Eesti parimad hoiu-laenuühistud: võrdle ja hoiusta

Hoiu-laenuühistud pakuvad kümneid kordi kõrgemat hoiuseintressi kui pangad, olles seega ahvatlevad viisid oma raha kasvatamiseks. Eestis on rohkelt hoiu-laenuühistuid iga Eesti nurga jaoks, kuid kui riskantsed on sellised hoiused? Käesoleval lehel selgitame lähemalt hoiu-laenuühistute omadusi, tingimusi ning räägime, milliste riskidega pead silmitsi seisma.

Parimad hoiu-laenuühistud Eestis:

Valitud 1 786 korda
  • Hoiuse aastane brutointress: 5.69%
  • Tähtajalise hoiuse minimaalne pikkus: 6 kuud
Valitud 330 korda
  • Hoiuse aastane brutointress: 5.5%
  • Tähtajalise hoiuse minimaalne pikkus: 12 kuud
Valitud 74 korda
  • Hoiuse aastane brutointress: 5%
  • Tähtajalise hoiuse minimaalne pikkus: 12 kuud
Parimad hoiu-laenuühistud Eestis

Suurem intress hoiu-laenuühistust

Hoiu-laenuühistud on juba aastaid meelitanud Eesti hoiustamishuvilisi kõrge intressi tõttu. Kui kommertspankade hoiused on parimal juhul 1%-se intressiga, siis hoiu-laenuühistud pakuvad samal ajal üle 4-5% suurust intressi, vahel veelgi kõrgemat.

Seetõttu on paljud hoiustajad otsustanud hoiu-laenuühistute kasuks – saadav tulu on lihtsalt kordades suurem.

Milles on aga asja konks?

Hoiu-laenuühistute hoiused on lihtsalt riskantsemad kui pangahoiused, kuna pangahoiused on tagatud riikliku tagatisfondiga 100 000 euro ulatuses, hoiu-laenuühistud mitte. Madalam risk (või õigemini öeldes – põhimõtteliselt olematu risk) muudabki pangahoiuse intressi väga madalaks.

Kas sa aga soovid pigem juhinduda lausest: kes ei riski, see šampust ei joo? Kui nii, siis selgitame alljärgnevalt lähemalt, mida hoiu-laenuühistud endast kujutavad, et saaksid selgeks teha, kas HLÜ-d on mõeldud ka sinu jaoks. Kui oled juba valmis hoiustama, siis viska pilk peale ülalpool olevale tabelile, kus on reastatud mitmed Eesti tunnustatud hoiu-laenuühistud.

Mida hoiu-laenuühistu endast kujutab?

Kui alustame algusest, siis hoiu-laenuühistu on ühistulise tegevusega finantsasutus, mis moodustatakse vähemalt 25 liikmest ning mis tegutseb teatud haldusalal.

Hoiu-laenuühistu peamised omadused on järgnevad:

  • hoiu-laenuühistu tegutseb liikmelisuse põhjal, st kõik inimesed, kes tahavad selle teenuseid kasutada, peavad ühistuga liituma;

  • hoiu-laenuühistu seaduse kohaselt rakendub HLÜ-dele “territoriaalsuse põhimõte” ehk organisatsioon tegutseb teatud piirkonnas;

  • hoiu-laenuühistu pakub oma liikmetele hoiuseid ja laenuteenuseid.

Seaduse alusel võivad hoiu-laenuühistud pakkuda kõiki laenuteenuseid, sealhulgas väikelaene, hüpoteeklaene, liisingut ja faktooringut. Samuti võib HLÜ nõustada majandustegevust puudutavates asjades.

Kogu asja põhimõte töötab tegelikult vastastikususe põhimõttel: ühed liikmed paigutavad oma raha hoiu-laenuühistusse selleks, et teenida tulu hoiuintressilt ning teised liikmed küsivad ühistust raha laenu näol. Mõnes mõttes sarnaneb see süsteem ühisrahastusplatvormidele.

Kuidas teenib hoiu-laenuühistu nii palju tulu, et pakkuda kõrget intressi?

Nagu eelnevalt mainitud, siis üks osa hoiu-laenuühistu tööst on laenata raha oma liikmetele. Laenusaajad maksavad laenu tagasi koos intressidega ning teised liikmed, kes on raha hoiustada otsustanud, saavadki tulu tänu sellele intressile. Raha on pidevalt liikumises!

Laenamine pole aga ainus viis, kuidas üks hoiu-laenuühistu raha teenib (kuigi see on tavaliselt üks peamiseid viise). Hoiu-laenuühistud tegelevad ka investeerimisega, näiteks olles moodustanud kulla- ja välisvaluutareservi. Tänu nendele investeeringutele kasvab hoiu-laenuühistu tulu ning sellega koos saavad oma soovitud tulu hoiustajad (ja lisaks on hiljem võimalik saada dividende).

Kuigi hoiu-laenuühistute kõrge hoiuseintress näib esialgu veider, ei ole selles tegelikult midagi erakordset, kui võtad arvesse, millega hoiu-laenuühistu tegeleb.

Millised on HLÜ-de hoiused?

Kõik hoiu-laenuühistud pakuvad pisut erinevaid tingimusi, kuid laias laastus on nende hoiused üsna sarnased. Kõik hoiu-laenuühistud pakuvad tähtajalist hoiust, mõned ka kogumishoiust ja muid hoiustamisvariante.

Hoiu-laenuühistu tüüpiline tähtajaline hoius näeb välja selline:

  • hoiustamisperiood on tavaliselt vähemalt 1 aasta, mõni hoiu-laenuühistu lubab ka lühemat perioodi;

  • hoiusel on teatud minimaalne hoiustamissumma. Mõnes ühistus on see 50-100 eurot, mõnes üle 300 euro;

  • hoiust saab automaatselt pikendada;

  • intressimakseid võib saada kas iga kuu, kord kvartalis, kord poole aasta jooksul või hoiuperioodi lõpus;

  • hoiusummat ei saa suurendada;

  • intress sõltub valitud perioodist ja sellest, kui tihti soovid intresse saada, kuid üldiselt võib saada 4-7% intressitulu aastas.

Brutointress vs netointress

Hoiu-laenuühistu valimisel on intress üks kõige olulisemaid punkte. Väga oluline on enda jaoks välja selgitada, millal soovid intressimakseid saada.

Mida kiiremini soovid intressimakseid saada, seda väiksem on intress – näiteks kui soovid saada intressimakseid iga kuu 3-aastase hoiustamisperioodi jooksul, võib sinu intress olla 6.5%, kuid see oleks 7% siis, kui küsiksid intressimakset hoiuperioodi lõpus.

Pane tähele ka seda, kas hoiu-laenuühistu reklaamitud intress on brutointress või netointress:

  • brutointress on intressisumma, mis sisaldab veel ka tulumaksu;
  • netointress on reaalne intress, mille sa saad reaalses rahas kätte – sellest on 20% tulumaks maha arvestatud.

Kui tahad seega arvutada oma reaalset tulu, pead arvestama netointressiga.

Hoiu-laenuühistud vs pangahoiused

Hoiu-laenuühistute ja kommertspankade hoiuste erinevus on üsna ilmselge: kommertspankade hoiused jäävad oma intressiga parimal juhul 1% lähedale, ehkki enamasti on intress vaid 0.5% aastas, kui sedagi. Hoiu-laenuühistud pakuvad üldiselt üle 4%-st intressi.

    Olulised HLÜ-de miinused:

  • Hoiu-laenuühistus hoiuse avamiseks tuleb astuda liikmeks ja tasuda sisseastumismaks + osakapitali sissemakse. See läheb maksma umbes 40-50 eurot, olenevalt ühistust. Pangahoiuse jaoks tuleb lihtsalt avada arvelduskonto vastavas pangas.

  • Hoiu-laenuühistute hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisfondiga. Pangahoiused on riiklikult tagatud 100 000 euro ulatuses (ühe inimese kohta). See tähendab, et ühistu pankrotistumisel ei ole sisuliselt mingit viisi oma raha kaitsmiseks.

  • Pankade tegevus on väga karmi järelevalve all. Hoiu-laenuühistutel pole järelevalvet ega pole vajadust tegevusluba hankida.

Siinkohal tasub aga mainida ühte sarnasust: hoiuse maksustamine tulumaksuga. Kui paari aasta eest oli pangahoiuste suurim eelis asjaolu, et hoiusele ei rakendunud 20%-ne tulumaks, siis see muutus hiljuti.

See tähendab, et nüüd tuleb tulumaksu arvestada kõigilt hoiustelt, mistõttu on pangad ja hoiu-laenuühistud nüüd samal pulgal maksustamise osas.

  • Hoiu-laenuühistu suurim miinus: kõrgem risk, kuna hoius pole tagatud. Hoiu-laenuühistu pankrotistumisel ei pruugi sa oma raha tagasi saada.

Täpselt nii lihtne see ongi. Iga hoiustaja peab seega enda jaoks selgeks tegema, kuivõrd suure riskiga on ta nõus.

Pangahoiuse puhul on peaaegu võimatu oma raha täielikult kaotada, hoiu-laenuühistu puhul on see aga täiesti võimalik.

Hoiu-laenuühistu seadus

Kuna HLÜ-dele ei rakendu riiklik tagatisfond, puudub Finantsinspektsiooni järelevalve ja tegevusloa vajadus, arvavad paljud eksklikult, et hoiu-laenuühistud jooksevad lihtsalt vabalt ringi ilma igasuguse vastutuseta.

See ei ole aga sugugi tõsi. HLÜ-dele rakendub spetsiaalne seadus: hoiu-laenuühistu seadus.

Selle seaduse viies peatükk reguleerib seda, kuidas tagatakse hoiu-laenuühistu usaldusväärsus. Näiteks peab üks HLÜ järgima selliseid nõudeid:

  • vähemalt 5% oma liikmete hoiusummadest tuleb panna nõudmiseni hoiusele mõnda Eesti või EU krediidiasutusse;

  • ühistu ei tohi omada rohkem kinnisasju, kui on üksnes vaja nende põhitegevuseks;

  • ühistu ei tohi olla osanik mõnes täisühindus või usaldusühindus;

  • hoiu-laenuühistu põhivarainvesteeringud ei tohi ületada omakapitali;

  • bilansivälised kohustused ei tohi olla suuremad kui 10x omakapital.

Mis puudutab hoiu-laenuühistute laenutegevust, siis laenunõuded on täpselt sama karmid kui tavalises krediidiasutuses. HLÜ peab kontrollima laenusaaja maksevõimekust põhjalikult ning andma laenuvõtjale põhjaliku ülevaate võimalikest riskidest. Sisuliselt pole HLÜ-st laenamine kuidagi teistsugune.

Hoiu-laenuühistu seaduse alusel võib üks HLÜ anda hüpoteeklaene maksimaalselt 10-aastase tähtajaga ja muid laene maksimaalselt 5-aastase tagasimakseajaga.

Samuti tuleb silmas pidada veel ühte piirangut: liikmele ei tohi anda laenu rohkem kui 20x selle liikme osamaksu suurus. Teisisõnu, kui sinu osamakse suurus oli 100 eurot, tohib HLÜ sulle anda kõige rohkem 2000 eurot laenu.

Kõigele lisaks peab hoiu-laenuühistul olema audiitor ja revisjonikomisjon, seega ei ole hoiu-laenuühistud kindlasti ilma igasuguse järelevalveta.

Hoiu-laenuühistu liikmeks astumine

Hoiu-laenuühistute üks selge eelis on ühistuline olemus – inimesi võetakse individuaalselt, mitte numbrina statistikas. Igal liikmel on sõnaõigus.

Selle olemuse tõttu on vajalik hoiu-laenuühistu teenuste kasutamiseks astuda selle ametlikuks liikmeks. Liige peab seejuures tasuma ka sisseastumismaksu, mis hoiu-laenuühistu seaduse kohaselt ei tohi olla väiksem kui 6 eurot.

Hoiu-laenuühistud tegutsevad üldiselt ühes teatud piirkonnas. Vastava hoiu-laenuühistuga saab liituda selline inimene, kelle peamine elukoht või üldine tegutsemiskoht on see regioon (või kellel on vastavas piirkonnas kinnisvara).

Enamus hoiu-laenuühistuid on muutnud oma reeglid üsna paindlikuks ning üldiselt saab liituda iga HLÜ-ga – näiteks Tartu Hoiu-laenuühistu lubab liituda kõigil, kes elavad alaliselt Eestis. Sama lubavad enamus teisi Eesti hoiu-laenuühistuid. Seni, kuni sul on Eestis kinnisvara või elad alaliselt Eestis, saad liituda mõne HLÜ-ga.

Liikmeks astumise kulud on igas hoiu-laenuühistus pisut erinevad, kuid üldiselt on protsess selline:

  1. Täida hoiu-laenuühistu avaldus, mille leiad ühingu kodulehelt. Selle taotluse võid digiallkirjastada ja saata neile meili teel või viia isiklikult kohapeale.

  2. Maksa sisseastumismaks ja osakapitali sissemakse. Kuna sinust saab ettevõtte “liige”, pead sa tasuma teatud suuruses osakapitali sissemakse, mis tähendab, et sisuliselt kuulub sulle teatud määral osakuid selles ühistus. Osamaks on investeering, mille pealt hakkad teenima dividende. Paljudes hoiu-laenuühistutes on sisseastumismaks 10 eurot ja osakapitali sissemakse 30 eurot, seega on sinu esialgne väljaminek umbes 40 eurot.

  3. Sinu avaldus vaadatakse läbi ja kinnitatakse, misjärel oledki sa hoiu-laenuühistu täieõiguslik liige.

Mida annab sulle hoiu-laenuühistuga liitumine?

Alustades põhilisest, siis sa ei saa kasutada hoiu-laenuühistu teenuseid, kui sa pole liige. Liikmena saad sa avada hoiuse, taotleda laenu ja kasutada kõiki teisi teenuseid, mida hoiu-laenuühistu võib pakkuda.

Sellele lisaks on hoiu-laenuühistuga liitumine sisuliselt nagu investeering, kuna sa saad endale osakuid ning hakkad teenima iga aasta dividende. Kui sa peaksid ühel päeval soovima lahkuda ühistust, saad sa oma investeeringu tagasi.

5 nippi hoiu-laenuühistus investeerimiseks

Autor Viktoria Krusenvald

Financer.com Eesti toimetaja. Hoian finantsteemadel kätt pulsil ning jagan oma teadmisi ka sinuga, et sa saaksid saavutada parema rahalise olukorra ja teha parimaid otsuseid.

Jaga
Viimati uuendatud: august 22, 2020