Rahapsühholoogia: miks raha kulutamine tekitab hea enesetunde (ja vahel hoopis süümetunde)?

6 minutit

Olgu tegemist hullude päevade, musta reede või IKEA-hullustusega, ka eestlaseid on tabanud ostumaania. Tarbimisühiskonna inetu pale näib küll kimbutavat ainult läänemaailma, kuid tegelikult on see sama hirmsal kombel ründamas ka meie väikest Eestit.

Hirmutav hulk inimesi on isegi enesele teadmata ostusõltlased. Oma ostulembuse rahuldamiseks võetakse tihtipeale aga tarbimislaenu. Tagajärg: võimetus laenu tasumisega toime tulla, võlad ja allakäiguspiraal.

Kõik selle pärast, et sooviti osta uus telefon, telekas või kas või lihtsalt mõni uus vinge tehnikavidin. Nagu Pärnu pankrotihaldur Andrus Õnnik hiljuti Postimehes tõdes: laenu võetakse igapäevaesemete nagu riiete, kosmeetika, telefonide, nutividinate ja muu taolise ostmiseks.

Kuna märkimisväärne hulk eestlaseid on kimpus võlgnevustega, mis on tekkinud väga lihtsast väikesest ostusoovist (ning on hiljem kasvanud suureks võlakeeriseks, kuna võetakse uus laen vana kinnimaksmiseks), on oluline mõista, miks üldse kiputakse niivõrd agaralt ostlema. Mis paneb ka eestlaseid poe suunas sammu seadma ning kulutama raha või hoopis võtma endale laenukohustuse kukile, et midagi osta?

Põhjus on üsna lihtne: raha kulutamine võib tekitada meis õnnetunde või isegi joovastuse. Teatud tasandil sarnaneb see ehtsa sõltuvusega.

Raha kulutamine on otseselt seotud õnnetundega

Inimmõistus võib töötada väga kummalistel viisidel. Nimelt, neurotransmitter dopamiin – meie aju nö „õnnekemikaal“ – vabaneb meie mõistuses nagu auhind, mis tekitab hea enesetunde ja millega mõistus annab teada, et dopamiini vabastanud tegevust tuleks teha veelgi (ikka selleks, et rohkem dopamiini saada).

Ostlemine on just üks sellistest tegevustest, mis on ka teadlaste poolt leidnud kinnitust kui üks väga reaalne sütik, mistõttu vabastatakse meie ajus dopamiini.

Muidugi pole lood nii lihtsad. On ju selge, et inimestel on ka impulsikontroll ning päris mõtlematult rahakotisuud ei avata. Just sellele küsimusele heideti pilk ühes 2007. aasta uuringus, kus uuriti, kuidas aju reageerib ostlemisele. Aju mõnukeskus aktiveerus küll siis, kui inimestele näidati erinevaid tooteid (st nad mõtlesid potentsiaalselt asja ostmisele), kuid kui inimestele öeldi asja hind, aktiveerus otsuste tegemise eest vastutav osa ajus üheskoos valukeskusega.

Täpselt nii – mõte sellest, et oma raskelt teenitud raha tuleb kulutada, võib teha lausa haiget teatud tasandil. Vähemalt võib sinu aju seda niimoodi tõlgendada ning aidata sul vältida mõttetu väljamineku tegemist.

Kui meil kõigil on ajus täiesti funktsioneeriv kaitse impulssostude eest, siis miks on siiski ostusõltuvus niivõrd süvenev probleem?

Mõne inimese puhul on dopamiinist tulenev kohene heaolutunne lihtsalt niivõrd võimas, et see kaalub üle negatiivsed küljed. Mõnel inimesel võib olla ka pisut üleliia aktiivne dopamiiniretseptor, mistõttu vabastatakse dopamiini rohkem.

Kokkuvõtlikult – asjade ostmine paneb aju vabastama dopamiini, mis tekitab hea enesetunde. Seetõttu võibki kogeda head tuju pärast ostlemist ning paraku võib see viia ka reaalse ostusõltuvuse tekkimiseni.

5 psühholoogilist põhjust, miks raha kulutamine tekitab hea enesetunde

Kui dopamiini töö meie ajus on puhtalt füüsiline reaktsioon, siis ei saa eitada, et ostlemine võib tekitada õnnetunde ka hoopis mitmetel psühholoogilistel põhjustel. Siin on näiteks 5 sellist põhjust, mis võivad panna sind rohkem ostma:

1. Sa tunned, et sul on kontroll maailma üle

Kas oled kunagi olnud olukorras, kus näiteks su ülemus karjub su peale, kuigi sina pole milleski süüdi olnud? Elus on palju hetki, mil võid tunda, et sul pole lihtsalt mitte mingit kontrolli oma elu üle. Tagajärjeks on stress, viha, kurbus ja muud negatiivsed emotsioonid.

Kontrolli enda kätte haaramiseks hakkavadki mõned inimesed kaubanduskeskuseid külastama, kuna ostlemise ajal on kogu kontroll sinu käes. Sa tahad teises suuruses pükse? Kutsu vaid teenindaja ja ta lahendab kõik su soovid! Ostlemine on üks hetk, mil sa saad ise kontrollida, kuidas asjad kulgevad.

Seetõttu võib ostlemine tekitada kõrgema enesehinnangu ning taastada ka sinu emotsionaalse seisundi, vähendades stressi ja viha.

2. Ostlemine annab lootust tulevikuks

Üks suurimaid põhjuseid, miks inimesed tunnevad end ärevana, kurvana või stressis, on tunne nagu kogu lootus oleks kadunud.

Ostlemine tuleb appi ka selles olukorras. Kujuta ette, et lehitsed veebipoodi ning vaatad parasjagu erinevaid kingi. Kingapilte vaadates kujutad tõenäoliselt ka endale ette, kuidas sa neid kannaksid ja kuidas tunned end kingi kandes. See kujutluspilt tekitab positiivse ootusärevuse, eriti, kui otsustad ka need kingad tellida ning jääd põnevusega pakki ootama.

Isegi, kui selline lootus tundub olevat tühine, annab see su ellu juurde midagi positiivset, mida oodata. Kui elu on väga stressirohke, võib isegi väga tühisena näiv lootusekiir olla suur abi.

3. Sa saad lahendada probleeme

Kui mõelda ostlemise olemusele, siis tegelikult lahendame me ostlemise ajal väikeseid probleeme. Köögilaud on kole? Uus laudlina võib aidata. Diivanil lösutamine on ebamugav? Uued diivanipadjad võivad asja korda ajada. Käenahk on talvel liiga kuiv? Kosmeetikapoes on tõenäoliselt lahendus olemas.

Isegi triviaalsete probleemide lahendamine aitab suurendada enesekindlust. Lõppude lõpuks: kui sa saad hakkama väikeste probleemidega, siis saad ju hakkama ka suuremate asjadega!

4. Sinu enesekindlus kasvab

Nagu juba eelnevalt mainitud, võib ostlemine aidata kasvatada enesekindlust ja enesehinnangut üleüldiselt. Kujuta ette, et oled säästnud raha selleks, et osta endale kvaliteetsed kingad, millega minna olulisele ärikohtumisele. Kandes uusi kingi tunned end eriti enesekindlalt ning oled valmis veelgi jõudsamalt äriasju ajama.

Ostlemine võib vabastada dopamiini, kuid kui kasutada seda funktsiooni strateegiliselt ning hellitada end üksnes aeg-ajalt, on tulemuseks mitte keeruline sõltuvus, vaid hoopis suurem enesehinnang.

5. See aitab rutiinist vabaneda

Kas sul on vahel tunne nagu kõik päevad oleksid täpselt samasugused? Tunned end kui orav rattas? Rutiin võib tekitada tülpimust ja väsimust, mis kahtlemata kandub üle ka igapäevaellu.

Ostlemine võib aidata ka selles olukorras, kuna sa satud uude keskkonda ja uutesse olukordadesse. Väike värskendav vaheldus aitab sul olla produktiivsem ja laias laastus ka õnnelikum, lihtsalt seetõttu, et muutsid vahepeal oma igapäevast rutiini.

Miks raha kulutamine tekitab vahel hoopis süümepiinad?

Ostlemine võib tekitada väga vastakaid tundeid. Ühest küljest võid küll tunda end hästi raha kulutades, kuid paljud inimesed tunnevad end hoopis süüdi. Kuidas on võimalik, et oma raskelt teenitud raha kulutamine enda peale võib hea enesetunde asemel hoopis tekitada süümepiinad?

Vastus on üsna lihtne. Süütunne tekib eelkõige siis, kui kardetakse, et rahasumma oleks võinud minna parema eesmärgi tarbeks ning arvatakse, et raha kulutati mõttetult. Kui sa ostad endale 100-eurosed saapad, mida sa ei planeerinud osta, on selge, et võid end tunda süüdi, kui tead, et sama summa oleks võinud kuuluda sinu toidueelarve jaoks või selleks, et kasvatada omaenda maja ostmiseks vajalikku omafinantseeringu summat.

Kuidas sellest tundest lahti saada? Eelkõige korraliku koduse eelarve pidamise kaudu. Kodune eelarve aitab vältida tarbetuid kulutusi ja impulsside ajendil ostlemist (st ostlemist selleks, et saada “dopamiinilaks”), kuid kui su eelarves on ka väike summa, mis on mõeldud lihtsalt lõbutsemiseks, ei pea sa end kunagi süüdi tundma, kui kasutad seda rahasummat, et end pisut poputada või minna sõpradega välja.

Kui sul on selge eelarve, millest juhinduda iga kuu ning kuhu oled arvestanud ka “lõburaha”, siis ei pea sa enam muretsema arvete pärast ega tundma end süüdi, kui kulutad raha enda peale. Teades täpselt, kui palju raha läheb lõbutsemise alla sinu eelarves, saad sa ka planeerida suuremaid väljaminekuid. Näiteks, kui soovid minna reisile, saad juba arvestada, mitme kuu lõburaha on vaja reisi jaoks kasutada. Niiviisi saad ette planeerida erinevaid lahedaid kogemusi, kuid ei pea kunagi kartma, et kulutad liiga palju raha (ning ei pea elama laenust laenuni või palgapäevast palgapäevani).

Mis veelgi enam: toreda sündmuse ootusärevus tekitab vahel veel parema enesetunde kui ostlemine.

Kas raha eest saab osta õnne?

Tuhanded eestlased unistavad iga päev lotovõidust, arvates, et see lahendab kõik probleemid ning muudab nad õnnelikuks. “Kui mul vaid oleks uus auto ja uus maja, küll ma siis oleksin õnnelik”, mõlgutatakse mõtteid endamisi.

Uuringud on aga näidanud, et kõrgem sissetulek ei pruugi sugugi tuua seda kauaoodatud õnnetunnet. Ostlemisega tekkiv dopamiinisööst on vaid hetkeline ning kaob väga kiirelt – see pole permanentne õnnetunne.

Mida kõrgem sissetulek võib anda õnne mõttes, on võimalus osta sisuliselt rohkem aega. Näiteks: kui sa tellid koju koristusteenuse, on sul sedavõrd rohkem aega tegeleda muude asjadega, kuna sa ei pea kulutama oma väärtuslikku aega koristamisele. 2017. aastal avaldatud uuring avastas samuti, et inimesed, kes kulutasid raha erinevatele aega säästvatele teenustele (nagu koristusteenus), olid oma eluga rohkem rahul kui inimesed, kes selliseid teenuseid ei kasutanud.

Uued peened kingad ei pruugi anda õnnetunnet, kuid kulutades raha mõnele kasulikule teenusele võid saada pisut rahulolu oma elus juurde. On tõsi, et suurem sissetulek võib tähendada vähem stressi, kuna sul on lihtsam lahendada probleeme, kuid fakt on see, et õnnetunne tuleb sinu sisemusest.

Kas aga jahtida seda hetkelist dopamiinisööstu, mis tekib ostlemisel? Tõenäoliselt ei ole see eriti mõistlik. Loo endale korralik igakuine eelarve ja ära mine sellest kõrvale – nii saad vältida üleliigset raha kulutamist ning saad hoida oma raskelt teenitud raha vaid asjadele, mis on tõesti ostmist väärt.

×

Palun hinda ettevõtet Rahapsühholoogia: miks raha kulutamine tekitab hea enesetunde (ja vahel hoopis süümetunde)?

  • Hinda
  • Arvusta
  • Esita

Hinda

Kuidas sa hindad ettevõtte Rahapsühholoogia: miks raha kulutamine tekitab hea enesetunde (ja vahel hoopis süümetunde)? teenuseid ja tooteid?

Tagasi

Arvusta

Milline oli teenindus? Kas tekkis probleeme? Kas ettevõte vastas su ootustele? Ära jäta midagi ütlemata - tahame kuulda nii head kui halba!

Esita

Üks samm veel ja arvustus saab esitatud

Logi sisse e-posti aadressiga
Loo uus konto
 Sinu arvustus on ootel. Palun vaata oma e-posti ja klõpsa kinnituslingil.