KrĂŒptoraha kiirjuhend: mis, kus ja kuidas

KrĂŒptoraha, Bitcoin, kaevandamine – kĂ”ik see kĂ”lab nagu mingi kauge utoopia. Pole aga mingi saladus, et krĂŒptovaluuta on muutunud aina populaarsemaks. Sellel lehel anname kiire ĂŒlevaate kĂ”igest, mida vĂ”iksid krĂŒptoraha kohta teada. Kui otsid aga sobivat platvormi krĂŒptomĂŒntide ostmiseks, vaata meie vĂ”rdlustabelit allpool.

Otsid teisi investeerimisvÔimalusi? Vaata siit

Vali parim krĂŒptoraha platvorm

  • VĂ”imalik osta Bitcoine krediitkaardiga
  • Saadaval 5 erinevat krĂŒptovaluutat
  • Saadaval Eesti kasutajate jaoks
  • UsaldusvÀÀrne ja lĂ€bipaistvate tingimustega ettevĂ”te
Vaata siit

Valitud 283 korda

Mis on krĂŒptoraha ja kuidas see töötab

On raske leida inimest, kes poleks kuulnud krĂŒptoraha kohta mitte midagi. See vĂ€lismaine trend on viimasel ajal tasapisi ka Eestisse tekkinud ning mida aeg edasi, seda rohkem on ka eestlased huvitatud krĂŒptovaluuta ostmisest. Mis aga krĂŒptoraha ĂŒldse endast kujutab?

KrĂŒptoraha on sisuliselt virtuaalne valuuta. Sellel pole fĂŒĂŒsilist vormi nagu tavapĂ€rasel rahal, kuid selle eest saab osta tooteid ja maksta teenuste eest. Esimene suure tĂ€helennuga krĂŒptoraha oli Bitcoin, mida tutvustati 2009. aastal kui “inimeselt-inimesele elektroonilist rahasĂŒsteemi“.

KrĂŒptoraha on enamasti detsentraliseeritud, mis tĂ€hendab, et pole mingit keskset kontrollivat vĂ”imu, kes omaks raha ĂŒle nö viimast sĂ”na.

Kuidas krĂŒptoraha töötab

Detsentraliseeritud raha nagu Bitcoini vĂ”tmepunkt on Blockchain ehk plokiahel. See on sisuliselt avalik ĂŒlevaade absoluutselt igast tehingust, mis on vĂ”rgustikus toimunud. Niiviisi nĂ€evad tegelikult kĂ”ik vĂ”rgustiku liikmed kĂ”ikide kontoseisu. KĂ”lab veidralt, kas pole?

Ole aga mureta – keegi ei nĂ€e sinu nime ega midagi muud taolist. Iga tehing sisaldab ĂŒksnes saatja ja saaja avalikku vĂ”tit (ehk krĂŒptorahakoti aadressit) ning mĂŒntide hulka. Iga tehing tuleb ka kinnitada privaatvĂ”tmega, mida ei nĂ€e mitte keegi.

Kogu asja tuum on krĂŒptograafia, mis on pĂ”himĂ”tteliselt ĂŒks suur matemaatiline andmestik.

LĂŒhidalt kokkuvĂ”ttes on krĂŒptoraha privaatne, turvaline ja saadaval absoluutselt kĂ”ikidele inimestele internetiĂŒhenduse kaudu.

Igal krĂŒptovaluutal on oma vÀÀrtus, mis sĂ”ltub vĂ”rgustiku kasutajatest. Mida rohkem teatud krĂŒptoraha kasutatakse, seda kĂ”rgem on selle vÀÀrtus, seega on ĂŒsna raske nĂ€iteks ĂŒheselt öelda, milline on btc vs eur kurss, kuna see vĂ”ib muutuda vĂ€ga kiiresti.

Kuna tegemist on detsentraliseeritud sĂŒsteemiga, tĂ€hendab see, et sisuliselt tugineb sĂŒsteem osalejate legitiimsele tegevusele ning sellele, et iga tehing on igati Ă”iguspĂ€rane. Kui mĂ”ni punkt vĂ”rgustikus peaks alt minema, vĂ”ib see kogu sĂŒsteemi upakile ajada. KĂŒll aga ei pea selle pĂ€rast kartma, kuna sĂŒsteem tugineb mitmetele keerulistele reeglistikele ja tugevale krĂŒptograafiale, mis takistavad probleemide tekkimist.

KĂ”ige levinumad krĂŒptorahad

Nagu mainitud, siis Bitcoin on maailma esimene krĂŒptoraha, mis alustas kogu hullust. Bitcoinile lisaks on aga ka teisi krĂŒptovaluutasid nagu nĂ€iteks:

  • Ethereum – programmeeritav valuuta, mis vĂ”imaldab ehitada enda ĂŒmber erinevaid rakendusi ja muud taolist;
  • Ripple – omapĂ€rane krĂŒptoraha, mis ei kasutagi plokiahelat. Selle asemel kasutatakse teist protsessi, mis on kĂŒll Bitcoinidest kiirem, kuid ka mĂ€rksa haavatavam;
  • Litecoin – sisuliselt Bitcoini haru, mis töötab kordades kiiremini ning kuhu kuulub oluliselt rohkem mĂŒnte (ĂŒle 80 miljoni);
  • Dash – kahetasandiline vĂ”rgustik, kus esimesel astmel on kaevandajad ning teisel juba pisut meisterlikumad tegelased, kes tehingutega tegelevad.
  • Monero – ĂŒks kĂ”ige aktiivsemaid krĂŒptovaluutasid, kus on Bitcoinile sarnaselt vĂ”imalik teha privaatseid tehinguid.

Mida krĂŒptorahaga teha saab

Toodete ostmine

KrĂŒptoraha on hakatud kasutama aina rohkemates kohtades. Kui veel paari aasta eest oli raske oma Bitcoine rakendada kuskil, siis tĂ€napĂ€eval on juba ĂŒsna paljud teeninduspunktid vĂ”tnud kasutusele ka krĂŒptovaluuta.

Eestis ei ole kĂŒll Bitcoinid veel eriti laialdaselt kasutuses, kuid vĂ€lismaised veebipoed on hakkanud erinevaid krĂŒptorahasid aktsepteerima ĂŒsna laialdaselt. Tasuda saab nii kaupade kui teenuste eest e-poodides, teha hotellibroneeringuid ja palju muud. Apple on samuti aktsepteerinud krĂŒptovaluutasid App Store’is.

KrĂŒptoraha investeerimine

Olgu siinkohal öeldud, et krĂŒptovaluuta investeerimine on riskantne, nagu iga teine investeerimistegevus. SeepĂ€rast tuleks oma otsused vĂ€ga pĂ”hjalikult lĂ€bi mĂ”elda ning konsulteerida asjatundjatega. Pea meeles, et alati on oht oma raha kaotada.

Internetis levib hulk lugusid sellest, kuidas inimesed on ostnud Bitcoine mĂ”nesaja dollari eest ning nĂŒĂŒdseks on Bitcoinide vÀÀrtus tĂ”usnud mitme tuhande dollarini, muutes tehtud investeeringu hĂ€mmastavalt tulusaks. SeepĂ€rast on ka krĂŒptoraha investeerimine aina populaarsemaks muutunud.

Tasub aga mainida, et krĂŒptovaluuta nĂ€ol on tegemist ÀÀrmiselt riskantse investeeringuga. Pole pĂ”himĂ”tteliselt ĂŒhtegi teist vara, mille turuvÀÀrtus kĂ”iguks nii kiiresti ning nii mastaapselt. Kuna krĂŒptoturg ei ole ka oluliselt reguleeritud, ei ole kontrolli kĂ”ikumiste ĂŒle.

SeetĂ”ttu ei saa krĂŒptovaluutat kunagi vĂ”rrelda ehtsa valuutaga, mille puhul hoitakse kursikĂ”ikumistel silma peal olulise tĂ€psusega ning kĂ”ikide riikide keskpangad hoiavad kursil silma peal, vĂ€ltimaks raha vÀÀrtuse jĂ€rsku muutumist.

Bitcoin on kĂ”ige populaarsem krĂŒptovaluuta, millesse investeeritakse, kuid tĂ€naseks on hoogustunud ka mitmed teised krĂŒptorahad nagu nĂ€iteks Ethereum, Litecoin, Ripple ja Monero.

Nagu iga investeeringu puhul, tuleks ka krĂŒptovaluuta turul hoida silma peal, kuna iga vĂ€iksemgi uudis vĂ”ib muuta olukorda.

Kui sa teenid oma krĂŒptoraha investeeringult tulu, langeb see kenasti tulumaksu alla, kuid mitte kĂ€ibemaksu alla. Maksu- ja Tolliamet on andnud ka sellekohast informatsiooni, mille leiab sellelt lehelt. Pea seega meeles, et kĂ”ik tuleb kenasti oma tuludeklaratsioonile kirja panna.

KrĂŒptoraha kaevandamine

Kaevandamine on ilmselt krĂŒptoraha kĂ”ige veidram kĂŒlg. Sarnaselt kauplemisele on aga ka kaevandamine investeering.

Kaevandajad on krĂŒptovaluuta ahela kĂ”ige olulisemad tegijad, kes on sisuliselt nagu “raamatupidajad”. Kaevandajad kasutavad oma arvuti vĂ”imsust (CPU-d) selleks, et lahendada keerulisi krĂŒptograafilisi mĂ”istatusi, mis on vajalikud tehingute tegemiseks ning ĂŒhtlasi selleks, et tehinguid salvestada plokiahelas.

Üks huvitavaid asjaolusid kaevandamise osas on mĂ”istatuste raskuse kasvamine. Mida rohkem inimesi ĂŒritab lahendada mĂ”istatusi, seda raskemaks muutuvad mĂ”istatused.

MĂ”ne aasta eest oli vĂ”imalik Bitcoinide kaevandamisega teenida ĂŒsna korralikult tulu, aga tĂ€naseks on kaevandamine niivĂ”rd populaarseks muutunud, et reaalse tulu teenimiseks on vaja vĂ€ga tĂ”sist riistvara, rÀÀkimata tohututest elektriarvetest, mis tekivad kogu varustuse tööshoidmise tĂ”ttu.

RÀÀkides kasumist, siis sĂŒsteem on lihtne. Nimelt, kui kaevandaja suudab mĂ”istatuse lahendada, saavad nad auhinna, pluss tehingutasu. Eduka lahendamise tĂ”enĂ€osus mĂ”istagi kasvab seda rohkem, mida rohkem on vĂ”imalik CPU-d kaevandamisele suunata. Seega, rohkem CPU-d = rohkem tulu.

TĂ€naseks pĂ€evaks on auhindade vÀÀrtus oluliselt kahanenud. Kui Bitcoini alguspĂ€evil oli eduka kaevandamise auhind nĂ€iteks 50 BTC-d, siis hetkel vĂ”ib see olla vaid kĂŒmmekond Bitcoini. Asja point on selles, et ringluses saab olla ĂŒksnes 21 miljonit Bitcoini ning 2017. aasta lĂ”puks oli nĂ€iteks 17 miljonit Bitcoini juba kaevandatud, seega muutub kaevandamine ka raskemaks.

KrĂŒptoraha ostmine ja hoiustamine

KrĂŒptoraha, eriti Bitcoinide, ostmine on vĂ€ga lihtne. Seda saab teha mitmete platvormide kaudu, mis tegelevad just nimelt BTC ja teiste krĂŒptovaluutade vahendamisega, nagu nĂ€iteks Paybis. KrĂŒptomĂŒnte on vĂ”imalik ka vahetada teiste inimeste vahel, nĂ€iteks kui keegi avaldab lihtsalt soovi mĂŒĂŒa oma Bitcoine.

Kui soovid krĂŒptoraha osta, siis on siiski esimene samm leida mĂ”ni usaldusvÀÀrne platvorm, kuna see muudab kogu tegevuse mĂ€rksa lihtsamaks. Bitcoinide ostmine on kĂ”ige lihtsam, kuna tegemist on endiselt kĂ”ige populaarsema krĂŒptovaluutaga, kuid ka teised digitaalsed valuutad on hakkanud muutuma populaarsemateks.

NIPP: Sobiva platvormi leidmiseks vĂ”id vaadata nĂ€iteks selle lehekĂŒlje ĂŒlaosas olevat vĂ”rdlustabelit, kus toome vĂ€lja mĂ”ned platvormid, mille kaudu on vĂ”imalik hankida erinevaid krĂŒptomĂŒnte.

KrĂŒptovaluuta rahakott

PĂ€rast krĂŒptoraha ostmist on vaja ka kohta, kus mĂŒnte hoiustada. Kuna krĂŒptomĂŒndid nagu Bitcoin on digitaalsed, st neil pole fĂŒĂŒsilist vormi, ei ole sisuliselt vĂ”imalik neid hoiustada – krĂŒptoraha on pĂ”himĂ”tteliselt number, mis on kuskil kirjas.

KrĂŒptomĂŒntide, eriti Bitcoinide, hoiustamiseks on aga siiski mitu vĂ”imalust:

Paberrahakott

Paberrahakott on pĂ”himĂ”tteliselt ĂŒks dokument, kus on kirjas kasutaja avalik ja privaatne vĂ”ti, mille vahendusel saab Bitcoine edastada. Tihti prinditakse need vĂ€lja QR-koodi formaadis, et oleks vĂ”imalik nĂ€iteks mobiili abil skĂ€neerida kood telefoni ning teha tehinguid kiiremini.

Paberrahakoti saamiseks vÔib kasutada mitmeid olemasolevaid teenuseid ning pÀrast teenusega liitumist vÔib dokumendi vÀlja printida.

Selline variant sobib eriti hÀsti neile, kes kardavad hÀkkereid ning soovivad, et nende privaatsus oleks kaitstud. Samas aga teame me kÔik, kui lihtne on paberdokumente kaotada vÔi rikkuda, seega on mÔistlik paberrahakotti hoida seifis.

Mobiilne krĂŒptorahakott

Mobiilne Bitcoini rahakott sobib kĂ”ige paremini neile, kes kasutavad igapĂ€evases elus kĂ”ige rohkem nutitelefoni ning soovivad teenuste ja toodete eest tasuda mobiili abil. Rahakoti jaoks tuleb hankida vastav rakendus – erinevaid rakendusi on nii iOS kui Android seadmetele.

Mobiilse rahakoti peamine miinus on nende nĂ”rkus: taolised krĂŒptomĂŒntide rahakotid on lausa kurikuulsad hĂ€kkerirĂŒnnakute poolest. Veelgi hullem, kui keegi saab su nutitelefonile ligipÀÀsu, on ÀÀrmiselt lihtne saada ligipÀÀs ka rahakotile.

Veebirahakotid

Veebirahakotid hoiavad kasutaja privaatvĂ”tit serveris. See tĂ€hendab, et kui sul on internetiĂŒhendusega seade, on ka oma rahale lihtne ligi pÀÀseda. JĂ€llegi on aga suur oht, et keegi vĂ”ib serverisse sisse tungida ning saada privaatvĂ”tmed teada.

Desktop-rahakott

Desktopil olev rahakott on nÔks tugevam kui eelnevad kaks. Selline rahakott laaditakse arvutisse, seega on privaatvÔti salvestatud kÔvakettale. Kuna sel juhul pole mÀngus kolmandad pooled, kes Àppe vÔi servereid haldaks, on vÔtme varastamine mÀrksa keerulisem.

KÔige levinumad taolised programmid on nÀiteks Electrum, Exodus ja Bitcoin Core.

RiistvarapÔhine rahakott

RiistvarapĂ”hine rahakott on kĂ”ige unikaalsem, kuna kasutaja privaatvĂ”tit hoitakse turvalisel riistvaraseadmel. Tegemist on kahtlemata kĂ”ige turvalisema viisiga, kuidas Bitcoine hoiustada ning tĂ€nini pole veel teada olukorda, kus riistvarapĂ”hisest rahakotist oleks vĂ”ti Ă€ra varastatud. RiistvarapĂ”hiseid krĂŒptokotte saab kasutada interaktiivselt, kuid need on viiruste suhtes tĂ€iesti immuunsed. MĂ”nel sellisel rahakotil on isegi ekraan, mille kaudu imporditakse rahakoti andmeid.

Seni, kuni sa hangid rahakoti, mille looja on usaldusvÀÀrne ning vĂ”imekas, on sinu Bitcoinid tĂ€iesti turvaliselt hoitud. Üks kĂ”ige tunnustatumaid tootjaid on Trezor (kes ongi seejuures seifitootja) ning nende toodetud riistvarapĂ”hine krĂŒptorahakott maksab 100 euro ringis.

KrĂŒptorahakottide turvalisus

KrĂŒptoraha on meelitanud hĂ€kkereid ja pettureid ligi nagu mesi meelitab karusid. SeetĂ”ttu on selge, et krĂŒptorahakotid vĂ”ivad olla igal juhul ebaturvalised, nĂ€iteks vĂ”ib:

  • rahakott sattuda pahavara ohvriks – pahavaraline tarkvara vĂ”ib sĂŒsteemi tungida ja leida privaatvĂ”tme ĂŒles, misjĂ€rel on su Bitcoinid kadunud vaid mĂ”ne hetkega. Pahavarasid on lademetes ning need vĂ”ivad peituda igal nurgal internetiavarustes.
  • virtuaalne vahetusplatvorm vĂ”ib kogu rahaga minema tĂ”mmata.
  • sa vĂ”id kaotada telefoni vĂ”i muu seadme, kuhu oli rahakott salvestatud. 

KĂ”ige turvalisem viis oma Bitcoinide vĂ”i teiste krĂŒptomĂŒntide hoiustamiseks on vĂ€ltida rahakotte, mis kasutavad internetiĂŒhendust. Hoia silmad-kĂ”rvad pidevalt lahti, hangi oma seadmesse viirusetĂ”rje ning ole tĂ€helepanelik.

KrĂŒptoraha plussid ja miinused

KrĂŒptoraha on ĂŒtlemata intrigeeriv teema, millel on nii tuliseid pooldajaid kui ka vastuseisjaid. Siinkohal toome vĂ€lja mĂ”ned levinumad plussid ja miinused, mida krĂŒptorahaga seoses vĂ”ib arvestada:

  • Privaatsus vĂ”ib muuta petturite elu lihtsamaks, nĂ€iteks kasutavad hĂ€kkerid ja pahavara loojad enamasti Bitcoine;
  • KrĂŒptorahaga ei saa eriti paljudes kohtades maksta, seega on raha kasutamine piiratud;
  • KrĂŒptoraha turg on tohutult volatiivne, mis tĂ€hendab, et vaid mĂ”ne kuu jooksul vĂ”ib teatud krĂŒptoraha vÀÀrtus tĂ”usta vĂ”i kahaneda sadades kordades. Kuna krĂŒptodel pole tsentraalvĂ”imu, ei ole kedagi, kes saaks volatiivsust kontrolli all hoida;
  • KrĂŒptoraha kaevandamine nĂ”uab tohutult CPU-d, seega on tavakasutajal vĂ€ga keeruline teenida korralikult raha sellega;
  • Kui tehinguga lĂ€heb midagi valesti vĂ”i mĂŒndid lĂ€hevad kaotsi, ei ole neid kuidagi vĂ”imalik tagasi saada.

KrĂŒptoraha on ÀÀrmiselt pĂ”nev 21. sajandi leiutis, mis on kindlasti meie majandusruumis veel pikka aega ning kasvab aina menukamaks. Kas Bitcoinid vĂ”i muu krĂŒptoraha on ka sinu jaoks? See on sinu otsustada. Pea aga meeles, et isegi virtuaalse rahaga kĂ€ivad kaasas riskid ning volatiivse olemusega investeeringud vĂ”ivad kaasa tuua raha kaotamise. Enne krĂŒptoraha ostmist mĂ”tle kindlasti otsus korralikult lĂ€bi ning rÀÀgi asjatundjatega.

Autori kohta

Aasta parimad laenuandjad

Toome esile kÔige populaarsemad laenuandjad. Need laenufirmad on kÔige usaldusvÀÀrsemad ja kÔrgeima hinnanguga meie lugejate arvustuste kohaselt.

(aluseks 21 arvustust)

(aluseks 24 arvustust)

(aluseks 15 arvustust)

VÔrdle kÔiki laenuandjaid

JĂ€lgi Financer.com tegemisi

JĂ€lgi meid Facebookis

×

Palun hinda ettevĂ”tet KrĂŒptoraha