olulised on ning mis juhtuks siis, kui ühel heal päeval ei maksaks enam ükski eestlane makse?

Kas see tähendaks Eesti riigi lõppu? Mis saaks Eesti maksusüsteemist?

Riiklikud maksud ja kohalikud maksud

Paljud inimesed kiruvad igapäevaselt, kuidas maksud on liiga kõrged. Aga millistest maksudest üldse räägitakse?

Eesti maksusüsteem jaguneb tegelikult laias laastus kaheks: riiklikud maksud ja kohalikud maksud.

Riigi eelarve täidetakse suuremas osas tulumaksu, käibemaksu ja sotsiaalmaksuga. Kohalikud maksud laekuvad otse kohaliku omavalitsuse “rahakotti”.

Mida maksurahaga tehakse?

Lihtsustatult rääkides, siis, kui sa käid tööl, maksab tööandja sinu palga pealt terve portsu makse. Riik kasutab seda raha selleks, et pakkuda erinevaid teenuseid, mida sina kasutad kogu aeg: kõik alates haridusest kuni tänavavalgustuseni.

Kui sa peaksid töö kaotama, siis saad toetuseid ja abi ainuüksi tänu sellele, et kõik inimesed panustavad maksudega riigi eelarvesse.

Maksuraha eest pakutakse kõiki “mugavusi”, millega oled ilmselt harjunud:

  • Haigekassa

  • Perearst

  • Traumapunkt

  • Maanteed

  • Lasteaed

  • Raamatukogu

  • Pension

  • Emapalk

  • Tuletõrje

  • Õpetajate palgad

Kui sa oled näiteks 100 euro eest maksnud makse, siis seda 100 eurot kulutatakse umbes niimoodi (EMTA andmetel):

Kui makse üldse ei makstaks, siis peaksid inimesed ostma ise kõik teenused või panema vähemalt üheskoos rahad kokku selleks, et soetada vajalikke asju: veetrassid, maanteed, koolimajad...

Näiteks ühe kilomeetri pikkuse teelõigu ehitamine maksab 5 miljonit eurot.

Koolimaja ehitus võib maksta umbes 7 miljonit eurot.

Üks liinibuss maksab umbes 300 000 eurot.

Mis juhtuks, kui keegi ei maksaks makse?

Kui mitte ühtegi maksu enam ei oleks ja otseses mõttes sentigi ei makstaks riigikassasse, on fakt see, et kogu riik kukuks kokku. Ja seda väga kiiresti.

Kui keegi ei maksa enam makse, kuivab riigi rahakott kiirelt kokku ning see tähendab, et riigikassas pole enam raha selleks, et pakkuda kõiki neid ülalmainitud mugavusi. See tähendaks näiteks seda, et:

  • koolid pannakse kinni;
  • kaitsetöötajad, politsei, piirivalve suletakse ja kõik kaitseüksuse töötajad saadetakse koju;
  • ühtegi toetust ei maksta;
  • riiklikud haiglad pannakse kinni;
  • postiteenust ei pakuta enam;
  • vanglad pannakse kinni.

Kõik riiklikud teenused katkevad.

Kuna pole enam piirivalvet, politseid ega mitte mingisugust korrakaitset, tähendab see, et kõik inimesed võivad vabalt teha, mida nad tahavad ilma, et sellele järgneks karistus. Paraku tähendab see suure tõenäosusega ka seda, et riigi võtab üle täielik anarhia, kus esimeses etapis hakkab osa ühiskonnast varastama, lõhkuma, laamendama. Keegi ei paneks neid ju vangi.

Samal ajal muidugi üritaksid teised inimesed neid takistada, mistõttu tekiksid massirahutused.

Tekib olukord, kus iga inimene peab enda eest seisma.

Täielik kaos.

Kujuta endale ette mistahes apokalüpsisefilmi või teleseriaali nagu „Elavad surnud“. Kui välja arvata kannibalistlikud zombid, siis on maksude kadumisel vähemalt esialgne olukord üsna sarnane.

Kuna aga loodus tühja kohta ei salli, siis alati on keegi, kes soovib hakata pakkuma puuduolevat teenust. Kui pole enam riiklikke teenusepakkujaid, võtavad selle rolli üle erasektori ettevõtjad:

  • tekib rohkem erahaiglaid ja erakoole;
  • turvateenuste pakkujad hakkavad täitma korrakaitse rolli;
  • võimalik, et tekiks privaatsõjavägi või privaatpolitsei.

Samas aga kujuta ette, kui riigis pole reaalset ühte kokkulepitud korrakaitseüksust, siis kuidas tagatakse täielik rahu? Suure tõenäosusega võib tekkida mitu erasõjaväge, kes hakkavad seejärel omavahel madistama. Lõppude lõpuks kannatavad ülejäänud inimesed ikkagi edasi.

Veelgi suurema tõenäosusega tekib riigis nö maffia, kes nõuab "kaitsesummasid" selleks, et sinu majapidamist teiste kurikaelte eest kaitsta. Selline olukord poleks just maailmas esmakordne.

Oletame nüüd hetkeks, et kõik inimesed suudavad maagiliselt järsku olla rahumeelsed ning näiteks alluda kõik ühele sõjaväeüksusele ja aktsepteerida nende kehtestatud korda. Mida tähendaks maksude puudumine sinu rahakotile?

Esimese hooga tähendaks see, et sul on hulgaliselt rohkem raha taskus - muidugi seda siis, kui sinu tööandja maksab sulle välja kogu raha, mis tal tavaliselt sinu peale kulub.

See tähendab, et kui sa saad hetkel kätte 1000 eurot, siis maksude puudumisel saaksid sa kätte umbes 1560 eurot. Just nii palju maksab sinu eest hetkel tööandja!

Lisanduva 560 euro eest saaks näiliselt üsna palju. Aga....

  • kui pole enam riiklikku kooli, pead maksma erakoolile ja tõenäoliselt mitte üldse vähe;
  • pead ostma endale ravikindlustuse või maksma ise oma ravikulude eest;
  • tõenäoliselt pead ostma mitmeid muid teenuseid selleks, et saaksid endale tagada näiteks sellise toreda luksuse nagu kraanivee.

Kuigi teoreetiliselt tundub 560 eurot vaba rahana päris lahe, siis praktikas ei saaks sa tõenäoliselt sugugi rohkem raha oma taskusse, kuna uued suurenenud kulud hammustaksid selle kõik ära.

Mõtle selle peale, kuidas sa kulutad oma tavalist tuludeklaratsiooniga saadavat raha. Kas sa paned selle ilusti kõrvale, säästad ja investeerid või kulutad selle ära?

Olgem ausad, suurem osa meist kulutab vaba raha siiski ära.

Kui sa tahad oma raha targemalt hallata, võta endale harjumuseks iga aasta tuludeklaratsiooniga saadav raha investeerida!

Loe siit lähemalt, kuidas hakata investeerima

Hakka investeerima:

Valitud 2 380 korda
  • eToro's on täisfunktsionaalne demoversioon, kus saab katsetada kauplemist.
  • Madal investeeringumiinimum
  • eTorol on unikaalne sotsiaalne CopyTrading funktsioon.
  • Kaubelda saab kõikide enim levinud valuutapaaride ja aktsiatega (75% tavainvestoritest kaotab CFD-dega kaubeldes raha).
Valitud 351 korda
  • Turvaline ja litsentseeritud kauplemisplatvorm, reguleeritud CySEC-i poolt
  • 0% komisjonitasu, pole peidetud tasusid
  • Võimendus kuni 1:200
  • Eestikeelne koduleht ja väga lihtne kauplemisplatvorm (75% tavainvestoritest kaotab CFD-dega kaubeldes raha).

Tahad või ei taha, aga makse on vaja

Fakt on see, et kuigi kellelegi ei meeldi makse maksta, siis ilma maksudeta ei saa. Mõnes mõttes maksame me selle eest, et meil oleks rahumeelne elu.

Ilma valitsuseta kukuks riik üsna kiiresti kokku. Ühiskond vajab teatud struktuuri ja reeglistikku. Isegi reeglistiku olemasolul toimub palju kuritegusid ja riik vohab probleemidest, kuid tänu seadusandlusele, korrakaitsele ja kõikidele toredatele riiklikele teenustele on elu Eestis siiski väga rahulik.

Kui sa ei usu sellesse, siis mõtle arenguriikidele, kes ei suuda oma probleemsest ühiskonnast üle saada.

Maksud on paratamatus, millega tuleb leppida, tahame me seda või mitte. Iga inimene, kes annab oma panuse, annab tegelikult panuse sellele, et Eestis jätkuks rahulik elu. Selline elu, kus meie suurimad probleemid on mõned löökaugud tänaval, rõske ilm ja naabri Mati, kes jälle mingi rumalusega hakkama sai.

Kas Eestis võiksid olla madalamad maksud?

Muidugi on omaette küsimus ka see, kas Eestis on ehk liiga kõrge maksukoorem. Tõsi, Eesti sotsiaalmaks on parasjagu krõbe. Iga ettevõtja nutab soolaseid pisaraid, makstes oma töötajale 1000 eurot palka, aga kandes üle 500 euro lisaks veel EMTA kontole.

Šveits on üks riikidest, kes on end tõestanud madala maksukoormaga, mis keskmiselt kipub jääma alla 15%. Ehkki pealtnäha kõlab see suurepärase maksuparadiisina, on fakt samas ka see, et Šveits on väga kallis riik. Ainuüksi imetillukese ühetoalise korteri üürimine läheb enamjaolt maksma kõvasti üle tuhande euro.

Kas Eestis võiksid olla pisut madalamad maksud? Ilmselt küll. Vähemalt oleks võimalik kaaluda käibemaksu vähendamist toidukaupadelt. Sellist praktikat kasutatakse juba mitmetes Euroopa riikides igati edukalt: siin-seal on toidukaupadel käibemaks alla 10%.

Muidugi on võimalik, et madalama käibemaksuga ei langeks toidukauba hind, vaid toidutootjad ja -müüjad küsiksid endist hinda, teenides ise madalama käibemaksu võrra rohkem tulu kui varem.

Iga asi on kahe otsaga ja pole halba ilma heata. Täpselt selline põhimõte kehtib sisuliselt iga maksusüsteemi kohta. Šveits on küll "maksuparadiis", kuid elamine kui selline on kallis. Portugal ja Hispaania on küll võrratu päikeselise ilmaga, kuid maksud nöörivad hinge.

Võib-olla oleks aeg lõpetada maksude pärast muretsemine ning selle asemel hoopis keskenduda heale. Võta oma rahaasjad käsile, tee endale kodune eelarve, loo meelerahufond, hakka investeerima ja mõistlikult rahaga ümber käima.

Maailmas pole ühtegi riiki, kus oleks täiuslik maksusüsteem. Fakt on aga see, et makse on vaja. Maksud ei ole valitsuse välja mõeldud plaan selleks, et sinu elu lihtsalt nüriks muuta. Maksud on paratamatu jõud, mis tagab rahuliku elu - selle elu, mida sa hetkel elad.

Autor Viktoria Krusenvald

Financer.com Eesti toimetaja. Olles ise väikeinvestor ja ettevõtja, hoian ma majandusteemadel kätt pulsil ning jagan oma teadmisi ka sinuga, et sa saaksid saavutada parema rahalise olukorra ja teha parimaid otsuseid.

Jaga
Read Icon 137 lugemist

Uuri meie teemasid