Krüptoraha pettused levivad nagu kulutuli: kuidas end kaitsta?

8 minutit

Kõik meist on kuulnud erinevatest krüptovaluutadest nagu Bitcoin, Ethereum või teised. Kuna krüptoraha on aga paljude jaoks tundmatu maastik, mis tekitab endiselt pisut segadust, kasutavad seda fakti kurjasti ära petturid, kes üritavad inimestelt erinevate nippidega raha välja petta.

Enamasti lubatakse pettuse raames inimestele krüptoraha abil kiiret rikastumist ning kahjuks langevad liialt paljud pettuse orki. Business Insideri sõnul suutsid küberkriminaalid ainuüksi 2019. aastal juba välja petta üle 4 miljardi dollari. Hollandis ja Suurbritannias arreteeriti 6 inimest, kuna nad viisid läbi üle 27 miljoni dollarini ulatuva pettuse, mille käigus üritati saada ligipääs kasutajate bitcoini rahakottidele.

Veelgi enam, mais varastati ühest maailma suurimast krüptovaluutade vahetuspaigast üle 40 miljoni dollari väärtuses bitcoine.

Maailma mastaabis ei ole krüptovaluutade pettused enam midagi uut ning politsei peab aina rohkem tegelema selle nö tänapäevase kuritegevusnišiga, kuid tegelikult ei ole ka eestlased kaitstud krüptovaraste ja -petturite eest. Ei tasu sugugi arvata, et me oleme Eestis kuidagi kaitstud rahvusvaheliste petuskeemide eest. Financer.com Eesti tiimini jõudis info vähemalt ühe võimaliku bitcoinipettuse kohta, mis tundub proovivat jõuda eestlasteni: selleks on pettus nimega Bitcoin Code.

Bitcoin Code üritab eestlasi õnge tõmmata, lubades kiiret rikastumist

Bitcoin Code on krüptorahapettus, mida on juba täheldatud inglise keelt kõnelevates riikides. Financer.com Eesti tiimini jõudis aga info selle kohta, et see pettus üritab sihikule võtta eestikeelsed internetikasutajad, luues eestikeelse lehe.

Kui tavaliselt on võimalik pettuseid hõlpsasti tuvastada tänu veidralt tõlgitud veebilehtedele, siis Bitcoin Code on üks pettustest, mis üritab riiki tulla emakeelekõnelejate abil. Nimelt on üritatud Bitcoin Code pettuselehte tõlkida eesti keelde emakeelekõneleja abil, mis viitab asjaolule, et pettuse juhid otsivad võimalust, kuidas jätta oma pettusest võimalikult “ehe” mulje.

Kui pettusele pühendatud veebileht näeb välja legitiimne ja kogu tekst on korrektses Eesti keeles, siis on sedavõrd suurem võimalus, et petturid võidavad eestlaste usalduse.

Bitcoin Code pettuse sisu

Bitcoin Code on otseses mõttes jäle pettus, mis räägib kokku täielikud piimajõed ja pudrumäed. Bitcoin Code pettus keerleb ühe programmi ümber, mille saab endale alla laadida ja mis selle loojate sõnul genereerib sulle lihtsalt meeletus koguses raha.

Selle loojaks olevat mees nimega Steve McKay, kes olevat teeninud oma tarkvara kaudu 100 miljonit dollarit ja kes olevat olnud isegi Forbes ajakirja esikaanel.

Tegelikkuses pole sellist meest üldse olemas. Bitcoin Code kodulehel on esitletud selle “Steve’i” pilt, kuid tegelikult on see Google’ist allalaetud suvalise modelli pilt. Ka Forbes’i esikaas, mida uhkelt veebilehel esitletakse, on võltsing – sellist Forbes’i esikaant pole kunagi eksisteerinud!

Inimeste petmiseks on veebilehel ka mitmed “arvustused” kasutajatelt, kes olevat edukalt rikkaks saanud Bitcoin Code süsteemi abil. Nali seisneb aga selles, et need nö arvustused on tegelikult ostetud erinevate inimeste käest, kes pakuvad näiteks Fiverr.com portaali kaudu teenusena võimalust promoda midagi.

Teisisõnu: kõik lehel olevad arvustused on ostetud ja on tegelikult täiesti võltsid. Need on sama hea kui vaadata mängufilmi – kõik on näideldud. Osade arvustuste juures olevad profiilipildid on lihtsalt internetist varastatud.

Isegi nende kodulehel olevad “puhkusepildid” on võetud lihtsalt pildipangast:

krüptoraha pettus bitcoin code

Bitcoin Code’i niinimetatud looja lubab, et programmiga saab teenida endale $550 tunnis automaatselt, mis tähendab, et ööpäevas tekib lihtsalt puhast raha $13 200. Sisuliselt lubatakse, et igaüks saab selle programmiga miljonäriks 90 päevaga.

Samuti lubatakse, et sa ei pea üldse midagi ostma ega mitte mingit rahalist panust tegema, aga see pole tõsi. Bitcoin Code’iga alustamiseks tuleb anda oma telefoninumber, avada “kauplemiskonto” ja teha $250 suurune sissemakse. Tarkvaras hakkavadki maagiliselt numbrid muudkui kasvama, kuid tegelikult on tegemist põhimõtteliselt samasuguse efektiga nagu digitaalsel kellal: numbrid lihtsalt tiksuvad, kuid reaalsuses ei teeni sa mitte sentigi.

24 tunni pärast võidki näha, kuidas kontol on number üle $13 000. Niiviisi võid justkui arvata, et tegemist on ehtsa asjaga ning sinust saabki miljonär, kes võib kas või kõigile oma naabritele uued majad osta.

Seejärel aga helistab sulle salakaval promomees, kes väidab end olevat bitcoini ekspert ja sinu personaalne kauplemisnõustaja ning muidugi soovitatakse sul teha väga suur sissemakse – ikka selleks, et sinust saaks miljonär juba järgmiseks nädalaks.

Kord, kui suurem sissemakse on tehtud, pannakse konto salapäraselt kinni, promomees kaob nagu tina tuhka ja sa jääd oma rahast igaveseks ilma.

Samal ajal itsitavad petturid pihku, kuna said järjekordselt endale kopsaka rahasumma.

Võltsid krüptoraha kauplemisplatvormid meelitavad inimesi psühholoogiliste võtetega

Bitcoin Code pole kaugeltki ainus, esimene ega viimane pettus, mis üritab sellise taktikaga inimesi manipuleerida. Kahjuks on taoliseid pettuseid maailmas niivõrd palju, et võikski rääkida ühest pettuseliigist: krüptoraha kauplemisplatvormid.

Kuna krüptorahad on väga volatiilsed, on paljud inimesed sellest kasu lõiganud krüptovaluutaga kauplemise teel, sarnaselt Forex-kauplemisele. Krüptovaluutaga kauplemine on iseenesest täiesti legitiimne tegevus ja sarnaneb teistele investeerimisviisidele. Kaubelda saab julgelt litsentseeritud platvormidel nagu seda on näiteks eToro (mis on ka eestlastele saadaval).

Kahjuks aga kasutavad petturid ära fakti, et krüptodega kauplemine on legitiimselt võimalik. Nad panustavad sellele, et paljud inimesed ei saa veel päris hästi aru, kuidas krüptovaluutaga kauplemine töötab ning töötavad välja peened programmid, millega lubavad inimestel “kaubelda”.

Selliste niinimetatud kauplemisplatvormide sisu on sarnane Bitcoin Code programmile: sulle jäetakse mulje justkui sa teeniksid raha, kuid tegelikult toidad sa lihtsalt petturi ahneid käsi ning ei näe oma raha ega mitte mingit tulu enam mitte kunagi.

OLULINE HOIATUS: Palun ole äärmiselt ettevaatlik alati, kui asi puudutab rahaliste sissemaksete tegemist või mingeid muid taoliseid küsimusi. Kui tahad investeerida, tee seda ainult tunnustatud portaalides, millel on tõestatult usaldusväärne taust, mille puhul on selge ettevõtte juriidiline legitiimsus ning millel on tegevusluba. Ära panusta raha MITTE KUNAGI kohta, mille omanikke ei ole võimalik kindlaks teha või mis lubavad liialt head tootlust. Palun hoia end – pettureid on igal pool. Kui vähegi kahtled, küsi julgelt nõu ekspertidelt. Ära torma investeerima, kuna sa võid kogemata hoopis toetada petiseid!

Enamus taoliseid pettuseid panustavad inimeste meeleheitele ja loodavad, et inimesed, kes on vaesuse piiril, on piisavalt meeleheitel, et haarata kinni igast õlekõrrest, isegi, kui see tähendab, et nad panevad mängu kõik oma säästud. Petturid on täiesti halastamatud ja neil on absoluutselt ükskõik sellest, kuidas elavad inimesed, keda nad on petnud.

Nad on kalgid kurjategijad, kelle ainus eesmärk on ise rikastuda sinu arvelt, pettes sind kaunite lubadustega.

5 muud krüptoraha pettust, mille eest end hoida

Krüptoraha pettuseid on niivõrd palju erinevaid, et tõenäoliselt on nädala pärast juba jälle mõni uus välja mõeldud. Üks kõige levinumaid pettuseid on hetkel endiselt seotud tarkvarade ja kauplemisega: internetiavarustes on meeletult palju portaale, mis väidavad olevat krüptovaluuta kauplemisplatvormid või kauplemisturud, kuid tegelikult võetakse lihtsalt inimeste raha endale.

Siin on kiire ülevaade veel mõnest levinumast pettuseliigist, mille eest tuleks end kindlasti kaitsta.

1. Võltsid ICO-d (initial coin offerings)

ICO on rahastusviis, mille korral pakutakse uut krüptovaluutat mõne muu valuuta või krüptoraha vastu. Tegemist on sisuliselt promoviisiga, kuna sa saad osta endale tulevikus avaldatavat valuutat, et teenida seejärel hiljem potentsiaalselt veel rohkem tulu, kui uus krüptoraha turule tuleb. ICO on viis, mille abil kogub uue krüptoraha looja piisavalt rahastust, et oma idee krüptorahast ellu viia.

Põhimõtteliselt töötab see sarnaselt ühisrahastusele.

Kuigi tegemist on reaalse rahastusviisiga, mille abil üks krüptoraha võiks turule tulla, on see kahjuks üks kõige levinumaid krüptopettuseid kogu maailmas. Eriti seetõttu, et ICO ei tähenda midagi muud, kui seda, et huvilistele müüakse maha mõte investeerimisest uude projekti.

Petturid loovad usaldusväärsena näiva veebilehe ja kõikvõimalikud dokumendid, mis üritavad veenda investoreid paigutama oma raha võltsi krüptorahasse. Seejuures lubatakse astronoomiliselt suurt tulu (nt 1000x tulu) väga lühikese aja jooksul ja mõistagi ei looda lubatud krüptoraha mitte kunagi. Petturid loovad lihtsalt ilusa jutukese, et inimesed annaksid neile raha mitte millegi tegemise eest.

Üks Bloombergi uuring on aga paraku välja selgitanud, et üle 80% ICO-dest on pettused.

2. Petturlikud e-kirjad

Petturid kasutavad tihti ära reaalselt eksisteerivaid ettevõtteid ning kopeerivad nende logosid ja muud taolist, et inimesi petta. Isegi Eesti pangad on olnud hädas selliste petturitega, kes väidavad end olevat näiteks SEB pank.

Ka krüptovaluutade puhul on levinud sellised kirjad, kus petturid matkivad mõnda reaalset ettevõtet ning pakuvad mingit investeerimisvõimalust. Pettur võib näiteks hankida endale veebiaadressi, mis on sarnane tuntud lehele või kasutada mõnda sarnast e-posti aadressit, et sind ära petta. Enamasti on kirjas mõni link, millele klõpsamist ärgitatakse, kuid ühelgi sellisel lingil ei tohi mitte kunagi vajutada.

Linkide varjus on tihti peidus mõni ohtlik pahavara, mis võib proovida varastada su andmeid või kasutada sind mõnel muul moel ära.

Riigi Infosüsteemi Amet on näiteks hiljuti käivitanud kampaania nimega ITvaatlik, mille raames kutsutakse inimesi üles mõtlema oma küberturvalisusele. See pole niisama tühja jutu puhumine: internetis levib väga ohtlikke pettuseid, mis proovivad sinu raha ja heaolu ohustada.

3. Libarahakotid

Teadupärast on vaja krüptorahasid hoida krüptorahakotis. Petturid on aga isegi siinkohal näinud võimalust, kuidas inimestelt raha välja petta.

Raha välja petmiseks loodi võltse androidirahakotte, kuhu inimesed said kanda bitcoine nagu tavalise rahakoti puhul, kuid tegelikkuses ei saanud kasutajad raha endale. Mitmed petturid lõid lausa reaalsete rakenduste koopiaid (pisut erineva nimega), et jätta endast usaldusväärne mulje.

Üks libarahakott nimega MyBTGWallet suutis lühikese aja jooksul välja petta lausa üle 3 miljoni dollari. Petturlik veebileht ärgitas inimesi andma oma bitcoinikulla privaatvõtme, kuid kui kasutaja läks uuesti vaatama oma kontojääki, vaatas sealt vastu ümmargune 0, sest pettur oli tänu privaatvõtmele saanud ligipääsu kasutaja kontole ja kõik vahendid endale kandnud.

4. Ponzi pettused

Ponzi pettus on midagi, millest on kuulnud peaaegu igaüks, sest tegemist on vaieldamatult kõige levinuma pettuseliigiga.

Muidugi ei ole ka krüptovaluutad sellest välja jäänud.

Süsteem on lihtne ja koosneb sisuliselt 3 etapist:

  1. Luuakse krüptoprojekt, mis meelitab uusi investoreid ebatavaliselt kõrge tuluga.
  2. Olemasolevaid investoreid ärgitatakse kutsuma uusi investoreid.
  3. Uute investorite poolt paigutatud rahaga tasustatakse olemasolevaid investoreid, kes teenivad tulu seega mitte tänu sellele, et projekt kuidagi ise tulu saaks, vaid tänu sellele, et uued inimesed andsid raha juurde.
  4. Äsja tulnud investorid hakkavad ka ise kutsuma uusi inimesi juurde ja saavad seejärel ise raha tänu uutele inimestele.

Asja konks seisnebki selles, et krüptoprojekt ise ei hakkagi kunagi mingit tulu tootma, vaid kogu süsteem tugineb võrgustiku loomisele.

5. Krüptoraha kaevandajad

See pettus on seotud jällegi pahavaradega. Mõned petturid kasutavad arvuti või nutitelefoni protsessorit selleks, et “kaevandada” krüptovaluutat ja seega toota endale krüptoraha juurde ning selle arvelt rikastuda.

Sinu seadme protsessori kasutamiseks sisestatakse veebilehele (või e-kirja) pahavaraline koodijupp, mis võib end peita lingil, nupul või mujal. Kahjuks on sellised pahavarad niivõrd salakavalad, et sa ei pruugi isegi aru saada, kui pahavara on endale sinu arvutisse kodu teinud.

Kõige selgem märk sellest, et sinu arvutisse on pugenud krüptokaevandaja, on aeglane süsteem. Kui seade jookseb kokku või on lihtsalt tavalisest tunduvalt aeglasem, tasuks kohe kasutada oma viirusetõrjet, et pahalane süsteemist eemaldada.

Lõpetuseks: kuidas end krüptopettuse eest kaitsta?

Täiesti arusaadavalt võib kogu see krüptopettuste teema panna pea parasjagu valutama. Pettused on igal nurgal ning kahjuks rikuvad need krüptorahade mainet.

Krüptorahadega saab tegeleda legitiimselt ning neid on võimalik osta ja müüa reaalsetel kauplemisplatvormidel. Enda kaitsmiseks tuleks alati järgida neid kuldseid põhimõtteid:

  1. Kui miski on liiga hea, et tõsi olla, siis võid oma pea peale kihla vedada, et see ei ole tõsi.
  2. Ära klõpsa mitte kunagi ühelegi lingile või nupule, mis saadetakse sulle e-kirjas kellegi poolt, keda sa üldse ei tunne. Kui sa saad võõralt aadressilt e-kirja, guugelda adressaati ja uuri asja lähemalt. Kui kiri on kahtlane, kustuta see kohe ära.
  3. Kui tahad krüptovaluutasse investeerida, tee seda väikeste summadega. Ära pane mitte kunagi kõiki oma elusääste ühe investeeringu alla (see kehtib kõikidele investeeringutele, mitte ainult krüptodele).
  4. Krüptorahaga kauplemiseks vali ainult tunnustatud ja tegevusloaga ettevõte (krüptod ei pruugi olla küll reguleeritud, kuid reaalsetel ettevõtetel on siiski ette näidata erinevaid tunnustusi). Uuri internetist arvustusi ja veendu, et tegemist on reaalselt eksisteeriva ettevõttega.

Eestis eksisteerib ka organisatsioon nimega Eesti Krüptoraha Liit, mille liikmetelt võid saada kasulikku informatsiooni. Krüptorahaga kauplemine võib olla turvaline tegevus, aga ole alati hoolikas ja ära lange pettuste lõksu. Pettuseid saab vältida, kui oled ettevaatlik ja teed korralikult uurimistööd enne, kui panustad kuhugi oma raskelt teenitud raha.

×

Palun hinda ettevõtet Krüptoraha pettused levivad nagu kulutuli: kuidas end kaitsta?