Panime kokku suure laenuterminite sõnastiku, mis selgitab kõige olulisemaid Eesti laenumaailma mõisteid. Ükskõik, kas tahad teada, mida tähendab krediidi kulukuse määr, intress või refinantseerimine, selgitame alljärgnevas sõnastikus olulisi termineid.
Laenusõnastik
Hüppa mõiste juurde
- 1.Laenutaotlus
- 2.Laenuleping
- 3.Intress
- 4.Hüpoteek
- 5.Tagatis
- 6.Laenuperiood
- 7.Laenuandja
- 8.Krediidi kulukuse määr
- 9.Refinantseerimine
- 10.Käendus
- 11.Järelmaks
- 12.Laenu põhiosa
- 13.Maksepuhkus
- 14.Maksegraafik
- 15.Maksehäire
- 16.Laenulimiit
- 17.Lepingutasu
- 18.Annuiteetgraafik
- 19.Võlanõustamine
- 20.Inkasso
- 21.Lepinguhaldustasu
- 22.Ennetähtaegne tagastamine
- 23.Laenujääk
- 24.Viivis
Laenutaotlus
Taotlus, millega avaldatakse soovi laenu võtmiseks. Laenutaotlusesse tuleb esitada enda kontaktandmed koos oma finantstaustaga (sh sissetulekute ja väljaminekute ülevaade). Enamasti tuleb taotlusega koos esitada ka pangakonto väljavõte.
Laenuleping
Leping, mis sõlmitakse laenuvõtja ja laenuandja vahel. Laenuleping sätestab kõik laenusuhtega seotud tingimused ja kohustused, mida peavad mõlemad pooled täitma.
Intress
Rahasumma, mille pead laenamisel laenuandjale tasuma lisaks oma laenu põhisummale.
Intress on laenu peamine lisakulu, st laenu tagastamisel tuleb tasuta laenatud rahasumma, pluss sellega seotud intress.
Hüpoteek
Kinnisvara pant, mis sõlmitakse notari juures ning kantakse kinnistusraamatusse. Hüpoteeklaenu taotlemisel määratakse kinnisvara hüpoteegiga laenuandja kasuks.
Juhul, kui laenumakseid ei tehta (tekib võlgnevus), võib laenuandja hüpoteekvara realiseerida (st selle pantida ja maha müüa).
Tagatis
Vara, mis tuleb anda laenuandjale tagatiseks laenu tagasimaksmise kindlustamiseks. Kõige tüüpilisemalt on laenu tagatisvaraks kinnisvara või sõiduvahend (vastavalt hüpoteeklaenu või autolaenu korral).
Tagatisvara saab ka laenuperioodi jooksul edasi kasutada, ent vara omanikuks määratakse laenuandja – sina jääd vara kasutajaks. Näiteks sõiduki puhul muudetakse sõiduki omanikuks vastav laenufirma, samas kui sina jääd sõiduki kasutajaks.
Tagatis realiseeritakse ainult siis, kui sa ei tee enam laenumakseid, st muutud maksevõimetuks. Sellisel juhul kasutatakse tagatist laenu katteks, mis tähendab, et laenuandja saab oma väljastatud laenuraha siiski kuidagi katta (müües tagatisvara maha).
Laenuperiood
Ajavahemik, mille jooksul tuleb laen tagasi maksta. Laenuperiood võib olla lühike (nt 3 kuni 12 kuud) või pikk (nt isegi 5-10 aastat).
Tagatiseta väikelaenu ja tarbimislaenu maksimaalne laenuperiood ei ole üldiselt pikem kui 5 aastat, samas kui kodulaenu laenuperiood võib olla kuni 30 aastat.
Laenuandja
Teise nimega kui krediidiandja. Finantsasutus (nagu pank või muu krediidiandja), kes väljastab soovijale laenu.
Eestis tohivad laenu anda vaid Finantsinspektsiooni poolt tegevusloa saanud krediidiandjad.
Krediidi kulukuse määr
Laenu kogukulu, mis sisaldab lisaks intressile ka muid laenuga seotud kulusid (sh lepingutasu või igakuised haldustasud). Krediidi kulukuse määra väljendatakse aastase protsendimäärana ning sellele võidakse ka viidata lühendiga KKM.
Läbipaistvuse eesmärgil peavad Eesti krediidiandjad näitama oma kodulehel ka krediidi kulukuse määra näidisarvutust.
Refinantseerimine
Uue laenu võtmine selleks, et tasuda olemasolevad laenud. Tüüpiliselt tähendab see soodsama intressimääraga laenu võtmist eesmärgiga tasuda kõrgema intressiga laenud.
Refinantseerimise vahendusel võidakse ka vähendada igakuiseid laenumakseid, koondades laenud ühe uue laenu alla.
Käendus
Mõne kolmanda isiku lubadus/garantii teha laenumakseid juhul, kui laenuvõtja ise enam makseid teha ei suuda. Käendus on teine tagatise liik kinnisvara või muu vara kõrval. Käendaja annab sisuliselt lubaduse teha vajadusel ise laenumakseid.
Käendus on eriti levinud õppelaenu ja ärilaenude puhul. Viimase korral on laenu käendajaks juhatuse liige.
Järelmaks
Laenuliik, mille korral saab tasuda kaupade eest väikeste osamaksete kaupa. Järelmaksusumma ei laeku üldiselt laenuvõtja pangakontole.
Järelmaksupakkujad (st krediidiandjad) teevad koostööd müüjatega (nt tehnikapood nagu Euronics või Klick) ning positiivse taotluse korral saad lihtsalt osta soovitud toote, tehes edaspidi järelmaksupakkujale igakuiseid makseid.
Laenu põhiosa
Laenumakse osa, mis katab võetud laenusummat ennast. Igakuine laenumakse koosneb põhiosast ja intressimaksest, seejuures intressimakse on laenuandjale tasutav “lisatasu” laenamise eest, samas kui põhiosa vastab võetud laenusummale endale.
Maksepuhkus
Ajavahemik, mille jooksul ei ole vaja laenuvõtjal laenumakseid teha. Maksepuhkust saab üldiselt taotleda korra laenuperioodi jooksul ning enamasti maksimaalselt 6 kuuks.
Pikaajaliste laenude korral võib maksepuhkus olla ka kuni 12-kuune, ent tüüpiliselt tuleb maksepuhkuse ajal teostada intressimakseid, “puhates” seega laenu põhiosa tasumisest.
Maksegraafik
Kindlaks määratud ajagraafik, mis kirjeldab laenu tagasimaksete tegemise aega. Maksegraafik pannakse paika laenulepingu sõlmimisel ning sellest tuleb igakuiselt kinni pidada laenumaksete tegemiseks.
Maksehäire
Mõne rahalise kohustuse rikkumine, mille summa on minimaalselt 30 eurot ning mille kestus on olnud vähemalt 45 päeva (st maksega on hilinetud 45 päeva).
Võlausaldaja (st laenuandja) võib sellisel juhul kanda võlgniku nime Maksehäireregistrisse, kus see püsib võla tasumiseni.
Laenulimiit
Teise nimega kui krediidikonto või krediidiliin. Laenuliik, mille puhul saab avada laenuandja juures endale teatud ulatuses limiidi. Selle limiidi ulatuses saab vabalt raha laenata seni, kuni limiit on täies ulatuses kasutatud (ja pole veel tagasi makstud).
Laenu tagasimaksmisel saab jälle vaba summa ulatuses limiiti kasutada. Laenulimiit töötab sisuliselt nagu krediitkaardid.
Lepingutasu
Laenulepingu sõlmimise tasu. Tegemist on ühekordse teenustasuga, mis tuleb tasuda enne laenulepingu sõlmimist (või see arvestatakse laenusummast maha).
Tüüpiline lepingutasu on 1-2% laenusummast, ent võib olla määratud ka fikseeritud summana.
Annuiteetgraafik
Laenu maksegraafiku liik, mille korral on laenumaksed jagatud ühesuurusteks makseteks. Teisisõnu, kuumaksed on iga kuu täpselt sama suured.
Võlanõustamine
Teenus, mis on mõeldud isikutele, kes on sattunud võlaprobleemidesse ning vajavad nõustamist. Võlanõustamine on tasuta teenus, mis on korraldatud riiklikul tasandil ning seda saab kasutada igas omavalitsuses üle kogu Eesti.
Eestis tegutseb ka spetsiaalne Võlanõustajate Liit.
Inkasso
Ettevõte, mis tegeleb võlgade sissenõudmisega. Kui laenuvõtjal tekib võlgnevus, võib krediidiandja loovutada laenulepingu inkassole, kes tegeleb seejärel võlgnevuse sissenõudmisega.
Pärast loovutamist tuleb hakata makseid tegema inkassofirmale, kuna võlausaldajaks ei ole enam esialgne krediidiandja.
Lepinguhaldustasu
Igakuine teenustasu, mida tuleb tasuda vastavalt laenulepingus sätestatule. Kõik krediidiandjad ei küsi haldustasu, ent mõned firmad võivad nõuda ka igakuist haldustasu. Tüüpiliselt jääb see haldustasu 2-5€ vahemikku.
Ennetähtaegne tagastamine
Ennetähtaegne tagastamine tähendab oma kogu ülejäänud laenusumma tasumist enne sätestatud maksegraafiku lõppemist. Kuna varasem tagastamine võib olla krediidiandja jaoks riskantne (ning kahjumlik), võivad krediidiandjad küsida hüvitist ennetähtaegsel tagastamisel.
Olenevalt olukorrast võidakse paluda näiteks 9 kuu intressisummade tasumist või teatud fikseeritud tasu, vastavalt laenulepingus sätestatule.
Laenujääk
Laenusumma, mis on jäänud veel tasuda, vastavalt maksegraafikule. Mõne laenu korral võidakse intressi arvestada jooksvalt vastavalt laenujäägile.
Viivis
Intressisumma, mis tuleb tasuda juhul, kui laenuvõtja jääb laenumakse tegemisega hiljaks. Viivist arvestatakse enamasti põhiosa laenujäägist protsentuaalselt ning see hakkab jooksma esimesest hilinenud päevast alates.
