Töövõimetus - kõik, mida sa peaksid selle teema kohta teadma

Töövõimetus on keeruline, ent vajalik teema. Kui sul on vaja kokku puutuda töövõimetuse taotlemisega või mõne muu seotud toiminguga, siis leiad alljärgnevalt lehelt palju kasulikku informatsiooni, mis aitab sul loodetavasti hõlpsamini hakkama saada.

Vaata siit ka muid kasulikke artikleid

Lisaraha teenimise võimalused (ka neile, kes on kodused ja ei käi tööl):

  • Keskmine tootlikkus investoritele on ca 11.70%
  • Portaal suhtub investoritesse mõistlikult ja suheldakse aktiivselt
  • Lihtne, käepärane ja moodne platvorm
  • Investeerida saab minimaalselt 10€ ning teenustasusid ei ole
Vaata siit

Valitud 5551 korda

  • Võimalus investeerida kinnisvarasse, energiasse ja krüptovaluutasse
  • Investeeringutel on tagasiostugarantii
  • Tulusus kuni 20%
  • Mitmekülgsed ja turvalised investeeringud
Vaata siit

Valitud 1339 korda

  • Investeeri kinnisvarasse ja äriprojektidesse
  • Minimaalne investeeringusumma 100 eurot
  • Tulusus umbes 19.25 % aastas
  • Väga põhjalik taustakontroll kõikidel investeeringutel
Vaata siit

Valitud 343 korda

  • Potentsiaalne tulusus 12.11% aastas
  • Eestimaise päritoluga platvorm
  • Investeeri kinnisvaralaenudesse
  • Lihtsa ja kasutajasõbraliku välimusega platvorm
Vaata siit

Valitud 1486 korda

  • Tulusus kuni 12% aastas
  • Saad investeerida minimaalselt 10 eurot ühte laenu
  • Tagasiostugarantii - oled kaitstud "hapuks" läinud laenude korral
  • Automaatse investeerimise funktsioon olemas
Vaata siit

Valitud 659 korda

  • Lubatakse lausa kuni 12% tootlust investeeringutelt
  • Mitmekülgsed automaatsed investeerimisvõimalused
  • Investeerimine on täiesti vaba tasudest - 0€ lisatasusid igal investeeringul!
  • Tagasiostugarantii kõikidel investeeringutel
Vaata siit

Valitud 578 korda

  • eToro's on täisfunktsionaalne demoversioon, kus saab katsetada kauplemist.
  • Madal investeeringumiinimum
  • eTorol on unikaalne sotsiaalne CopyTrading funktsioon.
  • Kaubelda saab kõikide enim levinud valuutapaaride ja aktsiatega.
Vaata siit

Valitud 739 korda

  • Võimalus investeerida väikestesse tarbimislaenudesse
  • Investeerida saab minimaalselt 10 eurot
  • Keskmine aastane tootlikkus: 11.67%
  • Tagasiostugarantii
Vaata siit

Valitud 109 korda

  • Investeeri alates 10 eurost
  • Väljastatud laenude intress on keskmiselt 20%
  • Automaatse investeerimise funktsioon
  • Valikus eelkõige Eesti tarbimislaenud
Vaata siit

Valitud 1374 korda

Mis on töövõimetus?

Töövõimetus tähendab, et inimesel on piiratud võime elatis teenida tööga. Uue termini kohaselt on tegemist nüüd töövõimega ning seda hinnatakse kahel tasandil: töövõime on kas osaline või täielik.

Kuigi töövõime piiratus viitab asjaolule, et inimesel on raskusi elatise teenimisega ning on mõni haigus või puue, mis takistab töö tegemist täielikult, siis see ei tähenda tegelikult, et tööl ei tohi käia. Just vastupidi – see on teretulnud ning tööl käimist innustatakse.

Alljärgnevalt selgitame põgusalt mõningaid asjaolusid, mis võivad segased olla. Pea aga meeles, et kui sul on mõni spetsiifilisem küsimus seoses töövõimega, võid kindlasti pöörduda Töötukassasse – just seal aetakse nüüdsest töövõimega seotud asju.

Kes võib saada töövõimetoetust?

Töövõimetoetust saab osalise töövõimega juhul, kui vastatakse vähemalt ühele tingimusele nende hulgast:

  • kui inimene töötab mõne võlaõigusliku lepingu alusel;
  • kui inmene kuulub näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse volikokku vms;
  • on avalik-õiguslikul ametikohal (sõltumatu isikuna);
  • on ettevõtte juhatuses, FIE või FIE abikaasa;
  • on töötuna arvele võetud;
  • õpib mõnes haridusastmes;
  • kasvatab alla kolmeaastast last;
  • on ajateenistuses;
  • hooldab puudega inimest;
  • saab loometoetust;
  • on hoolekandeasutuses (paigutatud nõusolekuta).

Kes ei saa töövõimetoetust?

  • kui inimene saab pensionit;
  • kui inimene on akadeemilisel puhkusel, va kui selle põhjuseks on tervis;
  • kui inimene on vanglas või vahi all.

Töövõimereform

2016. aastal tehti kogu senine töövõimetussüsteem ümber ning nüüd ei ole enam tegelikult terminit “töövõimetus” – selle asemel kasutatakse terminit “töövõime“. See termin iseloomustab hästi süsteemi olemust – selle asemel, et võtta piiratud töövõimega inimesi kui “võimetuid”, võetakse neid kui inimesi, kes on igati võimekad ning nüüd hinnatakse inimese oskusi ja võimeid. Sisuliselt on süsteemi olemus positiivsem.

See ei ole aga ainus muudatus. Põhimõtteliselt muutus kogu süsteem, alates hindamisest, toetustest ja muust sellisest ning kõigele lisaks võttis süsteemi üle Töötukassa.

Reform käivitus kolmes astmes:

  • 1. jaanuaril 2016 hakati pakkuma uusi teenuseid.
  • 1. juulist 2016 hakkas töövõimet hindama töötukassa. Sel ajal hinnati samuti nende inimeste töövõimet, kellel seda veel kunagi tehtud polnud.
  • 1. jaanuarist 2017 kutsuti töövõime hindamisele praeguse püsiva töövõimetusega inimesed.

Kogu uue süsteemi tuum on üks põhimõte: aidata inimestel leida töö ja seda püsivalt, parandades seeläbi elujärge.

Töövõimetuspensionilt üleminek

Töövõimereformiga seoses muutus veel üks asi: enam ei ole sisuliselt sellist asja nagu töövõimetuspension, vaid ongi üksnes töövõimetoetus. See põhjustas aga tükk segadust, kuna pensionilt üleminek on keerukas.

Kõige olulisem punkt kogu asja juures on töövõimetoetuse (ja hindamise) taotlus teha korduvhindamise tähtajal – selleks tähtajaks on lõppemise kuule eelnev kuu.

Kui toimid nii, on töötukassal piisavalt aega, et otsus teha ja siis saad kenasti järgmisel kuul töövõimetoetuse raha kätte. Muidu võiks aga tekkida auk raha saamisesse, sest töövõimetoetust makstakse tagantjärgi, mitte etteulatuvalt.

Juhul, kui esitad oma taotlused pärast tähtaega, on sul võimalik saada töövõimetoetuse ettemakse, kuid kuna hinnangu tegemine võtab aega, võib see tähendada, et su sissetulekusse jääb siiski auk.

Mõjuval põhjusel saab ka pikendada otsuse tegemise tähtaega. Kusjuures, töövõimetoetuse ettemakset tagasi ei nõuta – sellega on arvestatud, et ettemakse võib olla vajalik mõnes olukorras.

Töövõimetoetus

Töövõimetoetust arvestatakse päevamäära järgi, milleks on 11,82 eurot. Osalise töövõime puhul ei saa aga kogu päevamäära, vaid hoopis 57% ehk 6,74 eurot, mis teeb kuus pisut üle 200 euro töövõimetoetust. Puuduva töövõime puhul saab täismahus toetust ning sel juhul on kuus toetuse suurus 355 eurot.

Kuna toetust arvestatakse kalendripäevade järgi, siis võib see ka erinevate kuudel olla erineva suurusega.

Reformi kohaselt on aga võimalik, et töövõimetoetuse suurus hakkab vähenema. See süsteem on pisut keerukas, kuid kõige lihtsamini öeldes: kui su sissetulek eelmisel kuul oli suurem kui 90-kordne päevamäär, vähendatakse toetust 50 senti iga piirmäära ületava euro kohta. Sissetulekuna võetakse arvesse absoluutselt kõiki brutosummasid, sealhulgas kõikvõimalikud hüvitised.

Töövõimetoetuse vähendamine tähendab ka seda, et on piirmäärad, millest alates ei saa enam üldse töövõimetoetust.

Näiteks kui sul on osaline töövõime, kuid sa oled teeninud 1468,05 eurot kuus. Puuduva töövõime puhul on selleks määraks 1773 eurot ehk kui sa teenid eelmisel kuul sellise summa, ei saa sa järgmine kuu töövõimetoetust.

See, kas töövõimetoetuse vähendamine on õiglane või mitte, jätame sinu otsustada, kuid neid piirmääri tasub meeles pidada, kuna nii tead paremini oma tuludega arvestada (eriti tulumaksuseaduse muudatuste pärast).

Juhul, kui saad ühel kuul puhketasu ning su sissetulek ületaks siis piirmäära, on võimalik taotleda toetuse ümberarvestamist – nii ei pea sa kannatama lihtsalt puhkusetasu saamise pärast ja saad ikkagi toetust.

Töövõime hindamine

Töövõime hindamisega tegeleb nüüdsest Töötukassa ning teine erinevus on protsentide kadumine – enam ei arvestata töövõimet protsentidega, vaid ainult kahel tasandil: osaline või täielik töövõime kadumine.

Siin on mõned punktid, millele peaksid tähelepanu pöörama:

  • enne hindamist tuleb poole aasta jooksul käia arsti juures.
  • töövõime hindamiseks tuleb teha taotlus töötukassasse.
  • töövõime hinnangu teeb ekspertarst, kes vaatab nii dokumente kui teeb ka silmast-silma kohtumise.
  • tähtajalise töövõimetuspensioni puhul tuleks töövõimet hinnata umbes 1 kuu enne seda, kui tähtaeg lõppeb. Tähtajatu töövõimetuspensioni puhul ei pea minema töövõime hindamisele.
  • sama taotlusega saab paluda nii töövõime hindamist kui ka puude määramist.

Kõige huvitavam hindamise juures on asjaolu, et hinnatakse eelkõige tegutsemisvõimet ja selle jaoks on mitmed erinevad tasandid, näiteks hinnatakse enesehooldust, õppimisvõimet, suhtlemisoskuseid ja palju muud.

Siin lehel on väga põhjalik juhend, mis selgitab väga lihtsalt seda, kuidas taotlust teha ning lehel on ka kõik taotluse punktid lahti kirjutatud.

Osaline vs täielik töövõime

Üks osalise ja täieliku töövõime puudumise eristusi on aktiivsusnõue. Selleks, et toetust saada, peavad osalise töövõimega inimesed olema aktiivsed. See tähendab, et:

  • tuleb võtta end töötuna arvele;
  • otsida tööd;
  • kasutada töötukassa abi, et võimalusel tööle saada.

Aktiivsuse alla läheb ka see, kui õpid või näiteks hooldad alla 3-aastast last või hoopis puudega inimest.

Iseenesest ei ole küll töö leidmisel tähtaega, kuid see ei tähenda, et saab “lulli lüüa”. Kui mõjuvat põhjust tööst äraütlemiseks ei ole, siis enam töövõimetoetust ei maksta, kui tööle ei asuta.

Tööotsimiskava ja sobiv töö

Osalise töövõime korral luuakse ka tööotsimiskava, millega näiteks kaardistatakse oskused, sobivad tööandjad ja aidatakse inimesel jõuda töökoha leidmiseni.

Kõige tähtsamad on esimesed 20 nädalat. Selle aja jooksul võetakse sobiva tööna sellist tööd, mis vastab haridusele, erialale ja muidugi ka eelnevatele töökogemustele, seejuures peab olema töötasu mitte väiksem kui kahekordne töötasu alammäär.

Sellele lisaks ei tohi kuluda tööle sõitmisele rohkem kui kaks tundi päevas ja ka üle 15 protsendi palgast.

Siiski tähendab see nõue, et kui esimese 20 nädala jooksul leitakse sobiv töö, jäädakse suurima tõenäosusega oma toetusest täielikult ilma – kahekordne töötasu alammäär tähendab sissetulekut, mis on nii suur, et toetust vähendatakse ning samas kui tööst ära öelda, ei anta enam toetust samuti.

Kas 100% töövõimetusega võib tööl käia?

Absoluutselt! Üks põhjuseid, miks töövõimereform läbi viidi, oligi nimelt asjaolu, et töövõimetusega inimesed soovisid käia tööl ning see on ka igati arusaadav. Töövõimereform lausa innustab inimesi tööle minema.

Reformiga muudeti piiratud töövõimega inimeste palkamine tööandjate jaoks samuti ahvatlevamaks.

Näiteks maksab riik osa sotsiaalmaksust ise tööandja asemel nende töötajate pealt, kelle töövõime on piiratud (2016. aastal oli selleks summaks lausa 128,70 eurot). Seega on tööandjatele lausa kasulik palgata inimesi, kellel on töövõime piiratud.

Pea meeles, et nüüd tegeleb töövõime küsimustega Töötukassa, seega kui sul on küsimusi, pöördu kindlasti oma kohalikku töötukassa esindusse, kus sulle antakse igati nõu. Ära karda abi paluda – töövõime teema on keerukas, ent äärmiselt oluline.

Autori kohta

Jälgi Financer.com tegemisi

Jälgi meid Facebookis