WIKI

Mis on krediidiskoor?

Võtmepunktid

Enne laenuotsuse tegemist kontrollib laenuandja taotleja krediidivõimekust, pannes kokku krediidiskoori. Taustakontrolli tegemiseks kasutatakse ka Creditinfo andmestikku, kus on samuti võimalik koostada krediidiskoore.

Krediidiskoor moodustatakse avalike andmete baasil, sisaldades faktoreid nagu maksuvõlgade saldot, maksehäireregistri andmeid ja muud taolist.

Mis on krediidireiting ehk krediidiskoor?

Kui sa soovid laenu taotleda, teevad peaaegu kõik laenuandjad taustauuringu ning kontrollivad su krediidivõimekust.

Antud toiming on aga kasulik mõlemale: laenuandja saab täpse ülevaate su krediidiolukorrale ning saab hinnata, kui tõenäoliselt tuled sa maksetega toime ning samas saad sa ise kindluse, et su krediidireiting on piisavalt hea ning seega hinnatakse sind maksejõuliseks.

Kui laenuandja ei soorita krediidikontrolli, võib tekkida olukord, kus muidu maksevõimetu isik saab siiski laenu ning lõpuks tekivad sellest probleemid mõlemale poolele. Maksehäirete ja halva krediidireitinguga on praktiliselt võimatu Eestis laenu saada.

Creditinfo Eesti AS andmetel on Eestis 700 000 unikaalset maksehäireregistri kannet nii eraisikute kui ettevõtete hulgas kokku. See must statistika tähendab, et vähemalt pooled eestlased on kimpus võlgadega.

Kõige selle tõttu luuakse laenu taotlemisel igale laenutaotlejale krediidiskoor. Seda saab teha kas Creditinfo Eesti AS kaudu, tellides sealt krediidiraporti või laenuandja enda poolt.

Viimase variandi puhul võtab laenuandja arvesse taotleja sissetulekuid ja väljaminekuid ning hindab, millise tõenäosusega võib laenusaaja hiljem makseprobleemidesse sattuda.

Majasisene krediidiskoor on populaarne eelkõige ühisrahastusplatvormidel, kus luuakse laenuandjale krediidiskoor selleks, et aidata investoritel teha paremaid otsuseid.

Kuidas luuakse eraisiku krediidiskoor?

Eestis kontrollitakse krediidivõimekust eelkõige Creditinfo Eesti AS kaudu – tegemist on meile kõigile teadatuntud Krediidiinfoga, mis sai hiljuti just rahvusvahelisema nime, ent tegemist on endiselt kõige olulisema krediidiandmete haldajaga Eestis ning ka Ametliku Maksehäireregistri haldajaga.

Krediidiinfo koostab krediidireitingu raporti, mille baasil ongi võimalik hinnata lepingupoole võimekust. Raport seejuures maksab 6.50€.

E-seifi kaudu saavad kõik eraisikud kontrollida oma maksehäireid ning näha ka seda, kes on kontrollinud su maksehäirete tausta. Päringud enda kohta on täiesti tasuta.

Eraisiku krediidireitingu raportisse koosnevad järgmised punktid:


  • Üldine krediidihinnang, skaalal kasin, rahuldav, hea ja väga hea. Krediidihinnang illustreerib maksevõimetuse tekkimise tõenäosust. Kõige madalama hinnangu puhul on tõenäosus 16,1-100% vahemikus, väga hea hinnangu jaoks aga vaid 0-1,9%!
  • Rahvastikuregistri informatsioon ehk üldised isikuandmed
  • Maksehäireregistri informatsioon – näidatakse tagasiulatuvalt terve aasta jooksul toimunut ning maksehäirete olemasolu selle perioodi jooksul
  • Maksuvõlgade kogusaldo – seotud Maksu- ja Tolliameti infoga
  • Kehtivad ärikeelud (ehk on su osalusega ettevõte läinud pankrotti ja oled saanud ettevõtluskeelu?)
  • Seotud ettevõtted
  • Info kinnisvara kohta ehk kinnisturaamatu väljavõte
  • Ametlikud teadaanded – seotud kohtulood, karistused jm.

Krediidiinfost on võimalik hankida ka eraisiku maksehäireraport, milles nähtuvad lõppenud ja pooleliolevad maksehäired ning nende suurusjärk.

Mis on maksehäired?

Maksehäire on avalik võlgnevuse kirje, mis on esitatud Ametlikku Maksehäireregistrisse. Registrikande võib teha siis, kui ühel poolel on tekkinud teise poole ees lepinguline võlgnevus, mis:

  • on ületanud 45 päeva maksetähtaega;
  • on koos viiviste ja kõige muuga suurem kui 30 eurot;
  • pole vaidlustatud.

Maksehäiret muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutub võlasaldo ning see lõpetatakse siis, kui võlgnevus on täielikult tasutud – sel juhul on maksehäire lõpukuupäevaks päev, mil tasuti võlgnevus.

Maksehäirete puhul on oluline mõista, et maksehäireregistrisse kantud info säilib seal eraisikute puhul lausa 3 aastat pärast maksehäire lõpetamist ehk võlgnevuse tasumist.

Kui maksehäire on sisestatud krediidiasutuse poolt, näevad pangad maksehäiret veel 5 aastat peale selle lõpetamist. See tähendab, et kui maksehäire kanne on ükskord juba loodud, ei vabane sellest nii kiirelt ning maksehäiretega laenu saamine on põhimõtteliselt võimatu, mistõttu on pikaks ajaks finantsiline elu piiratud.

Ametlik Maksehäireregister – usaldada?

Creditinfo Eesti AS poolt hallatav Ametlik Maksehäireregister on 2001. aastal Eesti pankade poolt loodud register, mille alusel tehakse suurem osa krediidiotsuseid: olgu selleks laenu andmine, telefoniteenuse lepingu sõlmimine, järelmaks või toodete rentimine.

Tänu maksehäireregistrile on laenuandjatel ka lihtsam järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet – kui registris on üleval maksehäire, siis ei saa laenu.

Kas usaldada maksehäireregistrit alati?

Maksehäireregistriga tuleb aga olla ettevaatlik. Nimelt, tegemist ei ole kohtulikult kinnitatud võlgnevustega, vaid ettevõtete poolt lisatud võlgnevustega. Kuigi võib uskuda, et enamikel puhkudel on võlgnevusel tõepõhi all, ei saa garanteerida sajaprotsendiliselt, et maksehäirekirje on täiesti korrektne. Summad ei pruugi olla päris täpsed või on täiesti valed, seda kas inimlikust eksitusest või tahtlikult. Kui näed maksehäiret, ei pruugi see olla sajaprotsendiliselt korrektne, mistõttu tuleks kontrollida infot põhjalikumalt, veendumaks, et tegemist on tõepoolest ehtsa võlgnevusega. Nagu eelnevalt mainitud, saab kontrollida enda kohta käivaid maksehäireid E-seifi vahendusel täiesti tasuta. E-seifil tasuks aeg-ajalt silma peal hoida, veendumaks, et kõik on korras. Parem karta, kui kahetseda!

Loe siit, mida teha maksehäirete korral

Taustakontrolli tegemine

E-krediidiinfo ei ole ainus koht, mille abil tehakse taustakontrolli. Ettevõtete tausta saab kontrollida mitmete teiste lehekülgede kaudu  – näiteks Taust.ee või Inforegister.ee vahendusel.

Kui Inforegister on loodud peamiselt selleks, et anda ülevaatlikku infot ettevõtete ja nendega seotud isike kohta, siis Taust.ee on loodud otseselt taustakontrolli jaoks.

Taust.ee lehel saab infot nii maksehäirete kui maksuvõlgade kohta, näeb kohtulahendeid, kinnisturaamatu kirjeid, tasutud maksusummasid ja muid olulisi andmeid, mille alusel otsustada ettevõtte kohta.

Lisaks on lehel infot eraisike kohta ning sarnaselt krediidiinfo andmetele on ka seal kirjas maksehäired.

Miks on oluline põhjalik taustakontroll?

Laenu saamiseks on taustakontrolli tegemine selge – tegemist ei ole tagakiusamisega, vaid abinõuga, mis aitab inimestel hoida paremat elujärge.

Taustakontroll tuleks teha aga isegi siis, kui asud lepingulistesse suhetesse mõne ettevõttega: näiteks kui asud tööle uude ettevõttesse, tellid teenuse või oled kuidagimoodi seotud mõne ettevõttega.

Taustakontrolli tegemine võtab aega vaid paar minutit, ent annab sulle väärtuslikku informatsiooni selle kohta, kas ettevõtet tasub usaldada rahaasjades või mitte.

Kui asud tööle ettevõttesse, millel on tegelikult maksuvõlad riigi ees ning kellel on muidu palju finantsprobleeme, on tõenäoline, et ettevõttel võib olla raskusi palkade maksmisega – kas poleks mitte hea sellist olukorda ette näha ja ennetada probleemi tekkimist? Kui sa peaksid tellima endale internetiteenuse või midagi muud, kas poleks hea teada, et lepingupartneril läheb hästi ning ta suudab oma rahaliste vahenditega toime tulla? Nii Inforegistri kui ka Taust.ee vahendusel saab näha põhilist infot tasuta ning juba mõned infokillud võivad olla väga olulised. Kuigi oma otsuseid ei tasuks teha üksnes väga põgusa uuringu põhjal, on see siiski lähtepunktiks, mis aitab teha ratsionaalseid valikuid ning loodetavasti ka vältida võlavaidluseid.

Krediidiskoor hea ja tahad laenu?

Kui su krediidiskoor on täiesti korras – ehk sul ei ole maksehäireid ja su rahaline seis on stabiilne – ei ole sul laenu võtmiseks olulisi takistusi. Lõppude lõpuks loeb laenuandjale üks: et sa oleksid võimeline laenu korralikult tasuma.

Sellegipoolest tee kaalutletud valik ja ära mine kuluka laenu õnge! Oleme reastanud Eesti kõige populaarsemad laenuandjad nende kulukuse järgi.

Viska allpool oleva nupu kaudu pilk peale laenuandjatele ja meie teistele laenuvõrdlustele ning laena soodsa hinnaga.

Kas see artikkel oli kasulik?

Ole esimene, kes jätab oma tagasiside

Finantsläbipaistvus on meie jaoks oluline
Financer.com eesmärk on aidata sul teha paremaid rahalisi otsuseid. Kogu meie sisu tugineb meie sisuloome reeglitele. Samuti oleme me läbipaistvad selle osas, kuidas me tooteid ja teenuseid arvustame - selle kohta saad lugeda meie arvustuste infolehelt. Tutvu ka meie reklaamiteatega, et uurida, kuidas me täpsemalt raha teenime.

Viktoria Krusenvald on Financer.com Eesti peatoimetaja ning spetsialiseerunud finantsteemalise sisu loomisele juba alates 2016. aastast alates. Lisaks pikaajalisele kogemusele majandusteemade valdkonnas on Viktoria tegelenud 2014. aastast alates ettevõtlusega ning kasutab oma igapäevast ettevõtluskogemust informatiivse sisu loomiseks.

Jaga
Read Icon5850 lugemist

Financer.com toetab ühiskonda.  Uuri lähemalt