Võib rahul olla? Tööhõive määr tõusis viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele

1 minut

Statistikaamet andis eile, 7. juunil teada üllatavalt headest tulemustest: hiljutise statistika kohaselt oli 2017. aastal tööhõive ja tööjõus osalemine rekordiliselt kõrgel tasandil. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 protsendipunkti, tööhõive aga suisa 1,9 protsendipunkti. Samal ajal langes töötuse määr ning vähenes mitteaktiivsete inimeste arv, mis tähendab, et Eesti tööturu olukord on positiivsel tõusuteel.

Ehkki töötuse küsimus on olnud murepunktiks aastaid, on Eesti töötuse määr Statistikaameti andmete kohaselt juba viimased 8 aastat olnud langustrendis. Möödunud aastal langes töötuse määr 5.8%-ni võrreldes sellele eelnenud aasta 6.8%-ga. Seejuures oli töötuid hinnanguliselt pisut üle 40 000, ent nende arv vähenes aasta jooksul lausa 6400 võrra, mis on märkimisväärselt suur hulk.

Töötuse põhjused

Vabade töökohtade hulk oli seejuures samuti 2017. aastal märkimisväärne. Statistikaameti hinnangul oli igas kvartalis 2017. aastal üle 10 000 vaba töökoha: hulk, mis on võrreldav majandusbuumi ajaga.

Ehkki nende andmete järgi näib, et töötuse määr peaks olema nullilähedane, ei ole vabad töökohad kaugeltki sobivad: peamisteks takistusteks on osutunud töökoha asukoht ning vajalike oskuste puudumine.

Paraku on suur hulk töötuid madala haridustasemega, samas on vähemalt kolmanda haridustasemega inimeste hulgas töötuse määr üksnes pisut üle 3 protsendi.

“Mitteaktiivsed”

Statistikaameti andmetest selgub ka üks murettekitav fakt: ka möödunud rekordaastal oli mitteaktiivseid inimesi üle 270 000, ehkki ka see number olevat kahanenud.

Kes on “mitteaktiivsed”? Nende hulka loetakse inimesed, kes ei taha töötada või ei saa töötada, see tähendab, et nende hulgas võivad olla inimesed, kes reaalselt ei ole huvitatud töötamisest või need, kes on näiteks lapsehoolduspuhkusel.

Sellest hoolimata on oluline arvestada ka selle tohutu hulga inimestega, kes ühel või teisel põhjusel ei osale üldse tööturus. Tööhõive määr on endiselt kõige kõrgem Harjumaal ning kõige madalam Ida-Virumaal, kus see on vaid pisut üle 50%.

Positiivsest küljest on suurenenud aktiivsete inimeste hulk, jõudes hinnanguliselt 700 000 lähedusse. Eesti jääb selle numbriga Euroopa edetabeli tippu, ületades kõvasti EL-i keskmist.

Võib rahule jääda

Ehkki mitteaktiivsete inimeste arv on endiselt suur ning ei saa salata, et töötute arv võiks olla ideaalis väiksem, on üldised näitajad positiivses seisus.

“Eesti tööturg oli 2017. aastal põhinäitajate järgi heas seisus, seda nii võrreldes varasemate aastate kui ka ülejäänud Euroopaga. 2017. aasta tööturu andmete järgi uus kriis praegu veel ei terenda,” sõnas Statistikaamet 2017. aasta tulemuste kohta.

Kas sarnane trend jätkub ka 2018. aastal? Võime seda loota. Eestlased on tublid ja töökad ning tänapäevases maailmas pole põhjust, miks keegi ei leiaks endale tööd. Meie Financer.com-is usume, et igaühes on peidus teotahe ja innukus edasi pürgida – vahel võib olla lihtsalt raske seda üles leida.

Kui sinagi otsid hetkel uut tööd, tutvu meie CV koostamise nippidega – natukese innukuse ja motivatsiooniga saavutad palju rohkem kui oleksid uskunudki. Hoiame pöidlad pihus, et 2018. aasta toob veelgi kenamad numbrid Eesti tööhõive osas.

×

Palun hinda ettevõtet Võib rahul olla? Tööhõive määr tõusis viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele