Mida tähendab töövõimetoetus?

Mis on töövõimetoetus?

Töövõimetoetus on uus nimetus toetusele, mida enne kutsuti töövõimetuseks. Kuna töövõimetus kõlas aga negatiivselt, muudeti see ümber töövõimetoetuseks.

Sisu kui selline on aga ikkagi sama. Töövõimetoetus on mõeldud inimesele, kellel on piiratud võime tööl käia. Seda hinnatakse kahel tasandil: töövõime on kas osaline või täielik.

Kuigi töövõime piiratus viitab asjaolule, et inimesel on raskusi elatise teenimisega ning on mõni haigus või puue, mis takistab töö tegemist täielikult, siis see ei tähenda tegelikult, et tööl ei tohi käia.

Just vastupidi – see on teretulnud ning tööl käimist innustatakse.

Kes võib saada töövõimetoetust?

Töövõimetoetuse saamiseks tuleb täita aktiivsusnõue ehk päris niisama nö kodus lebotades töövõimetoetust ei saa.

Töövõimetoetust võib saada inimene, kes:

• töötab mõne võlaõigusliku lepingu alusel;
• kuulub näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse volikokku vms;
• on avalik-õiguslikul ametikohal (sõltumatu isikuna);
• on ettevõtte juhatuses, FIE või FIE abikaasa;
• on töötuna arvele võetud;
• õpib mõnes haridusastmes;
• kasvatab alla kolmeaastast last;
• on ajateenistuses;
• hooldab puudega inimest;
• saab loometoetust;
• on hoolekandeasutuses (paigutatud nõusolekuta).

Need punktid kehtivad aga osalise töövõime korral. Kui sinu töövõime on puuduv, ei pea aktiivsusnõuet täitma (sest ilmselgelt seda ei saa teha).

Töövõimereform

2016. aastal tehti kogu senine töövõimetussüsteem ümber ning nüüd ei ole enam tegelikult terminit “töövõimetus” – selle asemel kasutatakse terminit “töövõime“.

See termin iseloomustab hästi süsteemi olemust – selle asemel, et võtta piiratud töövõimega inimesi kui “võimetuid”, võetakse neid kui inimesi, kes on igati võimekad ning nüüd hinnatakse inimese oskusi ja võimeid. Sisuliselt on süsteemi olemus positiivsem.

See ei ole aga ainus muudatus. Põhimõtteliselt muutus kogu süsteem, alates hindamisest, toetustest ja muust sellisest ning kõigele lisaks võttis süsteemi üle Töötukassa.

Kogu uue süsteemi tuum on üks põhimõte: aidata inimestel leida töö ja seda püsivalt, parandades seeläbi elujärge.

Töövõimetuspensionilt üleminek

Töövõimereformiga seoses muutus veel üks asi: enam ei ole sisuliselt sellist asja nagu töövõimetuspension, vaid ongi üksnes töövõimetoetus. See põhjustas aga tükk segadust, kuna pensionilt üleminek on keerukas.

Kõige olulisem punkt kogu asja juures on töövõimetoetuse (ja hindamise) taotlus teha korduvhindamise tähtajal – selleks tähtajaks on lõppemise kuule eelnev kuu.

Kui toimid nii, on Töötukassal piisavalt aega, et otsus teha ja siis saad kenasti järgmisel kuul töövõimetoetuse raha kätte. Muidu võiks aga tekkida auk raha saamisesse, sest töövõimetoetust makstakse tagantjärgi, mitte etteulatuvalt.

Töövõimetoetus

Töövõimetoetust arvestatakse päevamäära järgi, milleks on 18,60 eurot.

Osalise töövõime puhul ei saa aga kogu päevamäära, vaid hoopis 57% ehk 10,602 eurot, mis teeb kuus pisut üle 300 euro töövõimetoetust.

Puuduva töövõime puhul saab täismahus toetust ning sel juhul on kuus töövõimetoetuse suurus keskmiselt 558 eurot.

Kuna toetust arvestatakse kalendripäevade järgi, siis võib see ka erinevate kuudel olla erineva suurusega.

Brutosissetulek ja 90-kordne päevamäär

Olukorra muudab keerulisemaks see, et töövõimetoetuse suurus arvutatakse ümber, kui sinu eelmise kalendrikuu sissetulek oli 90 korda suurem töövõimetoetuse päevamäärast.

2023. aasta seisuga tähendab see sissetulekut, mis on suurem kui 1674 eurot (bruto).

Sellisel juhul vähendatakse töövõimetoetust vastavalt summale, mis on pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

Sissetuleku hulka arvatakse kõike, sh töötasu, haigushüvitis, vanemahüvitis jms.

Töövõime hindamine

Töövõime hindamisega tegeleb nüüdsest Töötukassa ning teine erinevus on protsentide kadumine – enam ei arvestata töövõimet protsentidega, vaid ainult kahel tasandil: osaline või täielik töövõime kadumine.

Töövõime hindamine tähendab sisuliselt terviseseisundi hindamist, sh arvestatakse nii sinu füüsilist kui ka vaimset võimekust.

Kõige huvitavam hindamise juures on asjaolu, et hinnatakse eelkõige tegutsemisvõimet ja selle jaoks on mitmed erinevad tasandid, näiteks hinnatakse enesehooldust, õppimisvõimet, suhtlemisoskuseid ja palju muud.

Siin lehel on väga põhjalik juhend, mis selgitab väga lihtsalt seda, kuidas taotlust teha ning lehel on ka kõik taotluse punktid lahti kirjutatud.

Osaline vs täielik töövõime

Üks osalise ja täieliku töövõime puudumise eristusi on aktiivsusnõue.

Selleks, et toetust saada, peavad osalise töövõimega inimesed olema aktiivsed. See tähendab, et:

Aktiivsuse alla läheb ka see, kui õpid või näiteks hooldad alla 3-aastast last või hoopis puudega inimest.

Iseenesest ei ole küll töö leidmisel tähtaega, kuid see ei tähenda, et saab “lulli lüüa”.

Kui mõjuvat põhjust tööst äraütlemiseks ei ole, siis enam töövõimetoetust ei maksta, kui tööle ei asuta. Töövõimetoetuse maksmine peatatakse, kui töötuna arvel olev inimene keeldub sobivast tööst.

Tööotsimiskava ja sobiv töö

Osalise töövõime korral luuakse ka tööotsimiskava, millega näiteks kaardistatakse oskused, sobivad tööandjad ja aidatakse inimesel jõuda töökoha leidmiseni.

Kõige tähtsamad on esimesed 20 nädalat. Selle aja jooksul võetakse sobiva tööna sellist tööd, mis vastab haridusele, erialale ja muidugi ka eelnevatele töökogemustele, seejuures peab olema töötasu mitte väiksem kui kahekordne töötasu alammäär.

Sellele lisaks ei tohi kuluda tööle sõitmisele rohkem kui kaks tundi päevas ja ka üle 15 protsendi palgast.

Kas 100% töövõime puudumisel võib tööl käia?

Absoluutselt! Üks põhjuseid, miks töövõimereform läbi viidi, oligi nimelt asjaolu, et töövõimetusega inimesed soovisid käia tööl ning see on ka igati arusaadav. Töövõimereform lausa innustab inimesi tööle minema.

Reformiga muudeti piiratud töövõimega inimeste palkamine tööandjate jaoks samuti ahvatlevamaks.

Pea meeles, et nüüd tegeleb töövõime küsimustega Töötukassa, seega kui sul on küsimusi, pöördu kindlasti oma kohalikku Töötukassa esindusse, kus sulle antakse igati nõu.

Ära karda abi paluda – töövõime teema on keerukas, ent äärmiselt oluline. Kõikide töövõimeküsimustega tuleks pöörduda Töötukassasse, kus sulle antakse juba täpsemaid juhiseid ja abi.

Kuidas töövõimetoetust kasutada tohib?

Kui sulle makstakse töövõimetoetust, võid mõelda, kuidas seda üldse kasutada tohib ning kas toetusrahal on mingeid piiranguid.

Ainus, mis töövõimetoetusel arvesse läheb, on sinu igakuine sissetulek ning sinu tööelu olukord.

Töövõimetoetust ei tasuks aga niisama “laiaks lüüa”.

Kui su töövõime on osaline, on eriti oluline mõelda sellele, kuidas oma sissetulekut kasvatada nii, et saaksid elada paremini. Iseenesest peaks olema eesmärk elada nii, et sa ei vaja enam ühel päeval töövõimetoetust.

Siin on mõned mõtted sellest, kuidas võiks töövõimetoetuseks saadavat raha kasutada, suunates seda tuleviku sissetuleku suurendamise suunas.