Võrdle hüpoteeklaene ja osta kodu soodsa laenuga

Kõige populaarsem laenuliik Eestis

Kas teadsid, et 17% kuni 30-aastastest noortest on võtnud kodulaenu? 

Hüpoteeklaen (laen kinnisvara tagatisel) on tagatisega laen, mille korral annab laenutaotleja tagatiseks kinnisvara ning laenupakkuja finantseerib teatud osa kinnisvara turuväärtusest. Tegemist on kodulaenule väga sarnase laenuga ning tihti esitletakse neid ka lausa täpselt sama nime all.

Hüpoteeklaenuga seatakse tagatiseks olevale kinnisvarale hüpoteek – see tähendab, et kui laenuvõtja ei täida oma kohustust, siis on laenuandjal õigus rakendada omandiõigust panditud asjale.

Mille jaoks võtta hüpoteeklaenu?

Kuna hüpoteeklaen on krediidiandja jaoks turvalisem, kui tagatiseta kiirlaen või tarbimislaen, on summad suuremad ning intressid tunduvalt väiksemad.

Seetõttu on tegemist äärmiselt populaarse laenutootega, kuna erinevalt eluasemelaenust ei ole hüpoteeklaenu sihtotstarve määratud.

Just nimelt – võid laenusummat kasutada just selleks, milleks sul seda vaja on, olgu selleks kodu ostmine või hoopis reisile minemine.

Hüpoteeklaenu enim levinud omadused:

• Laenu suurus: Laenusumma algab tavaliselt 2000 eurost ning laenu antakse üldiselt kuni 200 000 eurot. Laenu maksimaalne summa aga ei pruugi olla määratud, vaid oleneb tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest.
• Turuväärtus: Olenevalt laenuandjast antakse laenu 60-85% ulatuses tagatiskinnisvara turuväärtusest.
• Tagatis: Tagatiseks võib enamjaolt olla ükskõik, milline kinnisvara – korter, eramu, metsamaa, suvila, hoonestamata krunt.
• Asukoht: Kuigi enamus laenuandjad annavad hüpoteeklaenu üle Eesti kõikjal asuvatele kinnisvaradele, ei pruugi seda teha kõik. Mõni laenupakkuja aktsepteerib tagatisena näiteks üksnes Harjumaal, Tartus ja Pärnus asuvat kinnisvara.
• Omafinantseering: Hüpoteeklaenu ei anta kunagi 100% ulatuses, seega kui soovid osta kinnisvara, pead panustama omafinantseeringuga teatud rahasumma.
• Laenuandja: Hüpoteeklaenu ei anna ainult pangad, seda teevad ka teised krediidiasutused.
• Intress: Pangast laenates koosneb koguintress baasmarginaalist ja Euriborist.
• Lisakulud: Hüpoteeklaenu taotlemine võib olla üsna kulukas – lisaks laenulepingu sõlmimisele tuleb üldiselt ka tellida kinnisvara hindaja (mõni krediidiandja pakub seda tasuta) ning kinnisvara tuleb kindlustada.
• Maksehäired: Hüpoteeklaenu saab võtta ka kehtivate maksehäiretega isik, kuna krediidiandjal on turvalisus garanteeritud tagatiseks oleva kinnisvara näol.
• Otstarve: Hüpoteeklaenu otstarve ei ole määratud – võid saadud laenusummat kasutada nii nagu soovid. Hüpoteeklaenu abil on võimalik osta näiteks kinnisvara ka välismaale, pannes tagatiseks Eestis asuva kinnisvara.

Laenuga seonduvad kulud

Hüpoteeklaenu taotlusprotsessi kuuluvad lisakulud on suure tõenäosusega kogu laenuturu kõige suuremad. Seda ei tasu aga karta, sest need on olenevalt laenuandjast erinevad ning ei pruugi ulatuda mõnikord üle 100 euro – see on aga üsna väike summa arvestades laenusummade suurust.

Hüpoteeklaenuga seonduvad kulud:

• Intressid – Iga laenu lahutamatu osa on intress, hüpoteeklaenu korral on aga intress väga soodne. Pangast võetud hüpoteeklaenu intress koosneb kahest määrast: panga enda kehtestatud intressimäär ja Euribori määr. Pangalaenu korral aga ei ole intress tavaliselt suurem kui 7-10%. Laenamisel tuleks siiski arvesse võtta Euribori määra võimalikku kõikumist.Laenutaotluse tegemisel saad ka valida, millise intervalli järel soovid Euribori uuesti kalkuleerimist – kas 3, 6 või 12 kuu järel. Teistest krediidiasutustest võetud hüpoteeklaenu intress jääb tavaliselt 12-18% vahemikku.
• Lepingu sõlmimise tasu – Enamike hüpoteeklaenude sõlmimisel on ainus krediidiandja poolne kohustuslik lisatasu lepingu sõlmimise tasu. See võib olla nii fikseeritud miinimumtasu (enamjaolt 100-150€ piires), kui ka protsentuaalne summa laenatavast summast (näiteks 1-2% laenusummast). Laenu haldustasusid hüpoteeklaenu korral ei ole.
• Kinnisvara hindamise akt – Hüpoteeklaenu taotlemisel on kohustuslik ka kinnisvara hindamisakti esitamine, kuna selle baasil kalkuleeritakse laenusumma – see jääb tavaliselt 60-85% vahemikku kinnisvara turuväärtusest.Mõned laenuandjad teostavad hindamisprotsessi ise ning see ei tekita sinu jaoks lisakulusid, ent mõnel puhul pead ise selle tellima laenuandja partneriks olevalt kinnisvarabüroolt. Kinnisvara hindamisakti hind jääb sõltuvalt kinnisvarabüroost 100-300 euro vahemikku. Vaata sellelt lehelt, kes Eestis pakuvad tasuta hindamisakte. 
• Notarikulud – Kõik hüpoteeklaenud sõlmitakse notariaalse lepinguga ning seetõttu on vajalik notariteenuse kasutamine. Tavaliselt on ka see kulu üksnes laenutaotleja kanda, kuid mõnel juhul on see võimalik maha arvestada laenusummast.
• Kodukindlustus – Hüpoteegiga koormatud kinnisvara on kohustuslik kindlustada, kuna laenuandja soovib veenduda, et tagatisvaraga on kõik korras ning investeering tasub end ära. Kodukindlustuse saab ise valida ning seega on hea mõte kasutada näiteks kindlustusmaaklerite teenust ja sedasi valida kõige soodsamate tingimustega kindlustuspakkumine.

Laenu tagasimaksmine

Hüpoteeklaenu tagasimaksetingimused on paindlikud, sealhulgas ulatub ka näiteks tagasimakseperiood ühest aastast 30 aastani. Ainus oluline ajapiirang on asjaolu, et laen peab olema tagasi makstud 75. eluaastaks.

Laenu tagasimaksegraafiku loomisel aga võetakse arvesse sinu majanduslikku võimekust ning seetõttu on suure tõenäosusega võimalik leida just enda elustiilile sobiv maksegraafik.

Hüpoteeklaenu tagasi maksmisel eristatakse kahte maksegraafiku tüüpi:

• Annuiteetgraafik – selle maksegraafiku korral on laenumakse iga kuu samasugune ning mõõdukate kuumaksete tõttu saad tunda end turvaliselt, kuna tead täpselt, millise summaga arvestada. Tagasimaksmist alustades on intressiosa suurem, ent iga maksega suureneb põhiosa tagasimakse osakaal.See tähendab, et mingi hetk laenu tagasimakseperioodi jooksul võib tekkida olukord, kus sa enam intresse peaaegu maksma ei peagi!
• Võrdsete põhiosadega tagasimaksed – selle graafiku korral jagatakse põhiosa võrdselt ära laenukuude vahel ning sellele lisandub laenujäägilt kalkuleeritud intress. Mida suurem on seejuures laenujääk, seda suurem on intress, seega laenu tagasimakseperioodi alguses on kuumaksed suuremad ning vähenevad perioodi jooksul.Nii tuleb aga samas tasuda ka vähem intressi, seega kui sul on võimalik endale lubada esialgu suuremaid makseid, on pikas perspektiivis see graafik soodsam.

Loe laenu tagasimaksmise kohta!

Maksepuhkus

Elus tuleb ikka ette ootamatusi ning seetõttu ei saa panna pahaks, kui vajad maksepuhkust. Olenevalt laenuandjast antakse maksepuhkust nii paariks kuuks, pooleks aastaks kui ka isegi 1,5 aastaks – seejuures võimaldavad mõned laenuandjad laenumaksetest täielikult puhata ning mõned paluvad üksnes intressisummade tasumist ning võimaldavad seega puhata põhiosamaksete tasumisest.

Lisaks maksepuhkusele on võimalik hüpoteeklaenu tagasimakseaega pikendada. Selle jaoks on aga vajalik, et oleksid eelnevalt kõik maksed korralikult õigeaegselt teostanud. Kindlasti uuri esmalt ka laenuandja tingimusi seoses maksepuhkuse ja laenuperioodi pikendamisega.

Millised riskid kaasnevad hüpoteeklaenuga?

Iga laenuotsus on riskantne, kuid tagatisega laenude puhul on panused tunduvalt suuremad, kuna oht kaotada oma vara maksehäirete korral on üsna suur.

Seetõttu paneme ka meie Financer.com-is südamele, et niivõrd suurte summade korral nagu hüpoteeklaenu puhul, peaksid olema eriti ettevaatlik ning mõtlema kõikidele võimalikele mustadele stsenaariumitele.

Enne kui asud laenu võtma, loe läbi alljärgnevad punktid ning mõtle, mis saab siis, kui su sissetulek peaks näiteks äkiliselt kaduma või tekivad makseraskused.

• Tagatise realiseerimine makseprobleemide korral – Kõige suurem oht on kaotada tagatiseks olev kinnisvara ning eriti ohtlik on see juhul, kui tagatisvara on su kodu. Juhul, kui sul tekib pikaajaline maksevõimetus ning laen läheb “hapuks”, võib tekkida olukord, kus laenuandja ei näe enam muud väljapääsu oma kaotuse leevendamiseks kui tagatisvara realiseerimist ja müümist. Õnneks ei võeta seda drastilist meetodit kasutusele väga tihti ning pankade sõnul rakendatakse seda üksnes 5% korral. Esmalt üritatakse siiski teha laenumaksjaga kokkulepe ja leida mõistlik lahendus.
• Lisatagatise realiseerimine – Kui oled laenutaotluse tegemisel soovinud saada laenusummat 100% väärtuses põhitagatise turuväärtusest, siis oled tõenäoliselt katnud ülejäänud osa lisatagatisega – olgu selleks siis sõbra või pereliikme kinnisvara. Makseraskuste korral on aga oht, et pank realiseerib lisatagatise, mis tähendab, et lisatagatise omanik jääb halba olukorda – veel hullem, kui lisatagatiseks on tagatise omaniku kodu. Lisatagatisega laenamisel peaks kindlasti mõtlema sellele variandile ning välistama ohu, et laenusuhe võiks üldse eskaleeruda sellise olukorrani.
• Käendajate halba olukorda asetamine (ja suhete rikkumine) – Sarnaselt kinnisvaralise lisatagatisega laenamisele ei erine käendaja kaasamise korral laenusuhe kuidagi ning samamoodi tuleks arvestada võimalikku ohtu, et laenumaksete ebapiisaval sooritamisel võidakse pöörduda käendaja(te) poole, kes vastutavad laenu eest samamoodi ning peavad seejärel nö “sinu suppi helpima”. Pole aga hullemat tüliõuna kui raha ning hapuks läinud laen võib kergelt sõprussuhte purustada. Mõtle hoolikalt, kas soovid kallist inimest kaasata finantslepingutesse.
• Laenuhasart – Kuna hüpoteeklaenu antakse ka maksehäiretega inimestele, võib tekkida nö laenuhasart, kuna näed “avaust” suure laenusumma saamiseks. Kui sul on endiselt maksehäired, siis ei tuleks seda võtta lihtsalt kui märget, vaid tõsist faktorit, mis näitab, et sa ei ole veel valmis laenukoorma võtmiseks. Isegi, kui kunagised võlgnevused on juba tasutud, su elu on stabiilne ning viimane aasta on olnud kindel sissetulek, ei tohiks sa võtta laenu veel siis, kui sul on veel maksehäired, eriti kui sa ei saa olla täiesti kindel, et suudad laenu ka edaspidi tagasi maksta. Hüpoteeklaen ei ole naljaasi ning sellesse kohustusse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt, kuna panused on suured ning kaotused ka sellevõrra valusamad.
• Pikk laenuperiood muutub koormavaks – Hüpoteeklaenu korral on laenusummad tavaliselt tunduvalt suuremad kui tarbimislaenude korral, seda pikem on ka tagasimakse aeg. Kui paari aasta pikkune kiirlaen ei tundu midagi hullu tagasimaksmise osas, siis pikaajaline laenukoormus võib muutuda rusuvaks ning tekib olukord, kus tunned nagu laenusumma ei kahanekski ning kohustus istub lihtsalt õlul. Enne laenuperioodi valimist peaksid olema veendunud, et laenusumma eesmärk on väärt ka 10 – 30 aasta pikkust laenukohustust.
• Kahetsed laenusumma kulutamise eesmärki – Hüpoteeklaenu kasutuseesmärk ei ole määratud – sa võid seda laenusummat kasutada otseses mõttes milleks iganes! See ei ole aga niivõrd lust ja lillepidu kui tundub. Võttes niivõrd olulise panusega laenu, pead sa olema täiesti sajaprotsendiliselt kindel, et laenusumma läheb eesmärgi täitmiseks, mis muidu oleks võimatu. Niisama toredate vidinate ostmist kahetsed sa hiljem kindlasti, eriti kui pead laenu tasuma mitukümmend aastat. Mõtle hoolikalt järgi, kas asi on seda väärt.

 

Panga ja laenufirma hüpoteeklaenu peamised erinevused

Hüpoteeklaenu taotlemise soovi korral on esmalt vaja selgeks teha, kust soovid laenu võtta, kuna hüpoteeklaene pakuvad nii kõik Eesti pangad kui ka eraldiseisvad laenufirmad.

Kui pankade pakkumised on rohkem reglementeeritud ning taotlusprotsess võib lõppeda negatiivse otsusega ühel või teisel põhjusel, siis erafirmadest on laenu taotlemine reeglina hõlpsam ning tingimused on paindlikumad.

Kuigi hüpoteeklaenu taotlemine pangast on jällegi soodsam ja võib pakkuda paremaid tingimusi, siis teatud nõuete tõttu ei saa kõik pangast laenu ja peavad pöörduma teiste firmade poole. Kõige julgem on enne laenu taotlemist võrrelda erinevate hüpoteeklaenude hinda näiteks meie võrdlustabelist ning selgitada välja, millise firma tingimused sobivad sulle kõige paremini.

Panku ja laenufirmasid eristavad mitmed asjaolud. Siin on mõned peamised eristused.

Intressimäär

Kõige suurem erinevus panga ja laenufirma hüpoteeklaenu vahel on intressimäär.

Pangalaenu intressimäär koosneb panga määratud baasmarginaalist ja Euriborist, ent on tunduvalt madalam, kui erafirmade intressimäärad.

Kui panga hüpoteeklaenu intressimäär võib olla isegi üksnes paar protsenti, siis laenufirmade intressimäärad küündivad üle 10%, mis suurte summade korral teeb märkimisväärse erinevuse.

Maksepuhkus?

Pangad pakuvad tavaliselt pikemat maksepuhkust – isegi kuni 18 kuud! Laenufirmade pakutav maksepuhkus jääb tavaliselt siiski aasta piiresse või alla selle.

Laenuperiood

Panga hüpoteeklaenu periood on tunduvalt pikem ning küündib 30 aastani, ainsa tingimusega, et laen oleks tagasi makstud 75. eluaastaks. Laenufirmade hüpoteeklaenude periood ei ole tavaliselt pikem kui 10-20 aastat, mõnel juhul ka vähem.

Kindlustus

Pangad võimaldavad hõlpsalt sõlmida kindlustuspaketi, sealhulgas laenukindlustuse, millega on tagatud, et maksejõutuse tekkimisel saavad maksed tehtud.

Pangast võetava hüpoteeklaenu puhul on seejuures kodukindlustus kohustuslik. Kuigi ka laenufirmad võivad seda nõuda, ei ole see tihtipeale siiski konkreetselt kohustuslik.

Laenusumma piir

Panga hüpoteeklaenudel ei ole tavaliselt piiri, samas kui paljude hüpoteeklaenude maksimumpiir on ca 100 000 eurot. Mõnel puhul võib see aga küündida ka kõrgemale, mistõttu tuleks kindlasti esmalt laene võrrelda.

Pangast võib aga suurema tõenäosusega leida sobiva summa – laenufirmadel on siiski summad võrdlemisi piiratud.

Maksegraafikud ja maksevõimelisus

Üks kõige suuremaid asjaolusid, mis räägib laenufirmade kasuks, on maksegraafikud ja laenutaotleja maksevõimelisus.

Pangad hindavad taotlejaid väga hoolikalt, eriti suuremate summade puhul ning isegi, kui sa vastad sissetuleku miinimumnõudele, ei ole garanteeritud laenu saamine, kui pank tunneb, et on oht taotleja maksejõuetuks muutumisel.

Erafirmade puhul on tingimused tunduvalt paindlikumad ning enamikele klientidele koostatakse personaalne pakkumine nii, et see sobiks kindlasti taotleja soovide ja võimalustega.

Seetõttu ei tasu meelt heita, kui oled pangast saanud vastuseks “ei”, kuna mõni laenufirma võib kindlasti näha sinus suurepärast tulevast klienti.

Kui hindad aga stabiilsust ja soovid laenata tugeva mainega pangast või kui laenufirmad ei väljasta su soovitud summat, võib olla pank üks ja ainus õige lahendus. Mõlemal on omad plussid ja miinused, seega peaksid eelkõige kaaluma seda, mida sa parasjagu vajad ning kes vastab su soovidele paremini.

Kuidas hüpoteeklaenu taotleda?

Hüpoteeklaenu on võimalik kõikide laenuandjate korral taotleda otse internetis, täites ära üksnes laenutaotluse.

Laenutaotluses tuleb detailselt välja tuua oma majanduslik võimekus, tulud, kulud ning info tagatise kohta.

Lisaks taotlusvormi täitmisele on vaja aga esitada ka hindamisakt, mille alusel kalkuleeritakse sulle väljastatava laenusumma suurus ning oma pangakonto väljavõte, mis tõestab sissetulekute ja väljaminekute õigsust.

Muid dokumente taotlusega koos esitama ei pea – juhul, kui laenuandja soovib veel lisadokumente, siis võetakse sinuga ühendust.

Kui palju laenu taotlemine maksab?

Hüpoteeklaenu sõlmimisega kaasneb 4 peamist tasu: laenulepingu sõlmimise tasu, kinnisvara hindamisakti tellimine, notaritasu ning kodukindlustuse summa.

Laenulepingu sõlmimise tasu

Iga hüpoteeklaenu sõlmimisega kaasneb laenulepingu sõlmimise tasu, mis tavaliselt arvutatakse maha laenusummast.

Lepingu sõlmimise tasu on tunduvalt suurem, kui tarbimislaenu või kiirlaenu korral, ulatudes isegi paarisaja euroni – tavaliselt on lepingutasu suurus ca 1% laenusummast, kuid kehtestatud on ka teatud miinimummäär.

Näiteks: kui laenuandja on kehtestanud miinimummääraks 100€, siis tasud 100€ lepingutasuks igal juhul. Kui peaksid laenama selle lepingutasu korral aga 20 000 eurot, siis on su lepingutasu 200€, mitte 100€.

Financer.com võrdlustabelis on välja toodud sellised kulud, mistõttu saad kõrvutada laenu lisakulusid ja leida kõige soodsama.

Kinnisvara hindamisakt

Kuna hüpoteeklaenuna väljastatava summa suurus sõltub tagatiseks antava kinnisvara väärtusest, on vajalik kinnisvara hindamine eksperdi poolt.

Selle jaoks tuleb tellida kinnisvara hindamise akt mõnelt tunnustatud kinnisvara hindajalt. Hindamisakti hind sõltub nii kinnisvara asukohast kui ka tüübist ning võib ulatuda 90 eurost paarisaja euroni.

Mõned laenuandjad pakuvad aga täiesti tasuta kinnisvara hindamist, mistõttu võib juhtuda, et sa ei pea seda kulu katma. Vaata siit, kes teevad kinnisvara hindamise tasuta.

Notaritasud

Hüpoteeklaenu viimane etapp on notariaalse lepingu sõlmimine.

Notari juures seatakse kinnisvarale hüpoteek ning tehakse kanne Kinnisturaamatusse, kus see kanne püsib seni, kuni laen on tasutud ning hüpoteegipidajale on tehtud avaldus hüpoteegi kustutamiseks.

Sõltuvalt tehingust võib notaritasu koos riigilõivuga küündida mitmesaja euroni ning notaritasu on igal juhul laenutaotleja kanda.

Kodukindlustus

Mõistetavalt soovib laenuandja igati oma “tagala” kindlustada ning seetõttu on kohustuslik kodukindlustuslepingu sõlmimine.

Pangalaenu võtmisel on see toiming lihtne, kuna mitmed pangad pakuvad juba koos laenuga ka soodsamat kodukindlustust.

Teine variant on aga pöörduda mõne kindlustusmaakleri poole, kes aitab sulle leida kõige soodsama kindlustuspakkumise.

Tagatiseks olev kinnisvara peab olema kindlustatud kogu laenuperioodi vältel ning juhul, kui sa seda vahepeal ei tee, võivad kaasneda leppetrahvid.

Kodukindlustus ei ole aga väga kallis ning olenevalt su kodu riskiastmest ja mitmetest muudet teguritest võib see summa jääda paarisaja euro piiresse aasta kohta.

Kindlustuse valimisel on oluline lähtuda ka laenuandja nõuetest, kuna mõnel puhul on laenuandjal konkreetsed nõudmised riskide osas, mida kindlustus peab katma.

Kui kiiresti saab raha kätte?

Laenuraha kättesaamine võib võtta aega põhimõtteliselt üksnes 2-3 päeva, kuid ka paar nädalat.

See oleneb peamiselt kahest asjaolust: kuhu sa oled taotluse esitanud: kas pangale või laenufirmale ning kas sul on juba hindamisakt olemas või tuleb hindamine alles korraldada.

Laenutaotluse esitamisel on vajalik ka hindamisakti tellimine, mis võib võtta aega paar päeva, olenevalt, kui pikk on parasjagu kinnisvarabüroo järjekord. Mitmed laenufirmad teostavad hindamise ka ise, mistõttu võib jällegi laenusumma laekumine vähem aega võtta.

Peale hindamist ja laenuandja positiivset otsust on vaja leping sõlmida notari juures. Notari järjekorrast olenevalt võib ka see etapp võtta paar päeva.

Kui aga kõik toimingud on tehtud ning hüpoteegikanne on Kinnisturaamatus tehtud, laekub laenusumma suurima tõenäosusega järgmisel päeval.

Kui soovid protsessi kiirendada, siis on kõige mõistlikum taotleda laenu juba olemasolva hindamisaktiga ning valida laenuandja, kes annab laenutaotlusele vastuse juba järgmiseks päevaks.

Pangatoimingud võivad võtta aga pisut rohkem aega, mistõttu ei ole pank kõige õigem koht, kui su eesmärk on laenu saada väga kiiresti.

Hüpoteegi kustutamine

Hüpoteeklaenuga tuleb silmas pidada, et isegi, kui laen on juba tagasi makstud, ei tähenda see, et hüpoteek iseenesest ära kaoks. Hüpoteegi kustutamiseks tuleb teha avaldus kinnisturaamatusse ning avalduse pead tegema nii sina kui ka pank/laenufirma, kes laenu andis. See tähendab, et üksi hüpoteeki kustutada ei saa ning selle kustutamiseks tuleb tasuda ka riigilõiv.

Selle avalduse saab teha nii digitaalselt allkirjastatuna kui ka esitades notarile avalduse. Seega, on kaks võimalust hüpoteegi kustutamiseks:

• võid teha Kinnistusraamatusse digitaalse avalduse ja tasuda riigilõivu või
• võid minna notari juurde ja lasta toimetus notaril ära teha, tasudes notaritasu.

Kinnisturaamatu riigilõivud sõltuvad kinnisvara väärtusest ja neid arvutatakse teatud protsendimääradega. Kustutamistoimingu puhul tuleks valida riigilõivu määraks 25%. Tehinguväärtus on aga 2/3 hüpoteegi summast.

Millal tasuks hüpoteek alles jätta, isegi kui laen tasutud?

Hüpoteeki seostatakse üldiselt küll laenuga, kuid hüpoteek ise ei tähenda, et on kehtiv laenuleping õhus. Lisaks ei ole hüpoteek seotud konkreetselt sinu isikuga, vaid kinnisvaraga, mis tähendab, et võid vabalt kinnisvara müüa – hüpoteek seda ei takista.

Kui sul on juba hüpoteek kinnisvarale seatud, on võimalik võtta mugavalt laenu sellesama laenufirma käest või hoopis laenata kellegi teise käest. Hüpoteegi seadmine (ja kustutamine) kokkuvõttes on tunduvalt kallim, kui lihtsalt tingimuste muutmine, st on kallim hüpoteeki korduvalt seada kui lihtsalt jätta see “tiksuma” ja seejärel uuesti laenu võtta.

Isegi, kui laen on tasutud, ei ole seega tungivalt vaja hüpoteeki kustutada. Hüpoteek ei tähenda mitte mingit laenukohustust ning see ei too mitte mingisuguseid lisakulutusi. Lisakulud tekivad alles siis, kui tahad midagi registris muuta. Seega, kui on võimalus, et kavatsed kunagi uuesti laenu võtta, ei ole mõttekas hüpoteeki üldse ära kustutada.