Ühisrahastus – kasulik nii investeerijale kui ka laenajale?

Ühisrahastus, teiste nimedega ka inimeselt-inimesele laenamine, crowdfunding, P2P laenamine (peer-to-peer) ja ka kogukondlik laenamine on löönud laineid üle kogu maailma ning on hakanud ka Eestis populaarsust koguma, seda nii investeerijate kui laenajate hulgas. Ühisrahastuse kaudu on lihtne alustada investeerimist, mistõttu tõmbab see paljusid, kes unistavad finantsilisest vabadusest, samas aga on ühisrahastusplatvormide kaudu tihti kergem laenu saada. Kas ühisrahastus ongi laenumaailma tulevik või on ühisrahastusel ka peidetud külgi, mis ei pruugi olla nii peibutavad?

Miks tasuks raha laenata või investeerida ühisrahastuse platvormi kaudu?

Ühisrahastus ei ole ilma asjata üks maailma populaarsemaid investeerimisvõimalusi ja samas ka aina kasvava populaarsusega laenuvariant. Siin on mõned olulisemad asjaolud, mistõttu võiks otsustada ühisrahastuse kasuks:

  • Laenajana on ühisrahastuse kaudu vahel võimalik laenu saada ka neil, kes muidu pangast saaksid eitava vastuse. Kuigi erinevatel ühisrahastusplatvormidel on erinevad nõudmised, ei ole välistatud, et laenu võib saada ka pisut kehvema krediidireitinguga taotleja – kõik oleneb sellest, kas mõni investor tunneb asja vastu huvi.
  • Investorina on ühisrahastuse platvorm väga ahvatlev eelkõige seetõttu, et alustamine ei nõua mitte mingisuguseid investeerimisteadmiseid. Enamjaolt on võimalik platvormil teha teatud eelseaded, mille alusel hakkab platvorm ise panustama ja tegutsema ilma, et peaksid ise oluliselt kaasa lööma. Samas ei ole ka manuaalselt platvormidel tegutsemine eriti keeruline. Kogu asja trikk seisneb oma riskide hajutamises: ära pane kõiki mune ühte korvi ning oledki juba hakkama saanud esimese investeerimisringiga.
  • Investeerida on võimalik juba alates 5-10 eurost, seega kätt saavad proovida ka need, kellel ei ole väga palju raha, et alustada näiteks aktsiaturul või valuutaturul kauplemist. Juba saja euroga on võimalik üsna kenasti panustada erinevatesse laenudesse ning alustuseks ongi just paarsada eurot täiesti piisav, et platvormiga katsetada endale finantsilisi kahjusid tekitamata.
  • Kuigi muidugi käivad investeerimisega käsikäes riskid, siis on ühisrahastuse tootlikkus üsna kõrge ning on väga reaalne saada tagasi 10-20%. Võrreldes seda tavalise hoiusega, on arusaadav, miks ühisrahastus meelitab investoreid. Tänu kõrgele tootlikkusele ei ole keeruline katta oma kaotuseid ja kokkuvõttes siiski kenasti kasumisse jääda. Lisaks ei ole ühisrahastusplatvormide teenustasud eriti kõrged – konto avamine eraisikuna on täiesti tasuta ja väljakanded on sümboolse teenustasu eest. Ainus, millega tuleks arvestada, on tulumaks, seega ei ole eriti kasulik iga väikese teenistuse korral endale väljakannet teha. Kui oled saanud laenuringi tööle, tasub teenitud intressisummat taas laenudesse suunata ja niimoodi oma laenuportfelli korralikuks kasvatada.

Ühisrahastuse pahupool

Nagu iga asjaga ei saa öelda ka ühisrahastuse kohta, et tegemist oleks ideaalse strateegiaga, mis aitab lahendada kõikide rahamured koheselt – see kehtib üheselt nii laenuvõtjatele kui investoritele.

Laenuvõtjate jaoks on tegemist üldjoontes samasuguse laenuportaaliga nagu iga teine, kuid ainsa takistusega: laenutaotluses määratud summa ei pruugi täis saada, kuna ei saa garanteerida, et platvormil on piisavalt investoreid, kes sel momendil oleksid huvitatud just sellesse laenutaotlusesse  investeerimisest. Kuigi ühisrahastuse platvormilt võib olla lihtsam laenu saada, kui pangast ning tingimused ei ole tavaliselt nii karmid, siis jääb alati oht, et taotlus jääb nö õhku hõljuma ja ei too loodetud tulemust. Kui raha on kiiresti vaja, siis ei ole ühisrahastus just koht, kust kiirlaenu otsida, sest laenutaotlus võidakse täita alles nädala pärast.

Investorite jaoks on ühisrahastus kohati isegi rohkem nagu loterii kui strateegiline investeerimistegevus. Kuna taotlejate tausta ei uurita nii põhjalikult, on “hapuks” minevate laenude oht üsna suur ning isegi kui pealtnäha tundub, et antud laenu võiks investeerida, ei ole mitte ühtegi parameetrit, mis garanteeriks laenu tootlikkuse ja kasumlikkuse. Kuigi selle riski vähendamiseks soovitatakse hajutada riske, investeerides väikeste osade kaupa mitmesse erinevasse taotlusesse ja isegi erinevate platvormide vahel, siis ei pruugi hajutamine asja sugugi paremaks teha. Erinevate platvormide puhul võib juhtuda, et laenad enese teadmata raha samale isikule, kes on teinud taotluse mõlemal platvormil (arvestades Eesti väikest rahvaarvu pole see tõenäosus sugugi väike) ning see tähendab, et riskide vähendamise asemel, astud hoopis rohkem ämbrisse. Samuti ei saa avatud laenudest nii kergelt lihtsalt välja astuda, kui seda on langevate aktsiafondide puhul.

Kuna ühisrahastus on Eestis võrdlemisi uus trend, siis ei ole ühisrahastusfirmad Eestis reguleeritud ning need ei kuulu ka Finantsinspektsiooni järelvalve alla, seega pole olulisi seadusepoolseid vahendeid, mis aitaksid turgu väheke reguleerida. Samal ajal on kiirlaenuturg tugeva kontrolli all. See tähendab aga vaid ühte: investorid mängivad rohkem peitust ühisrahastuse kaudu investeerides.

Nagu ka laenajad on silmitsi investorite vähese hulgaga, siis investorid on jällegi silmitsi laenutaotluste vähesusega. Ajapikku aga tüütab see ära ning seda vähemaks jääb platvormil huvi tundvaid ja aktiivseid investoreid. Kuigi väikese tõenäosusega, võib selline trend viia lõpuks portaali täieliku allakäiguni – kui ei ole investoreid, ei ole laenuvõtjaid, kui ei ole laenuvõtjaid, ei ole ka investoreid. Seni ei ole Eestis küll ükski taoline platvorm manalateed läinud, kuid arvestada tuleb, et kui sul on soov ühisrahastusega algust teha ja oled juba elevil, sest soovid raha laenudesse suunama hakata, kuid pole ühegi laenutaotlust, kuhu oma raha panustada, siis ei tähenda see, et tegemist on püsiva faasiga. Võib-olla on olukord radikaalselt teistsugune juba paari päeva pärast. Iga asi võtab aega, seega ei tasuks kiirustada ning alustada väikeste sammude kaupa.

Ülaltoodud miinused on siiski üsna mustad stsenaariumid, mis ei tähenda, et kindlasti ka nii läheb. Portaalid on aina paremini hakanud laenajaid profiilima, et sõeluda välja üksnes maksevõimelised ja Eestis tegutseb ka platvorme, mis on aktsepteeritud Finantsinspektsiooni poolt, seega on tegemist turvalisemate valikutega (üks sellistest on näiteks MoneyZen). Investorina tuleks arvesse võtta, et üsna suure tõenäosusega lähevad osad laenud niikuinii rappa, aga kui hajutad oma riske korralikult, siis ei tekita mõned hapud laenud sulle meeletuid kahjumeid. Ühisrahastus tugineb suurel hulgal inimestevahelisele mõistvusele ja usaldusele ning sellel põhimõttel tuleks ka platvormil tegutseda isegi, kui on oht, et võid raha kaotada. Kes ei riski, see šampust ei joo!