Eesti toetused 2022: kogu info toetuste kohta

Toetuste ülevaade

Igal Eesti kodanikul on õigus kasutada erinevaid toetuseid ning neid on üsna rohkelt – toetuseid on saadaval pea igas valdkonnas, alates sissetulekutoetustest ja peretoetustest kuni toetusteni, mis on mõeldud oma ideede elluviimiseks.

Muidugi on igal toetusel omad tingimused, millele tuleb vastata toetuse kasutamiseks.

Kui otsid parasjagu infot mõne toetuse kohta või tahad teada, kas sulle rakenduks mõni võimalus, võid abi saada Financer.com alljärgnevast toetuste ülevaatest, kuhu oleme kokku kogunud info Eesti levinumate toetuste kohta.

Pea silmas, et kuigi meie eesmärk on alati anda võimalikult täielikku ülevaadet, võivad mõned toetused siit nimekirjast puududa. Kõige parem viis, kuidas teada saada, millised toetused sulle võivad rakenduda, on ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kust saab juba rohkem pädevat informatsiooni.

Võta alljärgnevat juhendit kui väikest eelvaadet teemasse – loodetavasti annab see sulle kätte õige teeotsa.

Madalapalgaliste toetus

Üks toetuste liike, mille suhtes on kõige rohkem huvi tuntud, on hiljuti palju kõmu tekitanud madalapalgaliste toetus. Sellega seoses on paljudel mõttes: kas ka 2018. või 2019. aastal saab madalapalgaliste toetust?

Vastus: paraku mitte.

Madalapalgaliste toetus oli hiljuti toimunud tulumaksureformi üks esimestest sammudest, mille käigus oli võimalik taotleda 2017. aastal tulumaksutagastust neil, kes olid töötanud 2016. aastal vähemalt 6 kuud, kuid nende aastane teenistus oli keskmiselt vähem kui 651 eurot kuus.

Tagasimakse soov tuli esitada üheskoos oma 2017. tuludeklaratsiooniga ning tagastati maksimaalselt 709 eurot. Rahvasuus on see tagasimakse saanud endale nimeks “madalapalgaliste toetus”.

2018. aastast alates on 500 eurot maksuvaba tulu saadaval kõigile, kelle sissetulek on alla keskmise. Seega pole enam toetust kui sellist, vaid on lihtsalt tulumaksuvabastus.

Ka tulumaksuvabastus on väga kasulik võimalus, mis tähendab, et iga kuu läheb palgast vähem raha maha. Tagamaks, et saad tulumaksuvabastuse kasutatud täies ulatuses, anna tööandjale teada, millisel määral soovid oma tulumaksuvabastust kasutada.

Töötukassa toetused

Töötukassa vahendusel on võimalik saada mitmeid toetuseid ja hüvitisi, mille täielik nimekiri on saadaval Töötukassa lehel siin.

Nagu ikka, tasub võtta ühendust Töötukassa endaga, et täpsemalt teada saada, millised toetused ja hüvitised on sulle saadaval. Piisab sellest, kui suundud

Töötukassa büroosse või lähed nõustamisele, kus juba selgitatakse välja, millised toetused sulle rakenduksid.

Alljärgnevalt toome aga välja mõned olulisemad toetused, mida Töötukassa kaudu võib saada.

Töötuskindlustushüvitis

Töötukindlustushüvitis on üks kõige kasulikumaid abivahendeid neile, kes on jäänud hiljuti töötuks.

Hüvitis on saadaval neile, kes:

on end võtnud töötuna arvele;
on esitanud töötuskindlustushüvitise saamiseks avalduse (seda saab teha Töötukassas mõistagi);
enne töötuks jäämist on olnud 3 aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži;
sa ei ole lahkunud enda algatusel.

Näiteks saab hüvitist siis, kui tähtajaline tööleping lõppeb ära, töövõtuleping lõppeb, sind koondatakse, ettevõte likvideeritakse vms.

Rohkem infot selle kohta, kui kaua hüvitist tasutakse ning kui suur see on, saad Töötukassast. PS: avaldust on võimalik teha ka e-töötukassa kaudu.

Töötutoetus

Töötukassa maksab ka töötutoetust. Seda võivad saada need inimesed, kes:

on töötuks registreeritud;
kelle igakuine sissetulek on väiksem kui 164,61 eurot;
12 kuud enne töötuks jäämist olid tööl vähemalt 6 kuud.

2020. aastal saab töötutoetust 189,10 eurot.

Töötutoetusega samal ajal võid ka saada stipendiumi, toimetulekutoetust omavalitsuselt, peretoetuseid, elatisabi (perehüvitiste seaduse alusel), lapsele tasutavat elatist jms.

Töötutoetusele ei ole õigust siis, kui sul on muud sissetulekud, mis on kokku suuremad kui töötutoetuse summa. “Muude sissetulekute” alla kuuluvad töövõimetoetus, töövõimetuspension, vanemahüvitis ja paljud muud sissetulekud. Töötutoetust ei saa ka siis, kui sulle makstakse parasjagu töötuskindlustushüvitist.

Selleks, et ka jätkuvalt saada töötutoetust, tuleb kenasti käia oma Töötukassa konsultandi juures ja täita tööotsimiskava.

Pea meeles, et Töötukassa peamine eesmärk on sind toetada seni, kuni otsid tööd, kuid kindlasti pole Töötukassa toetused ja hüvitised mõeldud permanentseks lahenduseks.

Koondamishüvitis

Koondamishüvitist on võimalik saada siis, kui:

sinu töösuhe kestis vähemalt 5 aastat;
tööleping öeldi üles koondamise pärast või ütlesid ise töölepingu üles, sest sinu tööandja ei saanud anda nii palju tööd nagu oli ette nähtud töölepingu alusel.

Koondamishüvitist saavad ka vanaduspensionil olevad inimesed kasutada.

Koondamishüvitise suurus sõltub töösuhte kestusest:

kui töötasid 5-10 aastat: hüvitis on võrdne ühe kuu keskmise palgaga;
kui töötasid üle 10 aasta: hüvitis on võrdne kahe kuu keskmise palgaga.

Töövõimetoetus

Töövõimetoetust võib saada iga vähemalt 16-aastane (kuni vanaduspensionieas) olev inimene, kes on Eesti kodanik (või alalise elamisloaga isik) ning kes on läbinud töövõime hindamise Töötukassas, misjärel on tunnistatud töövõime osaliseks või puuduvaks.

Töövõimetoetuse suurus osalise töövõime puhul on umbes 254,62 eurot kuus, puuduva töövõime korral umbes 446,70 eurot kuus.

Kui töövõime on osaline, tuleb täita nö aktiivsusnõue, mis tähendab, et pead tegema vähemalt ühte järgnevast:

– töötama;
– õppima;
– kasvatama alla 3-aastast last;
– hooldama raske või sügava puudega pereliiget;
– saama loometoetust;
– viibima erihooldusteenust pakkuvas hoolekandeasutuses;
– viibima ajateenistuses;
– viibima ravil.

Kui töövõime on puuduv, ei tule täita ülalmainitud tingimusi. Töövõimetoetust ei saa aga siis, kui saad juba pensioni.

Mobiilsustoetus

Töötukassa eesmärk on ühtlasi ka motiveerida inimesi tööd otsima. Üks sellistest motivaatoritest on mobiilsustoetus.

Mobiilsustoetust saab siis, kui oled olnud töötu vähemalt 6 kuud ning leiad töökoha, mis asub sinu kodust enama kui 30 kilomeetri kaugusel. Sel juhul tasubki töötukassa toetust.

Mobiilsustoetust makstakse esimese 4 kuu jooksul pärast tööle asumist ning toetus on maksimaalselt 200 eurot kuus – 0,10 eurot 1 kilomeetri kohta.

Selleks, et toetust saada, on vaja ka tööandja tõendit. Toetuse väljamaksmisel arvestatakse iga töötatud päeva ning võetakse arvesse töökoha ja elukoha vahelist lühimaad vahemaad kahekordselt.

Peretoetused

Sotsiaalkindlustusamet tasub mitmeid erinevaid perehüvitisi. Täpse info ja põhjaliku ülevaate leiab Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste lehelt siin.

Perehüvitiste taotlemine on eriti lihtne tänu Eesti.ee riigiportaalile, kuna seal on juba sinu andmed rahvastikuregistri andmetega eeltäidetud ja seega on märgitud ära, milliste hüvitiste saamisele on sul õigus.

Seega tasub kindlasti kõigepealt logida sisse Eesti.ee portaali ja otsida sealt üles perehüvitiste info.

Alljärgnevalt selgitame aga põgusalt mõningaid olulisemaid perehüvitisi, et saaksid kiire ülevaate enne, kui hakkad lähemalt uurima või kulutad aega riigiportaali sisenemisele.

Sünnihüvitis

Sünnitoetus on põnev ühekordne toetus, mis makstakse lapse sündimise korral. Toetuse summa on 320 eurot lapse kohta.

Toetus on aga suurem siis, kui sündima peaksid näiteks kolmikud: sel juhul on toetus 1000 eurot lapse kohta.

Toetuse saamiseks tuleb saata Sotsiaalkindlustusametile taotlus, mida saab teha ka eesti.ee vahendusel.

Lapsetoetus

Lapsetoetus on üks levinumaid peretoetuseid, millega on enamus ka kursis – rahvakeeli nimetatakse seda “lasterahaks”.

Lapsetoetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni, kuid kui laps õpib, tasutakse toetust kuni kooli lõpetamiseni.

Sarnaselt teistele peretoetustele sõltub ka lapsetoetuse suurus sellest, mitu last peres on:

kui peres on 1-2 last, kes mahuvad lapsetoetuse vanusepiiridesse, on toetus 55 eurot kuus;
kui peres on 3 või rohkem last, kes peaksid saama lapsetoetust, saab alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus.

See tähendab, et näiteks kolmelapselises peres saab 55 eurot esimese kahe lapse eest ning 100 eurot kolmanda lapse eest.

Vanemahüvitis

Vanemahüvitist tuntakse ka nö emapalga nime all. Selle toetuse peamine eesmärk on anda lapsevanemale võimalus olla lapsega kodus esimeste eluaastate jooksul ilma, et pere sissetulek peaks kannatama.

Sisuliselt on emapalk asendussissetulek ning seda saab kuni lapse 3. eluaastani.

Vanemahüvitise suurus

Vanemahüvitise suurus sõltub sellest, milline oli lapsevanema sissetulek enne lapse saamist ning seda arvutatakse vastavalt sotsiaalmaksu suurusele, mis sai deklareeritud.

Kui sa ei töötanud aastal enne lapse sündi, tasutakse hüvitist vastavalt riiklikule määrale, mis on võrdne töötasu alammääraga – 2020. aastal oli see näiteks 540 eurot.

Paika on pandud ka emapalga maksimaalne suurus: see on 3x Eesti keskmine palk vastavalt üle-eelmisel aastal kehtinud andmetele. 2020. aastal oli see summa näiteks ca 3548,10 eurot.

Vanemahüvitise tasumise periood

See, kui kaua emapalka makstakse, sõltub sellest, kas käisid enne lapse sündimist tööl ja jäid rasedus- ning sünnituspuhkusele. Kui nii, siis tasutakse emapalka 435 päeva eest.

Sotsiaalministeeriumi kodulehel on ka selle väljaarvutamiseks olemas kasulik kalkulaator.

Kui sul ei ole sünnituslehte, tasutakse hüvitist kuni lapse 18-kuuseks saamist.

Sarnaselt teistele peretoetustele saab ka vanemahüvitist taotleda eesti.ee portaali kaudu.

Mõned asjad, mida võiksid teada vanemahüvitise kohta:

– emapalka saab alates päevast, mis järgneb sünnituslehe lõpupäevale;
– hüvitist võib korraga saada ainult üks lapsevanem;
– vanemahüvitise saamise õigus on vaid sellel lapsevanemal, kes on töölt lapsehoolduspuhkusel, st ei ole võimalik teha nii, et üks lapsevanem on lapsehoolduspuhkusel ning teine käib tööl + saab emapalka;
– vanemahüvitise saajat võib vahetada;
– korraga võib olla aktiivne vaid üks vanemahüvitis, st kui peaks sündima teine laps enne, kui lõppeb esimene hüvitis, ei ole võimalik saada korraga kahte hüvitist;
– hüvitise saamise ajal võib teenida ka tulu. Kui tulu on väiksem kui pool emapalga maksimaalsest piirist (ehk ca 1500 eurot), ei vähene hüvitise summa, kuid kui tulu on suurem, väheneb ka hüvitise suurus;
– võimalik on saada ka kompensatsiooni vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahesumma eest, st kui sünnitushüvitise päevasumma on väiksem kui vanemahüvitise päevasumma, saab selle vahe eest kompensatsiooni.

Lasterikka pere toetus

Kui peres on vähemalt 3 last, kelle eest tasutakse juba lapsetoetust, siis saab ka lasterikka pere toetust:

kui peres on 3-5 last, tasutakse 300 eurot kuus;
kui peres on 7 või rohkem last, tasutakse 400 eurot kuus.

Eraldi taotlust pole selle toetuse saamiseks vaja teha – see arvestatakse juurde automaatselt peretoetustele.

Eestkostetava lapse toetus

Kui kasvatad last, kes on eestkostel, on võimalik saada 240 eurot kuus toetust eestkostetava lapse kohta.

Toetust saab taotleda kohe, kui on tehtud eestkoste kohtumäärus. Kui sul on näiteks ununenud toetuse taotlemine, makstakse seda välja kuni 6 kuu eest tagantjärgi.

Eestkostetava lapse toetust tasutakse seni, kuni laps saab 18-aastaseks (või kui ta õpib, tasutakse selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks).

Toetust saab ainult siis, kui lapse üle on seatud eestkoste. See tähendab, et toetust ei saa siis, kui laps on antud perre hooldamisele omavalitsuse poolt või on sõlmitud perega leping. Eestkoste peab olema kohtulikult määratud.

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetust võivad saada siis, kui sünniaktis pole andmeid isa kohta või kui teine lapsevanem on ametlikult tagaotsitav. Sellise toetuse suurus on 19,18 eurot kuus.

Nagu teistegi peretoetustega, saab ka seda toetust taotleda eesti.ee lehel. Toetust makstakse seni, kuni lapse isa võtab lapse omaks, isadus tuvastatakse kohtulikult, lapsevanem pole enam tagaotsitav jne.

Toitjakaotuspension

Toitjakaotuspensionit on võimalik saada pereliikmetel siis, kui keegi perekonnas sureb. Selle jaoks peab olema surnud pereliikme:

alaealine laps või nooruk, kes õpib täiskoormusel;
vähenenud töövõimega lesk või vanem;
vanaduspensionit saav lesk või vanem;
mittetöötav rase lesk;
mittetöötav lapsevanem/eestkostja kuni 3-aastasele lapsele.

Toitjakaotuspensionit saab siis, kui pereliige oli jõudnud ka teatud pensionistaažini. See sõltub surnu vanusest, näiteks on vaja 39-41-aastase inimese korral 7 aastat pensionistaaži.

Erandiks on olukord, kus inimene sai surma töövigastuse tõttu. Täpse info leiab aga Sotsiaalkindlustusametist.

Matusetoetus

Matusetoetust tasub kohalik omavalitsus ning seega võivad tingimused erineda – täpsemat infot saab kohalikust omavalitsusest. Tallinna puhul näiteks tasutakse matusetoetust 250 eurot ning seda saab taotleda 3 kuu jooksul.

Üksi elava pensionäri toetus

Üksi elavatel pensionäridel on õigus saada kord aastas toetust 115 eurot. See toetus makstakse välja üheskoos oktoobrikuu pensioniga ning seda saavad kõik vanaduspensionieas olevad inimesed, kes elavad üksi (vastavalt rahvastikuregistrile) ning kelle pension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine vanaduspension.

Näiteks 2020. aastal oli keskmine summa 582 eurot.

Toetust pole vaja ise taotleda, sest see makstakse vastavalt rahvastikuregistri andmetele.

Ainus, mida tuleb silmas pidada, on see, et toetuse saamiseks peab kogu perioodi jooksul (st toetuse maksmise aasta aprillist septembrini) olema olnud vanaduspensioniiga, elatud üksi ning vastatud ka eelmainitud pensioninõudele.

Tagasipöörduja toetus

Motiveerimaks inimesi Eestisse naasema on loodud spetsiaalne tagasipöörduja toetus. Kui sa oled elanud välisriigis ning naased Eestisse, on võimalik nii sinul kui sinu abikaasal (või ka lapsel ja vanemal) saada iga kuu toetust rahvapensioni määras: selleks on 189,31 eurot.

Nagu pensiongi, laekub ka tagasipöörduja toetus iga kuu viiendal kuupäeval.

Toetuse saavad inimesed, kes on jõudnud vanaduspensioni ikka ning lisaks peab olema ka kuusissetulek väiksem kui rahvapensioni määr.

Kuigi see võib tunduda pisut naljakas, siis toetuse peamine eesmärk on tagada sissetulek ka neile, kes tulevad tagasi Eestisse vanemas eas, kuid kellel ei ole Eestis pensioni saamiseks tööstaaži.

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on kohaliku omavalitsuse poolt makstav toetus, mis on mõeldud puuduses inimestele. Toetust makstakse eelkõige siis, kui muud vahendid, millega muidu vaesust ja puudust leevendataks, pole aidanud.

Summa arvestamisel võetakse arvesse kogu pere netosissetulekut, eluasemekulusid ja toimetulekupiiri. 2020. aastal on selleks piiriks 150 eurot kuus (üksikule inimesele või pere esimesele liikmele). Iga järgmise inimese kohta on piiriks 120 eurot kuus.

Seega kui sissetulek jääb nendest summadest väiksemaks, on võimalik saada toimetulekutoetust.

Sissetulekuks arvestatakse põhimõtteliselt kõike: näiteks kuuluvad sissetulekute hulka erinevad toetused, sh peretoetused ja töötutoetus, elatis, pension, töötasu ja kõik muu taoline.

Arvesse ei lähe ühekordsed toetused, õppelaen ja mõned muud sissetulekud – täpsemat infot saab sotsiaalministeeriumi kodulehelt ning kohalikust omavalitsusest.

Kredex toetus

Kredex on eriti hästi tuntud oma laenukäenduse poolest, mis on paljudel peredel võimaldanud kodulaenu võtta.

Lisaks käendusele on aga eraisikutele olemas ka 4 erinevat toetust:

väikeelamute rekonstrueerimise toetus – see toetus on mõeldud neile, kes soovivad muuta oma kodu energiatõhusamaks. Maksimaalne võimalik toetus on 15 000 eurot ning finantseeritakse kuni 30% kuludest.
väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetus – selle toetuse eesmärk on toetada neid, kes soovivad oma kodu küttesüsteemi muuta vedelkütustelt taastuvenergiaallikatele. Toetus on maksimaalselt 4000-eurone ning kaetakse kuni 40% kuludest.
kodutoetus lasterikastele peredele – toetus on mõeldud peredele, kus on vähemalt 3 alaealist last ning eelkõige antakse toetust peredele, kus eluase ei vasta elementaarsetele tingimustele, näiteks puudub pesemisvõimalus, katus lekib või on küttekolded ebapiisavad ja ei taga sooja tuba. Toetus on maksimaalselt 8000 eurot.
elektripaigaldiste renoveerimise toetus – seda toetust võivad saada need, kes soovivad renoveerida Tallinnas vanal pingesüsteemil toimivaid hooneid ning viia hoone uuele pingesüsteemile.

Täpsemat infot nõuete ja taotlemise kohta saab uurida Kredexi kodulehelt.

Loe rohkem KredExi käendustest

Alustava ettevõtte toetus

Kõigele ülaltoodule lisaks on võimalik taotleda ka erinevaid toetuseid, mis on mõeldud ettevõtte alustamiseks.

Kuigi variante on mitmeid erinevaid, siis kõige levinumad toetused on Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus ja EAS-i starditoetus.

Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus

Töötukassa kaudu on võimalik saada kuni 4474 eurot toetust ettevõtlusega alustamiseks. Toetuse saamiseks tuleb vastata järgnevatele tingimustele:

peab olema arvel töötuna;
peab olema vähemalt 18-aastane;
peab olema läbitud ettevõtluskoolitus/omandatud haridus majanduse alal/omama ettevõtluskogemust.

Toetuse saamisel on ka mitmeid piiranguid. Näiteks ei ole võimalik saada toetust muuhulgas siis, kui:

sul on juba ettevõte või oled olnud viimase 6 kuu jooksul FIE-na registreeritud;
sul on ärikeeld või maksuvõlg;
äriplaan on riskantne;
algatatud on täitemenetlus lapse elatise võlgnevusega seoses;

Väga täpselt tuleb aru anda ka selle kohta, mille jaoks on toetuse summat kulutatud – Töötukassa piirab üsna tugevalt ka seda, milliseid tehinguid võib üldse teha ja mida võib katta toetuse eest.

EAS-i starditoetus

Starditoetus on mõeldud neile ettevõtetele, mis on loodud vähem kui 24 kuud tagasi. Peamine eesmärk on toetada uue ettevõtte kasvu, luua uusi töökohti ja edendada müügitulu. Toetuse maksimaalne summa on 15 000 eurot.

Toetuse saamiseks tuleb vastata kindlasti nendele tingimustele (tingimusi on aga veelgi rohkem, seega tasub uurida EAS-i kodulehte):

ettevõte peab olema registreeritud äriregistris;
ettevõttes on vähem kui 10 töötajat;
eelmise majandusaasta müügitulu oli väiksem kui 80 000 eurot;
peamine eesmärk on luua töökohti – toetuse saamisel on ettevõttel kohustus luua vähemalt 2 uut töökohta ja maksta keskmist brutopalka vähemalt 70% ulatuses;
varasemalt pole saadud Töötukassast toetust;
ettevõte peab olema suuteline kasvama vähemalt 20% aastas.

Piiratud on ka valdkonnad, mille puhul on võimalik toetust taotleda ning mõistagi on piiratud ka see, mida toetuse rahaga täpsemalt teha saab.

Lõpetuseks paar sõna toetuste kohta

Nagu võid näha ülaltoodud infost, on Eestis rohkelt erinevaid toetuseid, mis võivad anda pere eelarvesse natuke lisaraha. Toetuste peamine eesmärk on toetada neid, kellel on rasked ajad – näiteks neid, kes on kaotanud töö või muu elatise või kelle pere on suurenenud.

Kui kuulud mõnda sellisesse sihtrühma, kasuta kindlasti võimalust – võta ühendust kohaliku omavalitsusega või muude organisatsioonidega. Ära karda paberimajandust ega abi küsimust – toetused on mõeldud abistamiseks ning abi küsimises pole midagi häbiväärset.

Kui sul on küsimusi mõne toetuse kohta või meie nimekirjast on jäänud välja mõni toetus, võta meiega julgelt ühendust – aitame nii nagu oskame. Kõige parem on aga pöörduda erinevate riiklike organisatsioonide poole, kust antakse samuti palju kasulikku infot.