Mis saab pensionist? Financer.com selgitab, mida pensionireform tähendab ja mida teha oma rahaga edasi

6 minutit

Tänaseks pole tõenäoliselt ühtegi eestlast, kes poleks midagi kuulnud pensionireformist. Üsna vastuolulise muudatuse ümber keerleb nii palju infot (ja paanikat), et praeguseks on kogu teema enamike jaoks segi nagu puder ja kapsad. Mis siis täpsemalt pensionist saab? Kas täna tragilt tööd tegevad inimesed jäävad pensionipõlves paljaks nagu püksinööbid? Mida teha oma seni kogutud pensionirahaga pärast pensionireformi jõustumist? Kas oleks mõistlikum raha ise investeerida ja sel juhul, kus ja kuidas seda teha?

Financer.com toob sellesse teemasse pisut selgust ning selgitab lahti, mida pensionisammaste muudatus ja kogu pensionireform sinu jaoks sisuliselt tähendab.

Pensionireformi sisu: mida muudatus täpsemalt kaasa toob?

Kogu pensionireformi sisuks on teise pensionisamba lõhkumine.

Mida see tähendab?

Lihtne: kui hetkel on teine pensionisammas kõigile kohustuslik, siis pärast reformi jõustumist võib iga inimene vabalt teisest pensionisambast lahkuda. Sambaga liitumiseks või lahkumiseks tuleb lihtsalt teha pensionikeskusele avaldus.

Sisuliselt on võimalik edaspidi toimida oma teise sambaga ühel nendest viisidest:

  1. jätta raha pensionifondi, et seda edasi investeeritaks;
  2. võtta seni kogutud raha välja ja sellega teha, mida vähegi ise soovid;
  3. võtta raha välja ja hakata seda ise investeerima, luues isiklik investeerimiskonto.

Kõige atraktiivsem variant (ja ühtlasi variant, mis on kõige rohkem vastuolusid tekitanud rahva seas) on raha väljavõtmine.

Teisest pensionisambast raha väljavõtmine tähendab põhimõtteliselt seda, et sa saad seni kogutud teise samba raha lihtsalt kätte oma pangakontole kohe praegu, aastaid enne oma pensionipõlve algust. Vana süsteemi kohaselt ei saaks seda raha puutuda enne pensioni saabumist.

Olulised faktid, mida võiksid teada:

  1. Teise pensionisambasse kogutud raha makstakse ühe korraga välja kuni 10 000 euro ulatuses (suurema summa korral jagatakse makse kolmeks).
  2. Väljamakselt tuleb tasuda 20% tulumaksu.
  3. Pärast sambast lahkumist on võimalik sellega uuesti liituda 10 aasta pärast.
  4. Enne 1982. aastat sündinud inimesed, kes otsustavad liituda sambaga alles nüüd, saavad oma raha välja võtta 10 aasta pärast.

Olulised kuupäevad:

  1. Seadusemuudatus loodetakse vastu võtta selle aasta lõpus.
  2. Avaldusi sambast väljumiseks hakataks vastu võtma 2020. aasta juulist.
  3. Esimesed väljamaksed tehtaks 2021. aasta algusest alates.

Miks üldse valitsus tahab lammutada teist pensionisammast?

Teise pensionisamba lammutamine võib laias laastus tähendada seda, et pensionid tõusevad.

Kuidas see võimalik on?

Lihtsalt selgitatult, siis inimesed, kes loobuvad teisest sambast ning kelle sotsiaalmaks läheb esimesse sambasse, annavad riiklikusse pensionifondi lisaraha, mille abil saaks tõsta pensionit. Kuna sotsiaalmaksu kaudu pensionifondi laekunud raha saabki kasutada ainult pensionite jaoks, siis tähendab suurem fondi laekunud rahasumma ka võimalust tõsta makstavat pensionit.

See, kas pensionitõus on kindel või mitte, on aga täiesti lahtine küsimus, sest hetkel pole mitte mingit kindlust selle osas, kui paljud inimesed üldse lahkuksid teisest sambast. Ehkki tekib võimalus lahkuda, ei tähenda see, et kõik seda ka teevad. Endiselt on võimalik, et osad inimesed jätkavad senise süsteemiga, osad otsustavad hakata ise investeerima ning osad lihtsalt väljuvad süsteemist.

Kui inimesed loobuvad teisest sambast, tähendab see, et riigieelarves vabaneb üsna suur rahasumma. Hetkel maksab riik 4% sotsiaalmaksust teise sambasse iga inimese kohta, kuid kui inimesed loobuvad sambast, ei ole enam vaja teha seda 4%-list panust.

Kui inimesed ei jäta oma raha ei pensionifondi ega ei kanna seda investeerimiskontole ning võtavad selle välja, tuleb tasuda 20% tulumaksu, mis tähendab, et kõikide väljamaksete pealt saab riik ka suure tulumaksusumma.

Igal juhul on selge üks: teise pensionisamba lammutamine tähendab, et igaühel on vabadus otsustada, kas ta:

  • jätkab teise samba fondiga või
  • võtab raha välja ja kogub ise oma pensionipõlve jaoks raha.

Kas teisest sambast raha väljavõtmine on kiirtee võlast vabanemiseks? Mida võiks teha pensionisambast saadud rahaga?

Seniste uuringute kohaselt on selge, et peaaegu pooled eestlased kaaluvad sambast lahkumist ning iga kaheksas inimene on üsna veendunud selles otsuses. Psühholoogid, majandusteadlased ja paljud teised eksperdid on juba mitmel pool avaldanud murelikult arvamusi, kartes, et inimesed lihtsalt võtavad oma raha teisest sambast ära ja kulutavad selle tühja-tähja peale ilma tulevikule mõtlemata ning jäädes tulevikus lihtsalt rahast lagedaks.

Kas on aga tõesti vaja peljata nii musta stsenaariumit?

Esiteks peaksid kõik endale juurutama ühe arusaama: iga inimene vastutab ise oma rahaasjade eest ning riik, pank ega keegi teine ei saa kellelegi peale suruda või dikteerida, kuidas oma raha kasutama peaks. Mõni inimene võtab tõesti raha välja selleks, et see niisama ära kulutada. Kas see tähendab, et tema tulevikus terendab üksnes prügikastis sonkimine? Kindlasti mitte.

Me Financer.com-is usume, et igal eestlasel on võimekus parandada oma elujärge, kuid teise pensionisambaga liitumine või sellest lahkumine ei muuda suure tõenäosusega pikaajalises perspektiivis mitte midagi.

Miks?

Sest tegemist on lühiajalise rahasummaga. Nagu on eelnevalt meedias selgunud, ei ole enamikel inimestel teises pensionisambas just eriti suurt summat.

Jutt ei käi olukorrast, kus 100 000 inimest saab järsku pangakontole miljon eurot. Rahandusministeeriumi graafiku kohaselt on:

  • u 162 000 inimesel teises sambas kuni 1000 eurot;
  • u 99 000 inimesel on 10 000 – 20 000 eurot;
  • u 71 000 inimesel on seal 1000 – 2000 eurot;
  • u 63 000 inimesel on 2000 – 3000 eurot;
  • u 57 000 inimesel on 3000 – 4000 eurot.

Nagu Ärilehes tõdeti, siis väga paljudel inimestel ei ole teises pensionisambas eriti palju raha. Lõviosal neist on alla 10 000 euro.

Kui mõelda realistlikult, siis mida see tähendab, kui inimene saab täna endale pensionisambast kätte summa, mis on väiksem kui 10 000 eurot?

Kõige tõenäolisem on see, et suur osa inimestest kasutab raha selleks, et tasuda erinevaid järelmakse või muid kohustusi. Kantar Emori sõnul on eestlastel keskmiselt 7500 eurot laenukohustusi. Pensionisamba raha eest oleks seega reaalne tasuda oma olemasolevad kohustused.

Mida see tähendaks? Seda, et inimeste elujärg võib paraneda!

Ütleme, et Jüril on pensionisambas 10 000 eurot. Tal on 8000 euro ulatuses laenukohustusi, mille eest ta maksab hetkel iga kuu 250 eurot oma palgast. Ta võtab raha sambast välja, tasub 20% tulumaksu ja saab seega kätte 8000 eurot. Selle summa eest maksab ta oma laenukohustused ära ja saab võlavabaks. Nüüd on Jüril üle 250 eurot iga kuu ning ta võib selle raha panna näiteks ise kasvama hoiusele, ühisrahastusse, investeerimiskontole või kuhu iganes ta vähegi soovib. Kui Jüri investeerib 250 eurot iga kuu, on ta aastaga investeerinud 3000 eurot. Kui ta on investeerinud 10% tootlusega ühisrahastusse, on ta aastaga juurde teeninud 300 eurot.

Kas me peaksime tõesti kogu aeg inimeste käest vägisi raha võtma selleks, et tagada hea elujärg tulevikus? Igal inimesel peaks olema vaba voli otsustada, kuidas oma pensionipõlve tarbeks raha koguda, kuid fakt on see, et hetkel on tehtud pensionireformi ümber liiga palju paanikat. Miks peaksime me kartma, et kõik inimesed võtavad nüüd järsku pensionisamba raha ja lihtsalt “löövad selle laiaks”? Ehk oleks aeg usaldada seda, et inimesed teevad ratsionaalseid otsuseid ja kasutavad seda raha selleks, et midagi oma elus parandada?

Fakt on ka see, et enamikel inimestel ei ole pensionisambas nii meeletult suurt summat, et selle kättesaamine muudaks nende elu kuidagi väga mastaapsel viisil. Kellestki ei saa üleöö miljonär – inimesed saavad lihtsalt pisut suurema summa, mida kasutada kas oma elujärje parandamiseks hetkel ja mingite praeguste probleemide lahendamiseks või selleks, et raha ise investeerida.

Paljud majandusteadlased on viidanud, et inimesed ei oska ise oma vara kasvatada. Külvatakse paanikat ja hirmu selle osas, et inimesed “ei oska investeerida”. Reaalsus on aga see, et teise pensionisamba tootlus ei ole ka hetkel midagi kiiduväärt ning igal inimesel on olemas võimekus, et 6% oma palgast iga aasta ise kuhugi kasvama panna.

Näiteks võib investeerida kinnisvara ühisrahastusse:

  • Potentsiaalne tulusus 12.11% aastas
  • Eestimaise päritoluga platvorm
  • Investeeri kinnisvaralaenudesse
  • Lihtsa ja kasutajasõbraliku välimusega platvorm
  • Investeeri kinnisvarasse ja äriprojektidesse
  • Minimaalne investeeringusumma 100 eurot
  • Tulusus umbes 19.25 % aastas
  • Väga põhjalik taustakontroll kõikidel investeeringutel
  • Keskmine aastane kasum 14.6%
  • Teeni tulu üüritulult või kinnisvara väärtuse kasvu pealt
  • Aja jooksul investoritele välja makstud üle 3 miljoni euro
  • Alusta investeerimist 100 eurost

Kuidas ja kuhu investeerida teise pensionisamba raha?

Mitmed eksperdid on avaldanud oma muremõtteid eelkõige selle osas, et eestlased ei oska investeerida ning kardetakse, et inimesed lihtsalt kasutavad raha ära ja ei hakkagi kunagi raha säästma või investeerima.

Tegelikkuses pole aga ju mingit alust karta, et inimesed on nii vastutustundetud. Nagu eelnevalt mainitud, siis igal inimesel on vaba voli otsustada, kuidas oma elu elada ja oma raha kasutada.

Mis puudutab investeerimist, siis seda ei pea samuti kartma. Eestis on pikka aega jäetud investeerimisest mulje nagu see oleks midagi, millega ainult pankurid ja analüütikud hakkama saavad – nagu tavainimene ei saakski investoriks hakata.

Miks aga mitte?!

Me elame infoajastul, mil meil on vabalt internetis kättesaadav meeletu hulk investeerimisteemalist informatsiooni. Näiteks on täiesti võimalik igaühel läbida tasuta (või tasulisi) investeerimisteemalisi kursuseid erinevates internetipõhistes kursuseportaalides. Alati on võimalik osta või laenutada investeerimisteemalisi raamatuid. Kes tahab, leiab alati viisi, kuidas õppida!

Oma raha kasvatamine ei tähenda alati ka seda, et oleks vaja investeerida ainult aktsiatesse. Investeerimine tähendab oma raha kasvatamist ja aktsiatesse investeerimine pole ainus viis (kuigi aktsiad võiksid kahtlemata kuuluda investeeringute hulka). Investeerida on võimalik ühisrahastusse (laenates raha teistele inimestele või erinevatesse projektidesse), kinnisvarasse või hoopis omaenda ettevõtte loomisesse. Valikuid on väga palju!

Tõsi, iga investeeringuga käivad kaasas riskid – alati on oht kaotada oma raha. Seetõttu ongi oluline, et nö kõik munad ei pandaks samasse korvi, st kui investeerid, ei tohiks kunagi kõiki oma sääste panna ühe investeeringu alla (nt ühe aktsia või ühe ühisrahastusprojekti alla).

Me Financer.com-is julgustame aga inimesi võtma vastutust oma rahaasjade üle ning vältima ülemäärast paanitsemist. Isegi pensionifondiga käib kaasas risk – risk, et see ei kasva piisavalt hästi ning su raha muutub väärtusetuks aja jooksul inflatsiooni tõttu. Miski siin maailmas pole riskivaba. Ära aga karda ise investeerida – õpi ja arenda end, loe raamatuid ja õpi erinevaid viise, kuidas investeerida. Panus iseendasse ja oma teadmistesse on parim, mida sa saad enda jaoks teha.

Kas pensionisambast lahkumine muudab su järsku ülirikkaks või tulevikus ülivaeseks? Tõenäoliselt mitte kumbagi. Kas sambasse jäämine muudab sind järsku vaeseks või rikkaks? Mitte kumbagi.

Sul on aga otsustusvabadus. Kuna pensionireformi vastuvõtmise ja käimalöömisega läheb veel jupp maad aega, soovitame soojalt kõigil hakata rohkem aega kulutama lisateadmiste omandamisele ja investeerimisteemade uurimisele. Investeerimine pole raske ja pensionireform ei vii veel Eestit hukka – ärme paanitse ning mõtleme ratsionaalselt oma tulevikule ja rahaasjade korrastamisele.

×

Palun hinda ettevõtet Mis saab pensionist? Financer.com selgitab, mida pensionireform tähendab ja mida teha oma rahaga edasi